Miks tasub ikka ja jälle mõelda piibli põhiõpetustele?

1. Kuidas muutis su elu see, kui said teada, mida piibel õpetab?

PIIBLI põhiõpetused on muutnud meie elu. Näiteks kui saime teada, et Jumala nimi on Jehoova, avas see meile võimaluse saada tema sõbraks. (Jes. 42:8.) Kui mõistsime, mis saab pärast surma, ei pidanud me enam muretsema sellepärast, mis on saanud meie lähedastest, kes on surnud. (Kog. 9:10.) Ja kui kuulsime, et maast saab paradiis, polnud meil vaja enam tuleviku ees hirmu tunda. Me saime teada, et meie eluiga ei pruugi olla vaid 70 või 80 aastat, vaid meil on lootus elada igavesti. (Laul 37:29; 90:10.)

2. Kuidas tuleb tekstist 2. Peetruse 1:12, 13 välja, et ka küpsetel kristlastel tasub mõelda piibli põhiõpetustele?

² Meil tuleks alati meeles pidada, kui olulised on piibli põhiõpetused. See tuleb hästi välja Peetruse teisest kirjast, mille ta kirjutas kristlastele, kes püsisid kindlalt tões. (Loe 2. Peetruse 1:12, 13.) Sel ajal oli kogudusse siginenud valeõpetajaid, kes soovisid neid tõeteelt eemale meelitada. (2. Peetr. 2:1–3.) Peetrus tahtis aidata õdedel-vendadel nende halvale mõjule vastu seista. Selleks tuletas ta neile meelde mõningaid pühakirja õpetusi, mida nad juba hästi teadsid, kuid mis pidid aitama neil Jehoovale ustavaks jääda.

3. Miks tasub kõigil kristlastel piibli põhiõpetuste üle ikka ja jälle mõtiskleda? Too näide.

³ Isegi kui oleme juba palju aastaid Jehoovat teeninud, tasub meil ikka piibli põhiõpetuste üle mõtiskleda. Toome ühe näite. Meisterkokk ja tema õpipoiss võivad kasutada toiduvalmistamiseks samu toiduaineid. Ent kogenud kokk on aastate jooksul õppinud neist valmistama palju erinevaid ja maitsvaid roogi. Nii võivad ka kauaaegsed Jehoova teenijad võrreldes piibliõpilastega näha tuttavaid õpetusi hoopis teise nurga alt. Meie olud ja ülesanded Jehoova teenistuses on ristimisest saadik ilmselt kõvasti muutunud. Pühakirja tõed, mida me juba ammu teame, võivad nüüd meie elule uutel viisidel mõju avaldada. Vaatame kolme õpetust, mille üle mõtisklemine tuleb kasuks ka küpsetele kristlastele.

JEHOOVA ON LOOJA

4. Millist mõju on meie elule avaldanud teadmine, et Jehoova on looja?

⁴ Me teame, et maa ja kõik, mis sellel on, on targa ja vägeva looja kätetöö. Piibel ütleb: „See, kes on teinud kõik, on Jumal.” (Heebr. 3:4.) Sel lihtsal tõel on väga sügav tähendus. Kuna Jehoova on meid valmistanud, siis tunneb ta meid läbi ja lõhki. Lisaks ta ka hoolib meist ja teab, mis on meie jaoks parim. Teadmine, et Jehoova on looja, on andnud meie elule mõtte ja eesmärgi.

5. Mida õpetab meile tõsiasi, et Jehoova on looja? (Jes. 45:9–12.)

⁵ Tõsiasi, et Jehoova on looja, õpetab meile alandlikkust. Näiteks kui Iiob püüdis tõestada pigem enda kui Jumala õigust, tuletas Jumal talle meelde, et tema on kõikvõimas looja. (Iiob 38:1–4.) See aitas Iiobil mõista, et Jumala teed on kõrgemad kui tema omad. Sarnase mõtte pani kirja ka Jesaja. Ta ütles: „Kas savi ütleb pottsepale: „Mida sa teed?”” (Loe Jesaja 45:9–12.)

6. Millal on eriti oluline mõelda sellele, kui tark ja vägev on meie looja? (Vaata ka pilte.)

⁶ Kogenud kristlane võib hakata liigselt toetuma oma arvamusele, selle asemel et otsida juhatust Jehoovalt. (Iiob 37:23, 24.) Sel juhul tasub tal mõelda sellele, kui tark ja vägev meie looja on. See võib aidata tal olla alandlik ja meeles hoida, et Jehoova mõtted on väga palju kõrgemad tema mõtetest. (Jes. 40:22; 55:8, 9.)

7. Mis aitas Rahelal organisatsioonis tehtud muudatusega kaasa minna?

⁷ Rahelal Sloveeniast on olnud vahel raske organisatsioonis tehtavate muudatustega kaasa minna. Kuid teda on aidanud see, kui ta on mõelnud oma loojale. Ta möönab: „Mõnikord pole mul olnud kerge nõustuda otsustega, mida vastutavad vennad on teinud. Näiteks isegi pärast seda, kui olin vaadanud 2023. aasta juhtiva kogu erisaadet number 8, olin päris šokeeritud, kui nägin esimest korda habemega venda kõnet pidamas. Palusin Jehoovat, et ta aitaks mul selle uuendusega leppida.” Rahela mõistis, et Jehoova kui maa ja taeva looja teab kõige paremini, kuidas oma organisatsiooni õiges suunas juhtida. Kui ka sul on vahel raske kohaneda mõne uue arusaama või muudatusega, siis tuleks mõelda, kui imeliselt tark ja võimas on meie looja. (Rooml. 11:33–36.)

MIKS JUMAL LUBAB KANNATUSI

8. Mida head on meile toonud see, et oleme teada saanud, miks Jumal lubab kannatusi?

⁸ Miks Jumal lubab kannatusi? Mõned, keda see küsimus on vaevanud, on Jumala peale vihaseks saanud või koguni järeldanud, et teda polegi olemas. (Õpet. 19:3.) Meie aga teame, et mitte Jehoova ei põhjusta kannatusi, vaid et me kogeme neid hoopis seetõttu, et oleme ebatäiuslikud ja patused. Me teame ka seda, et tänu Jehoova kannatlikkusele on miljonitel olnud võimalik teda tundma õppida ja teada saada, kuidas ta kannatustele jäädavalt lõpu teeb. (2. Peetr. 3:9, 15.) Need teadmised on pakkunud meile suurt lohutust ja teinud meid Jehoovaga lähedasemaks.

9. Millises olukorras tasub eriti mõelda, miks Jehoova lubab kannatusi?

⁹ Me mõistame, et peame kannatlikult ootama, kuni Jehoova kannatustele lõpu teeb. Ent kui mõni meie lähedane sureb, kui meie peres on raskusi või kui meid koheldakse ebaõiglaselt, võime hakata mõtlema, et miks Jehoova juba midagi ette ei võta. (Hab. 1:2, 3.) Sellises olukorras oleks tark mõtiskleda selle üle, miks ta lubab kannatusi.a (Laul 34:19.) Oleks hea mõelda ka tema eesmärgile teha kannatustele alatiseks lõpp.

10. Mis aitas Anne’il ema kaotusega toime tulla?

¹⁰ See, et me teame, miks Jehoova lubab kannatusi, aitab meil vastu pidada. Anne, kes elab India ookeanis asuval Mayotte’i saarel, jutustab: „Mu ema suri paari aasta eest ja see kurvastas mind hingepõhjani. Mõtlesin sageli sellele, et Jehoova pole selles süüdi. Ta hoopis tahab kõigile kannatustele lõpu teha ja meie lähedased surmaunest üles äratada. Nendele asjadele mõtlemine on toonud mulle uskumatult suure meelerahu.”

11. Kuidas ajendab see, et me teame, miks Jehoova lubab kannatusi, meid kuulutama?

¹¹ Teadmine, miks Jumal lubab kannatusi, ajendab meid ka kuulutustööd tegema. Peetrus selgitas, et Jehoova on inimestega kannatlik, kuna ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik pääseksid. Seejärel ta ütles: „Mõelge, millised peaksite siis teie olema. Te peaksite käituma pühalt ja teenima Jumalat pühendumusega.” (2. Peetr. 3:11.) Pühendumusega teenimine hõlmab ka kuulutustööd. Nagu Jehoova, armastame ka meie inimesi ja soovime, et nad saaksid elada paradiisis. Jehoova on andnud kannatlikult ka sinu koguduse territooriumil elavatele inimestele võimaluse teda teenida. Meil on au olla tema kaastöölised ja aidata võimalikult paljudel teda tundma õppida, enne kui tuleb lõpp. (1. Kor. 3:9.)

ME ELAME VIIMSEIL PÄEVIL

12. Milles veenab meid see, et näeme täitumas ennustust viimsete päevade kohta?

¹² Piibel kirjeldab, millised on inimesed viimseil päevil. (2. Tim. 3:1–5.) Kui vaatame enda ümber, pole meil mingit kahtlust selle ennustuse täitumises. Inimeste moraal ja käitumine üha manduvad ning see veenab meid veelgi enam, et piibel on tõesti usaldusväärne. (2. Tim. 3:13–15.)

13. Millele me võiksime mõelda seoses mõistujutuga rikkast mehest? (Luuka 12:15–21.)

¹³ Teadmine, et me elame viimseil päevil, aitab meil keskenduda sellele, mis on tõeliselt tähtis. Vaatame lähemalt Jeesuse mõistujuttu rikkast mehest, mis on kirjas tekstis Luuka 12:15–21 (loe). Miks nimetatakse seal seda meest rumalaks? Mitte seepärast, et mees oli rikas, vaid kuna tal polnud elus asjad õiges tähtsuse järjekorras. Ta oli kogunud endale varandust, aga ta polnud „rikas Jumala silmis”. Miks polnud see tark tegu? Jumal ütles talle: „Täna öösel võetakse sinult elu.” Kuna praeguse maailma lõpp jõuab üha lähemale, võiksime endalt küsida: „Kas minu eesmärgid näitavad, et ma mõistan, mis ajal me elame ja mis on praegu kõige tähtsam? Milliseid eesmärke õhutan ma oma lapsi endale seadma? Kas ma kasutan oma jõudu, aega ja vahendeid peamiselt enda huvides või selleks, et koguda varandust taevasse?”

14. Kuidas ilmneb Lily loost, miks on tark mõtiskleda tõenditele, mis näitavad, et elame viimseil päevil?

¹⁴ Kui mõistame, et me tõepoolest elame viimseil päevil, mõjutab see seda, milliseid valikuid me elus teeme. Nii juhtus ka Lilygab. Ta jutustab: „Kui lõpetasin kooli, oli mu südamesooviks omandada eriala, mis võimaldaks mul loomi uurida. Samas soovisin alustada pioneerteenistust ja kolida sinna, kus vajatakse rohkem kuulutajaid. Mõned sõbrad mu kogudusest soovitasid mul hoolikalt järele mõelda, et kui valin sellise eriala, siis kas mul on ikka võimalik oma vaimsete eesmärkideni jõuda. Nad tuletasid mulle meelde, et see maailm lõpeb peagi ja et uues maailmas on mul külluslikult aega loomi uurida. Seepärast valisin ameti, mille omandamine ei nõudnud palju aega ja tänu millele leidsin töö, mis võimaldas mul teenida pioneerina ja hiljem kolida suurema vajadusega territooriumile Ecuadori. Praegu teevad Lily ja tema abikaasa seal ringkonnatööd.

15. Miks me ei peaks alla andma, kui inimesed kohe meie sõnumit kuulda ei võta? Too näide. (Vaata ka pilte.)

¹⁵ Kui inimesi hea sõnum ei huvita, ei peaks me sellepärast veel pead norgu laskma. Nad võivad muutuda. Näiteks Jeesuse poolvend Jaakobus nägi, kuidas Jeesus üles kasvas, kuidas temast sai messias ja kui suurepärane õpetaja ta oli. Ent esialgu Jaakobus ei uskunud Jeesusesse. Alles pärast seda, kui Jeesus surmast üles äratati, sai ta poolvennast tema innukas järelkäija.c (Joh. 7:5; Gal. 2:9.) Me ei peaks kunagi lootust kaotama sugulaste suhtes, kes pole seni hea sõnumi vastu huvi üles näidanud, ja meil tuleks kuulutada ikka edasi neile, kes pole seda sõnumit seni kuulda võtnud. Kuna me elame viimseil päevil, on kuulutustöö äärmiselt oluline. See, mida me ütleme inimestele praegu, võib neid hiljem mõtlema panna, võib-olla alles pärast suure viletsuse algust.d

OLGEM TÄNULIKUD JEHOOVA ÕPETUSTE EEST

16. Miks tasub meil uurida materjali, mis on mõeldud eelkõige neile, kes Jehoovat ei teeni? (Vaata ka kasti „Kuidas teisi aidata”.)

¹⁶ Osa meie vaimsest toidust on mõeldud inimestele, kes teavad piiblist väga vähe. Näiteks avalikud kõned, mõningad veebisaidil olevad artiklid ja videod ning avalikkusele suunatud ajakirjad on mõeldud peamiselt neile, kes pole Jehoova tunnistajad. Ent need on kasulikud ka meile. Need lähendavad meid Jehoovaga, tugevdavad meie usku piiblisse ja aitavad meil üha paremini teistele piibli tõdesid õpetada. (Laul 19:7.)

17. Millal eriti tasub mõelda piibli põhiõpetustele?

¹⁷ Kui oleme juba aastaid Jehoovat teeninud, oleme kindlasti põnevil, kui meie arusaamad pühakirjast selginevad. Ent me oleme väga tänulikud ka piibli põhiõpetuste eest, mis aitasid meil Jehoovat tundma õppida. Kui saame organisatsioonilt juhendeid, kuid arvame, et meie teame paremini, kuidas tegutseda, siis tasub mõelda, kellelt need juhendid tulevad: meie targalt ja võimsalt loojalt. Kui meil või mõnel meie lähedasel on raske katsumus, tuleb meil olla kannatlik ja mõelda sellele, miks Jehoova on lubanud kannatusi. Ja kui meil tuleb otsustada, kuidas kasutada oma aega ja muid ressursse, oleks hea mõelda sellele, et me elame viimseil päevil. Ärgem siis unustagem, et Jehoova õpetused annavad meile jõudu, teevad meid targaks ning aitavad jääda talle ustavaks.