Jehoova käsi pole kunagi lühike

1. Milles ilmnes Moosese usaldus Jehoova vastu, kui ta viis iisraellased Egiptusest välja?

KIRJAS heebrealastele räägitakse silmapaistva usuga jumalateenijatest, kellest üks oli Mooses. (Heebr. 3:2–5; 11:23–25.) Ta juhatas Iisraeli rahva Egiptusest välja ja selleks oli kahtlemata vaja usku. Ta ei lasknud end heidutada vaaraol ja tema võimsal sõjaväel. Kuna ta usaldas Jehoovat, suutis ta juhtida rahva läbi Punase mere ja hiljem läbi suure kõrbe. (Heebr. 11:27–29.) Kõrberännaku ajal hakkas enamik iisraellasi kahtlema, kas Jehoova ikka suudab nende eest hoolitseda. Kuid Mooses usaldas Jehoovat. Ja ta ei pidanud pettuma, sest Jehoova andis iisraellastele toitu ja vett, nii et nad said viljatus kõrbes ellu jääda.a (2. Moos. 15:22–25; Laul 78:23–25.)

2. Miks küsis Jehoova Mooseselt: „Kas Jehoova käsi on siis lühike?”? (4. Moos. 11:21–23.)

² Kuigi Moosesel oli tugev usk, tekkis tal umbes aasta pärast Iisraeli imelist vabanemist küsimus, kuidas saaks Jehoova selles eraldatud paigas anda liha miljonitele inimestele. Jehoova vastas talle sõnadega: „Kas Jehoova käsi on siis lühike?” (Loe 4. Moosese 11:21–23.) Väljend „Jehoova käsi” tähendab siin Jumala püha vaimu, tema võimsat jõudu. Teisisõnu, Jehoova küsis Mooseselt: „Kas sa tõesti arvad, et ma ei suuda teha, mida ma heaks arvan?”

3. Miks peaks Moosese ja iisraellastega juhtunu meile huvi pakkuma?

³ Kas oled kunagi mõelnud, kas Jehoova ikka kannab hoolt sinu ja su pere materiaalsete vajaduste eest? Selles artiklis vaatame, miks iisraellased kahtlesid, et Jehoova annab neile kõik eluks vajaliku ja miks Moosese usaldus Jehoova vastu kõikuma lõi. Samuti uurime piibli põhimõtteid, mis kasvatavad meie usku sellesse, et Jehoova käsi ei ole kunagi liiga lühike.

HOIATAVAD ÕPPETUNNID

4. Miks hakkasid iisraellased kahtlema, kas Jehoova suudab kõrbes nende eest hoolitseda?

⁴ Miks hakkasid paljud iisraellased kahtlema, kas Jehoova suudab nende eest hoolt kanda? Iisraeli rahvas ja palju teistest rahvastest inimesi rändasid kõrbes tõotatud maa poole pikka aega. (2. Moos. 12:38; 5. Moos. 8:15.) Mõne aja pärast tüdisid mitteiisraellased Jehoova antud mannast ja hakkasid selle üle kaeblema. Nendega ühinesid ka paljud iisraellased. (4. Moos. 11:4–6.) Rahvas tundis puudust toidust, mida nad Egiptuses võisid süüa. Nende halamine pani Moosese suure pinge alla. Ta võis tunda, et tema peab kogu rahvale kuskilt liha hankima. (4. Moos. 11:13, 14.)

5., 6. Mida me võime neist kahest lõigust õppida?

⁵ Ilmselt mõjutas iisraellasi teistest rahvastest inimeste suhtumine. Nood polnud rahul sellega, mida Jehoova oli neile andnud. Midagi sarnast võib juhtuda ka meiega. Kui inimesed meie ümber ei ole tänulikud, võib nende hoiak meidki nakatada ning me võime muutuda rahulolematuks. Me võime hakata igatsevalt tagasi vaatama sellele, mis meil kunagi oli, või kadestama teisi sellepärast, mida nad võivad endale lubada. Ent me oleme palju õnnelikumad, kui õpime olema rahul sellega, mis meil on.

⁶ Iisraellased oleksid pidanud mõtlema sellele, mida Jehoova oli lubanud neile anda. Ta ütles, et kui nad jõuavad tõotatud maale, annab ta neile kõike külluslikult ja veel palju rohkem, kui nad eluks vajavad. Ent see pidi juhtuma alles tulevikus, mitte kõrberännaku ajal. Ka meie ei peaks keskenduma sellele, mida meil praegu pole, vaid hoopis sellele, mida Jehoova on lubanud anda meile uues maailmas. Samuti võiksime mõtiskleda kirjakohtade üle, mis aitavad meil kasvatada usaldust Jehoova vastu.

7. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova käsi pole kunagi liiga lühike?

⁷ Siiski võib tekkida küsimus, miks ütles Jehoova Moosesele: „Kas Jehoova käsi on siis lühike?” Jehoova võis soovida aidata Moosesel mõista nii seda, kui palju jõudu tema käel on, kui ka seda, et see ulatub väga kaugele. Hoolimata sellest, et iisraellased asusid viljatus ja eraldatud kõrbes, suutis Jehoova anda neile söögiks külluslikult liha. Ta näitas oma väge „võimsa käe ja väljasirutatud käsivarrega”. (Laul 136:11, 12.) Ka meie ei peaks kunagi kahtlema, kas Jehoova käsi ulatub meieni, ükskõik milliseid katsumusi meil poleks või kus me ka ei asuks. (Laul 138:6, 7.)

8. Milline hoiatav õppetund on selles loos meile? (Vaata ka pilti.)

⁸ Jehoova tegi, nagu ta oli lubanud. Ta andis rahvale toiduks külluslikult vutte, kuid iisraellased ei olnud talle selle ime eest tänulikud. Paljud neist muutusid ahneks ja kogusid kokku nii palju linde, kui vähegi suutsid. Jehoova vihastas nende peale, kes olid himukad, ja karistas neid. (4. Moos. 11:31–34.) See on meile hoiatavaks õppetunniks, et meie ei muutuks ahneks. Ükskõik, kas oleme rikkad või vaesed, peaksime püüdma koguda varandust taevasse, tugevdades oma sõprust Jehoova ja Jeesusega. (Matt. 6:19, 20; Luuka 16:9.) Kui me seda teeme, võime olla kindlad, et Jehoova kannab meie eest hoolt.

9. Milles me võime olla kindlad?

⁹ Jehoova sirutab ka tänapäeval oma käe välja, et oma rahvast aidata. Samas ei tähenda see seda, et meil ei tuleks kunagi puudust või nälga kannatada.b Ent me võime olla kindlad, et ta ei hülga meid kunagi, vaid toetab meid igasugustes katsumustes. Kuidas me saame näidata, et usaldame tema lubadust meie eest hoolitseda? Mõtleme kahele olukorrale: esiteks, kui meil on raskusi enda ja oma pere elatamisega, ja teiseks, kui oleme mures selle pärast, kuidas me vanemas eas toime tuleme.

KUI MEIL ON MAJANDUSLIKKE RASKUSI

10. Milliseid probleeme meil võib ette tulla?

¹⁰ Mida lähemale praeguse maailma lõpp jõuab, seda raskemaks võib majanduslik olukord muutuda. Poliitilised rahutused, relvastatud konfliktid, looduskatastroofid või mõni uus pandeemia võivad tuua kaasa ootamatuid kulutusi. Või siis võime kaotada töö, vara või isegi kodu. Meil tuleb ehk kodukohas uus töö otsida või kaaluda võimalust kolida elatise teenimiseks koos perega mõnda teise paika. Mis aitab meil sellistes olukordades teha otsuseid, millest ilmneb usaldus Jehoova vastu?

11. Mis aitab rahaliste raskustega toime tulla? (Luuka 12:29–31.)

¹¹ Kõige olulisem on rääkida oma muredest Jehoovale. (Õpet. 16:3.) Me võime paluda temalt tarkust, et teha häid otsuseid, säilitada rahu ja mitte olla oma olukorra pärast liigselt mures. (Loe Luuka 12:29–31.) Samuti võime temalt paluda, et suudaksime olla rahul, kui meil on olemas eluks hädavajalik. (1. Tim. 6:7, 8.) Suureks abiks on ka see, kui uurime meie väljaannetest või veebisaidilt materjali selle kohta, kuidas rahaprobleemidega toime tulla.

12. Millised küsimused aitavad meil teha targa otsuse?

¹² Mõned on võtnud vastu töö, mille tõttu nad peavad pikka aega perest eemal olema. Sageli on aga hiljem selgunud, et see polnud tark otsus. Seepärast on enne töö vastuvõtmist oluline mõelda mitte üksnes rahaasjadele, vaid ka sellele, kuidas see mõjutab pereelu ja Jehoova teenimist. (Luuka 14:28.) Näiteks oleks hea endalt küsida: „Kuidas see, kui ma olen pikka aega oma abikaasast eemal, meie suhtele mõjub? Kas see töö võimaldab mul käia kõigil koosolekutel, kuulutustööl ja veeta aega vendade-õdedega? Kas saan kasvatada oma lapsi Jehoova juhatuse järgi ja juurutada neisse tema mõtteviisi, kui näen neid harva?” (Efesl. 6:4.) Otsuseid tehes on väga tähtis vaadata asjadele Jehoova seisukohast, mitte võtta kuulda pereliikmeid või sõpru, kes ei pea piibli põhimõtetest lugu.c Lääne-Aasias elav Tony sai välismaalt mitmeid ahvatlevaid tööpakkumisi. Ent pärast palvetamist ja arutelu oma naisega otsustas ta need tagasi lükata ja püüda pigem vähendada nende pere elamiskulusid. Tagasi vaadates ütleb Tony: „Tänu sellele sain aidata mitmel inimesel Jehoovat tundma õppida ja meie lapsed käivad kindlalt tõeteel. Meie pere on kogenud, et senikaua, kui elame põhimõtte järgi, mis on kirjas tekstis Matteuse 6:33, kannab Jehoova meie eest hoolt.”

KUI TEEME PLAANE, KUIDAS VANAS EAS TOIME TULLA

13. Mida oleks hea teha, et meil oleks tulevikus eluks vajalik olemas?

¹³ On täiesti loomulik mõelda sellele, kuidas me saame hakkama, kui oleme juba eakamad. Kuid ka selles asjas on tähtis Jehoovat usaldada. Piiblis ergutatakse meid kõvasti tööd tegema, et meil oleks tulevikus eluks vajalik olemas. (Õpet. 6:6–11.) Seega on mõistlik tuleviku tarbeks midagi kõrvale panna, kui meie olud seda võimaldavad, sest sellest võib raskel ajal suur abi olla. (Kog. 7:12.) Samas peaksime olema ettevaatlikud, et rahakogumine ei muutuks meie elus liiga tähtsaks.

14. Miks on tulevikuks plaane tehes oluline hoida meeles Jehoova tõotust tekstis Heebrealastele 13:5?

¹⁴ Jeesus tõi näite selle kohta, kui rumal on keskenduda vara kogumisele ja mitte olla „rikas Jumala silmis”. (Luuka 12:16–21.) Keegi meist ei tea, milline on meie elu homme. (Õpet. 23:4, 5; Jaak. 4:13–15.) Samuti ütles Jeesus, et need, kes soovivad olla tema järelkäijad, peaksid olema valmis loobuma kõigest, mis neil on. (Luuka 14:33.) Juudamaal elanud esimese sajandi kristlased seda meeleldi tegidki. (Heebr. 10:34.) Ka tänapäeval on paljud vennad ja õed ilma jäänud oma tööst või varast, sest nad pole toetanud ühtki poliitilist parteid. (Ilm. 13:16, 17.) Mis on aidanud neil seda teha? Nad on olnud täiesti kindlad Jehoova tõotuses: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” (Loe Heebrealastele 13:5.) Seega, kuigi me teeme oma parima, et võiksime vanas eas hakkama saada, oleme kindlad, et kui juhtub midagi ootamatut, ei jäta Jehoova meid hätta.

15. Mida peaksid kristlikud vanemad laste kasvatamisel silmas pidama? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Mõnes kultuuris muretsevad paarid endale lapsi peamiselt sel eesmärgil, et oleks keegi, kes neid vanemas eas materiaalselt toetaks. Nad suhtuvad lastesse otsekui pensionisambasse. Piiblis aga öeldakse hoopis, et vanemad peaksid oma laste eest hoolitsema. (2. Kor. 12:14.) Muidugi võivad vanemad eakana vajada lastelt praktilist abi, sealhulgas ka rahalist tuge, ja paljud lapsed on rõõmuga valmis seda pakkuma. (1. Tim. 5:4.) Ent kristlikud vanemad, kes usaldavad Jehoovat, mõistavad, et suurimat rõõmu toob neile see, kui lapsest saab tubli Jehoova teenija, mitte see, et nende laps hakkab palju raha teenima ja neid toetama. Seepärast püüavad nad lapsi ka vastavalt kasvatada. (3. Joh. 4.)

16. Kuidas saavad vanemad aidata lastel valmistuda end tulevikus ülal pidama? (Efesl. 4:28.)

¹⁶ Aita oma lapsel valmistuda end tulevikus ise ülal pidama ja näita oma eeskujuga, kui oluline on Jehoovat usaldada. Õpeta talle juba maast madalast, kui tähtis on teha kõvasti tööd. (Õpet. 29:21; loe Efeslastele 4:28.) Samuti innusta teda koolis hästi õppima ja ole talle selles abiks. Vanemad võiksid ka otsida piibli põhimõtteid, mis aitaksid lastel otsustada, millist ja kui palju haridust omandada. See aitab lastel tulevikus leida töö, mis võimaldab neil end ära elatada ja rohkem kuulutada, ehk isegi teenida pioneerina.

17. Milles me võime olla kindlad?

¹⁷ Mida lähemale selle maailma lõpp jõuab, seda suuremat usaldust Jehoova vastu on meil tarvis. Ent need, kes teda usaldavad, võivad olla kindlad, et ta soovib ja suudab nende eest hoolt kanda. Tema võimas ja väljasirutatud käsivars pole kunagi liiga lühike, et meid aidata.