Noored vennad, võtke eeskuju Markusest ja Timoteosest

1., 2. Mis oleks võinud takistada Markusel ja Timoteosel Jehoova teenistuses rohkem teha?

JEHOOVA rahva seas on palju noori vendi, kes on meeleldi valmis tema heaks rohkem tegema ja oma vendi-õdesid teenima. On kiiduväärt, kui sinulgi on selline soov. (Laul 110:3.) Sa võid aga tunda, et seda pole sugugi lihtne teha. Võib-olla hoiab sind Jehoova teenistuses tagasi see, et sa ei tea, mis sind ees ootab, mida sul võidakse paluda teha või kuhu sind võidakse saata. Või kas oled mõnest ülesandest loobunud seetõttu, et arvasid, et ei saa sellega hakkama? Kui sul on olnud sääraseid mõtteid ja tundeid, siis tea, et sa pole ainus.

² Näiteks võisid nii tunda Markus ja Timoteos. Ent nad ei lasknud oma kartustel ja kogenematusel takistada end teisi teenimast. On võimalik, et kui Paulus ja Barnabas kutsusid Markust oma esimesele misjonireisile, elas too koos emaga, ja paistab, et neil oli mugav kodu. (Ap. t. 12:12, 13, 25.) Markus aga oli valmis sealt lahkuma, et Jehoova heaks rohkem teha. Kõigepealt kolis ta Antiookiasse ja hiljem reisis ta koos Pauluse ja Barnabasega teistessegi kaugetesse paikadesse. (Ap. t. 13:1–5.) Ka Timoteos elas ilmselt koos vanematega, kui Paulus teda endaga kaasa kutsus. Timoteos võis tunda, et ta on veel liiga noor ja roheline, et sellist ülesannet täita. (Vrd 1. Kor. 16:10, 11 ja 1. Tim. 4:12.) Kuid ta võttis Pauluse kutse vastu ja tänu sellele oli tal sündmusterohke elu täis Jehoova õnnistusi. (Ap. t. 16:3–5.)

3. a) Kust me teame, et Paulus pidas Markust ja Timoteost kalliks? (2. Tim. 4:6, 9, 11; vaata ka pilte.) b) Milliseid küsimusi me selles artiklis arutame?

³ Markus ja Timoteos täitsid juba noorena koguduses vastutusrikkaid ülesandeid. Paulus hindas neid väga ja kui ta mõistis, et tema elu hakkab lõpule jõudma, soovis ta, et nad oleksid tema juures. (Loe 2. Timoteosele 4:6, 9, 11.) Miks olid Markus ja Timoteos Paulusele nii kallid? Milles saavad noored vennad neilt eeskuju võtta? Ja kuidas võivad vendadele abiks olla Pauluse isalikud nõuanded?

MARKUS OLI VALMIS TEISI TEENIMA

4., 5. Millest on näha, et Markus oli valmis teisi teenima?

⁴ Teiste teenimine võib muu hulgas tähendada seda, et teeme nende heaks kõik, mis suudame, ja seda ka siis, kui see pole lihtne. Just nii toimis Markus. Ta oli ilmselt kurb ja pettunud, kui Paulus teda oma teisele misjonireisile kaasa ei võtnud. (Ap. t. 15:37, 38.) Kuid sellest hoolimata ei andnud ta alla ja tegi edaspidigi teiste heaks, mida suutis.

⁵ Näiteks oli Markus valmis oma nõo Barnabasega kuulutustööretkele minema. Umbes 11 aastat hiljem, kui Paulus oli esimest korda Roomas vangistuses, oli Markus tema kõrval. (Fileem. 23, 24.) Ta ütles, et Markus on talle „suureks toeks ja abiks”. (Kol. 4:10, 11.)

6. Mida andis Markusele see, et ta sai teenida koos küpsete kristlastega? (Vaata allmärkust.)

⁶ Markus veetis aega küpsete vendadega ja õppis neilt palju. Pärast seda, kui ta oli olnud koos Paulusega Roomas, läks ta Peetruse juurde Babüloni. Nad said nii lähedaseks, et Peetrus nimetas teda lausa oma pojaks. (1. Peetr. 5:13.) Ajal, mil nad koos teenisid, rääkis Peetrus talle ilmselt nii mõndagi huvitavat Jeesuse elust ja teenistusest ning hiljem talletas Markus selle omanimelisse evangeeliumi.a

7. Kuidas võttis Tom Markusest eeskuju? (Vaata ka pilti.)

⁷ Markus oli teenistuses tegus ja käis küpsete vendadega läbi ka edaspidi. Kuidas sa saad temast eeskuju võtta? Ehk oled juba mõnda aega soovinud koguduses uusi ülesandeid saada, näiteks teenida koguduseabilise või -vanemana, ent seda pole juhtunud. Selle asemel et käega lüüa, püüa leida võimalusi, kuidas oma vendi-õdesid muudel viisidel teenida. Vaatame, kuidas tegi seda Tomb, kes on praegu kogudusevanem. Noorena võrdles ta end teiste samaealiste vendadega. Mõned neist olid saanud koguduses ülesandeid, mida temagi oleks soovinud. Tom oli väga pettunud. Lõpuks otsustas ta oma tunnetest kogudusevanematega rääkida. Üks neist andis talle head nõu teha teiste heaks kõik, mida ta suudab, ja seda ka siis, kui keegi ei märka. Tom järgis seda nõuannet ning hakkas aitama eakaid ja neid, kes vajasid abi koosolekule jõudmiseks. Tagasi vaadates ütleb ta: „Nüüd ma mõistan, mida teiste teenimine tegelikult tähendab, ja mulle teeb suurt rõõmu see, et saan oma vendadele-õdedele abiks olla.”

TIMOTEOS HOOLIS OMA USUKAASLASTEST

8. Miks valis Paulus endale reisikaaslaseks Timoteose? (Filipl. 2:19–22.)

⁸ Paulus vajas endaga reisile kaasa julgeid vendi, kes oleksid valmis minema linnadesse, kus teda varem oli taga kiusatud. Esmalt võttis ta endaga kaasa Siilase, kes oli Jehoovat teeninud juba palju aastaid. (Ap. t. 15:22, 40.) Hiljem sai Pauluse reisikaaslaseks Timoteos. Miks just tema? Sellepärast, et tal oli vendade silmis hea maine ja ta tõesti hoolis usukaaslastest. (Ap. t. 16:1, 2; loe Filiplastele 2:19–22.)

9. Millest ilmnes, et Timoteos hoolis usukaaslastest väga?

⁹ Paulus võis juba algusest peale näha, et Timoteos hoolib teiste heaolust rohkem kui iseenda omast. Seepärast jättis ta Timoteose Beroiasse, et see oleks toeks sealsetele vastristitud kristlastele. (Ap. t. 17:13, 14.) Beroiasse jäi ka Siilas ja kahtlemata õppis Timoteos temalt palju. Hiljem aga saatis Paulus Timoteose üksi Tessaloonikasse, et ta aitaks sealsetel vendadel-õdedel usus kasvada. (1. Tess. 3:2.) Järgmise 15 aasta jooksul hakkas Timoteos oma usukaaslasi veel rohkem armastama. Nad olid tema südames nii sügaval, et ta tundis suurt valu, kui nägi neid kannatamas, ja vahel ta lausa nuttis sellepärast. (Rooml. 12:15; 2. Tim. 1:4.) Mida saavad noored vennad temalt õppida?

10. Kuidas õppis Jan teiste vastu huvi ilmutama?

¹⁰ Jan tundis noorena, et tal ei ole lihtne endast vanemate vendade-õdedega vestelda. Kuningriigisaalis ta lihtsalt teretas neid põgusalt ega jäänud nendega pikemalt rääkima. Üks kogudusevanem soovitas tal vestluse alustamiseks teistele öelda, mida ta nende juures hindab. Lisaks utsitas ta Jani mõtlema selle peale, mis neile huvi võiks pakkuda. Jan võttis seda nõu kuulda. Tänaseks on temast saanud kogudusevanem ning ta sõnab: „Nüüd on mul palju lihtsam usukaaslastega suhelda, olgu nad siis noored või vanad. Mul on hea meel, et olen kursis, kuidas neil läheb ning millega nad peavad rinda pistma. See on tulnud igati kasuks, sest nii tean, kuidas saaksin neid paremini aidata.”

11. Kuidas saavad noored vennad õppida teiste vastu huvi üles näitama? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Kuidas saavad noored vennad õppida teiste vastu huvi ilmutama? Koosolekutel püüa juttu ajada erinevate vendade-õdedega, nii noorte kui vanematega. Küsi neilt, kuidas neil läheb, ja siis kuula neid. Jutu käigus võid näha, millist abi nad vajaksid. Võib-olla saad teada, et mõni eakas abielupaar on kimpus JW Library^® kasutamisega, või kuuled, et neil oleks vaja kuulutustöökaaslast. Kas võiksid võtta aega, et aidata neil oma nutiseadmest sotti saada või minna koos nendega kuulutama? Kui püüad oma usukaaslasi aidata, oled teistele koguduses heaks eeskujuks.

VÕTA KUULDA PAULUSE NÕUANDEID

12. Kuidas võivad Timoteosele antud nõuanded noortele vendadele abiks olla?

¹² Timoteos sai Pauluselt head nõu, mis aitas tal nii Jehoova teenimisest kui ka elust üldiselt rõõmu tunda. (1. Tim. 1:18; 2. Tim. 4:5.) Pauluse nõuanded võivad olla abiks ka teile, noored vennad. Lugege tema kirju Timoteosele nii, nagu oleks need kirjutatud teile, ja mõelge, kuidas saaksite neid põhimõtteid oma elus järgida. Vaatame nüüd mõnda tema nõuannet.

13. Mida on vaja, et Jehoovat pühendumusega teenida?

¹³ „Treeni end sihiga teenida Jumalat pühendumusega.” (1. Tim. 4:7b.) Mida tähendab teenida Jumalat pühendumusega? Selleks tuleb meil jääda Jehoovale ustavaks ja teha seda, mis talle meeldib. See aga ei tule automaatselt, meil tuleb selleks vaeva näha. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „treeni end”, kasutati sageli seoses sportlastega, kes pingutasid, et võistluseks valmistuda. Neil oli vaja enesedistsipliini ja meiegi vajame seda, et juurutada harjumusi, mis tugevdavad meie sõprust Jehoovaga.

14. Mis eesmärgiga peaksime piiblit lugema? Too näide.

¹⁴ On väga oluline iga päev piiblit lugeda ja on ka oluline meeles hoida, miks me seda teeme: selleks, et Jehoovaga lähedasemaks saada. Mõtle näiteks, mida võib õppida Jeesuse jutuajamisest ühe rikka noormehega. (Mark. 10:17–22.) See mees uskus, et Jeesus on messias, ent tema usk polnud nii tugev, et oleks ajendanud teda Jeesuse järelkäijaks saama. Siiski tundis Jeesus tema vastu armastust ja rääkis temaga lahkelt. Ilmselgelt soovis ta, et mees teeks targa otsuse. Ja me võime olla kindlad, et sama tundis selle mehe vastu ka Jehoova. (Joh. 14:9.) Mõtle sellele loole ja oma oludele ning küsi endalt: „Mida minul tuleb teha, et Jehoovaga lähedasemaks saada ja teisi paremini teenida?”

15. Miks on oluline, et noor vend oleks teistele eeskujuks? (1. Tim. 4:12, 13.)

¹⁵ „Ole ustavatele eeskujuks.” (Loe 1. Timoteosele 4:12, 13.) Paulus ergutas Timoteost lihvima oma lugemis- ja õpetamisoskust, kuid mitte ainult. Ta soovis ka, et Timoteos arendaks armastust, usku ja kõlbelist puhtust. Miks oli see vajalik? Need omadused avalduvad tegudes ja teod räägivad valjemini kui sõnad. Oletame näiteks, et sulle antakse ülesanne teha kõne sellest, kuidas innukamalt kuulutustööd teha. Sa tunned end seda pidades kindlamalt, kui sa ise teed kuulutustöös oma parima. See lisab sinu sõnadele kaalu. (1. Tim. 3:13.)

16. a) Millises viies valdkonnas saavad noored teistele eeskujuks olla? b) Mida saab noor vend teha, et olla teistele eeskujuks kõnes?

¹⁶ Tekstis 1. Timoteosele 4:12 mainib Paulus viit valdkonda, milles noor vend saab teistele eeskujuks olla. Võta aega, et igaüht neist iseseisvalt uurida. Näiteks kui sooviksid olla teistele paremaks eeskujuks kõnes, siis mõtle sellele, mida sa saaksid teha, et su kõne oleks kosutavam. Kui elad veel kodus koos vanematega, siis kas võiksid neid sagedamini tänada selle eest, mida nad sinu heaks teevad? Või kas võiksid pärast koguduse koosolekut minna kellegi juurde, kellel oli osa, ja öelda talle, mis sulle selle juures meeldis? Samuti oleks hea koosolekutel oma sõnadega vastata. Kui püüad olla teistele kõnes eeskujuks, on see märgiks sinu vaimsest kasvust. (1. Tim. 4:15.)

17. Mida saab noor vend teha, et vaimseid eesmärke saavutada? (2. Tim. 2:22.)

¹⁷ „Põgene noorusea ihade eest. Taotle seda, mis on õige.” (Loe 2. Timoteosele 2:22.) Paulus õhutas Timoteost hoiduma kõigest, mis võiks tema tähelepanu Jehoova teenimiselt kõrvale viia või tema sõprust Jehoovaga kahjustada. Paljud tegevused, mis iseenesest pole valed, võivad röövida aja, mille saaksid anda Jehoovale. Mõtle näiteks, kui palju sa spordiga tegeled, internetis surfad või videomänge mängid? Kas saaksid osa ajast pühendada sellele, et teha midagi Jehoova ja teiste heaks? Ehk saad abistada kuningriigisaali hooldustöödes või osaleda stenditöös. Kui sellistes tegevustes kaasa lööd, leiad suure tõenäosusega uusi sõpru, kes aitavad sul seada vaimseid eesmärke ja neid saavutada.

TEISTE TEENIMINE TOOB RÕÕMU

18. Miks võib öelda, et Markus ja Timoteos elasid mõttekat ja rahuldust pakkuvat elu?

¹⁸ Markus ja Timoteos olid valmis tegema elus muudatusi, et teisi paremini teenida, ning nende elu oli mõttekas ja rahuldust pakkuv. (Ap. t. 20:35.) Markus reisis palju, et oma usukaaslasi aidata. Samuti pani ta kirja hoogsa jutustuse Jeesuse elust ja teenistusest. Timoteos aitas Paulusel kogudusi rajada ja oli vendadele-õdedele toeks. Kahtlemata tõi Markuse ja Timoteose ohvrimeelsus Jehoovale suurt rõõmu.

19. Miks tuleks noortel vendadel Timoteosele antud nõuandeid kuulda võtta ja mida head see toob?

¹⁹ Pauluse kirjadest Timoteosele on näha, kui kalliks ta oma noort sõpra pidas. Ja neist on ka näha, kui väga Jehoova armastab teid, noored vennad. Ta soovib, et teil läheks elus hästi. Võtke siis kuulda Pauluse isalikke nõuandeid ja kasvatage endas soovi teisi teenida. Kui nii teete, võib teil olla tore elu juba praegu ja te saate „haarata kõvasti kinni tõelisest elust”. (1. Tim. 6:18, 19.)