Ära kahtle Jehoova andestuses

1., 2. Mida me võime tunda, kui Jehoova on meile andestanud? (Vaata ka pilti.)

TAAVET teadis hästi, mida tähendab tunda süüd varasemate pattude pärast. (Laul 40:12; 51:3; märkus.) Ta oli teinud oma elus ränki vigu. Ent ta kahetses neid siiralt ja Jehoova andestas talle. (2. Saam. 12:13.) Ta koges meelerahu, mida Jehoova andestus toob. (Laul 32:1.)

² Meiegi tunneme suurt kergendust, kui Jehoova on meile halastanud ja andestanud. On väga lohutav teada, et Jehoova on valmis andestama isegi väga tõsiseid eksimusi, kui me neid kahetseme, need üles tunnistame ja teeme oma parima, et neid mitte korrata. (Õpet. 28:13; Ap. t. 26:20; 1. Joh. 1:9.) Ja kui ta meile andestab, siis tema silmis poleks me justkui pattu teinudki. (Hes. 33:16.)

3., 4. a) Kuidas üks õde end pärast ristimist tundis? b) Mida me selles artiklis arutame?

³ Vahel aga võib meil olla raske uskuda, et Jehoova on meile andestanud. Näiteks Jennifer, kes kasvas üles Jehoova teenijate peres, sattus teismelisena halba seltskonda ja hakkas elama kaksikelu. Aastaid hiljem tuli ta Jehoova juurde tagasi ja lasi end ristida. Ta räägib: „Elasin varem liiderlikku elu, jõin palju, olin täis viha ning raha oli minu jaoks kõige tähtsam. Ma teadsin, et kui ma kahetsen ja Kristuse ohvri alusel andeks palun, siis Jehoova andestab mulle. Ent kuigi olin seda teinud, ei suutnud ma oma südant Jehoova andestuses veenda.”

⁴ Võib-olla tunned sinagi vahel, et Jehoova pole sinu varasemaid eksimusi andestanud. Ent Jehoova soovib, et sa oleksid tema halastuses täiesti kindel, nagu Taavet oli. Selles artiklis arutame, miks meil on vaja olla veendunud, et Jehoova on meile andestanud, ja kuidas sellise veendumuseni jõuda.

MIKS MEIL ON VAJA OLLA VEENDUNUD, ET JEHOOVA ON MEILE ANDESTANUD

5. Mis on Saatana eesmärk? Too näide.

⁵ Kui oleme veendunud, et Jehoova on meile andestanud, ei lase me Saatanal end eksitada. Pea meeles, et Saatan püüab teha kõik, mis võimalik, et me annaksime alla ja hülgaksime Jehoova. Näiteks tahab ta panna meid uskuma, et meie patud on nii rängad, et Jehoova ei anna meile kunagi andeks. Seda taktikat kasutas ta mehe puhul, kes hooruspatu tõttu Korintose kogudusest välja arvati. (1. Kor. 5:1, 5, 13.) Kui see mees oli kahetsenud, soovis Saatan, et usukaaslased talle ei andestaks ega võtaks teda soojalt vastu, kui ta kogudusse tagasi võetakse. Samuti tahtis Saatan, et see mees tunneks, et Jehoova ei andesta tema patte kunagi, et liigne kurbus mataks ta enda alla ja ta lõpetaks Jehoova teenimise. Saatana eesmärk ja taktika pole muutunud. Ent „tema võtted pole meile teadmata”. (2. Kor. 2:5–11.)

6. Mis aitab meil süütundest vabaneda?

⁶ Kui oleme veendunud, et Jehoova on meile andestanud, võime tunda meelerahu. Kui me patustame, siis on loomulik, et tunneme end süüdi. (Laul 51:17.) Kuid see pole sugugi paha. See võib ajendada meid midagi ette võtma ja asju korda seadma. (2. Kor. 7:10, 11.) Ent kui süütunne painab meid ka pikka aega pärast seda, kui oleme kahetsenud, võime tunda, et lihtsam on alla anda ja Jehoova teenimine lõpetada. Kui me aga veendume selles, et Jehoova on meile andestanud, suudame süütundest lahti lasta. Siis saame teenida Jehoovat nii, nagu ta seda soovib: puhta südametunnistuse ja rõõmuga. (Kol. 1:10, 11; 2. Tim. 1:3.) Kuidas me aga saame veenda oma südant selles, et Jehoova on meile andestanud?

MIS AITAB MEIL VEENDUDA SELLES, ET JEHOOVA ON MEILE ANDESTANUD

7., 8. Kuidas Jehoova end Moosesele kirjeldas ja milles me võime olla kindlad? (2. Moos. 34:6, 7.)

⁷ Mõtiskle selle üle, kuidas Jehoova ise on end kirjeldanud. Näiteks võiksid mõelda, mida ta ütles Moosesele Siinai mäel.a (Loe 2. Moosese 34:6, 7.) Kuigi Jehooval on palju kauneid omadusi, otsustas ta rõhutada just seda, kui halastav ja kaastundlik ta on. Kas selline Jumal keelduks andestamast oma teenijale, kes siiralt oma pattu kahetseb? Muidugi mitte. See oleks väga karm ja halastamatu. Selliseid omadusi aga Jehooval ei ole.

⁸ Me võime olla kindlad, et kui Jehoova on öelnud, et ta on halastav, siis nii see ka on. Ta on tõe Jumal, kel on võimatu valetada. (Laul 31:5.) Kui sul on aga raske iseendale andestada, võiksid endalt küsida: „Kas ma tõepoolest usun, et Jehoova on halastav ja kaastundlik ega keeldu andestamast mitte kellelegi, kes oma patte kahetseb? Kui jah, siis miks ma ei peaks uskuma, et ta on andestanud ka mulle?”

9. Mida õpetab Laul 32:5 Jehoova andestuse kohta?

⁹ Mõtiskle selle üle, mida Jehoova piiblis andestamise kohta õpetab. (Loe Laul 32:5.) Näiteks kirjutas Taavet: „Sina andestasid mu patusüü.” Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „andestasid”, võib tähendada ka „tõstsid üles”, „viisid ära”, „kandsid minema”. Kui Jehoova Taavetile andestas, siis ta otsekui tõstis tema patud üles ja kandis need ära. Kuna patukoorem oli temalt ära võetud, tundis Taavet jälle meelerahu. (Laul 32:2–4.) Meiegi võime tunda samasugust kergendust. Kui me oma eksimusi siiralt kahetseme, võime patusüüst vabaneda ja tunda rõõmu, et Jehoova on meile andestanud.

10., 11. Mida me õpime Jehoova kohta tekstist Laul 86:5?

¹⁰ Loe Laul 86:5. Taavet ütleb siin, et Jehoova on valmis andestama. See tähendab, et Jehoova ei saa kergesti vihaseks, kui me eksime, ja ta soovib alati andestada neile, kes siiralt kahetsevad. Järgmine rida sellest salmist aitab mõista, miks ta seda teeb. Seal öeldakse: „Sul on küllaga truud armastust kõigile, kes su poole hüüavad.” Nagu me eelmises artiklis uurisime, on Jehoova tõotanud osutada oma ustavatele teenijatele truud armastust ning neid mitte kunagi hüljata. Truu armastus ajendab teda heldelt andestama kõigile, kes oma patte südamest kahetsevad. (Jes. 55:7.) Kui sul on seda raske uskuda, võiksid endalt küsida: „Kas ma olen veendunud, et Jehoova annab andeks kõigile, kes oma patte kahetsevad. Kui see on nii, siis miks ma ei peaks uskuma, et ta andestab ka mulle?”

¹¹ Meid võib lohutada teadmine, et Jehoova mõistab täielikult meie patust loomust. (Laul 139:1, 2.) Sellest räägib üks teine Taaveti laul, mis samuti aitab meil veenduda selles, et Jehoova soovib meile andestada.

ÄRA UNUSTA SEDA, MIDA JEHOOVA MEELES HOIAB

12., 13. Mida hoiab Jehoova meie kohta meeles ja mida see ajendab teda tegema? (Laul 103:14.)

¹² Loe Laul 103:14. Taavet ütles, et Jehooval „on meeles, et oleme põrm”. Siit tuleb välja üks põhjus, miks Jehoova on valmis andestama neile, kes siiralt oma patte kahetsevad: ta mõistab meie patust loomust. Uurime neid Taaveti sõnu lähemalt.

¹³ Jehoova „valmistas inimese mullast” ja „teab hästi, millised me oleme”. (1. Moos. 2:7.) Seega teab ta ka seda, et inimestel on teatud piirangud ja vajadused. Näiteks peavad isegi täiuslikud inimesed sööma, hingama ja magama, et elus püsida. Ent kui Aadam ja Eeva patustasid, sai see, et nad olid valmistatud mullast, lisatähenduse. Neist said ebatäiuslikud inimesed, kel oli kalduvus toimida valesti. Nende järeltulijatena tuleb ka meil patuga võidelda. Nagu Taaveti sõnadest nähtub, Jehoova mitte üksnes ei tea, et me oleme patused, vaid ta ka hoiab seda meeles. Tekstis Laul 103:14 kasutatud heebrea sõna osutab sellele, et Jehoova arvestab meie patususega ja on seetõttu meiega halastav. Ta teab, et me eksime aeg-ajalt, ja kui ta näeb, et me siiralt kahetseme, on ta valmis meile andestama. (Laul 78:38, 39.)

14. a) Mida veel Taavet Jehoova andestuse kohta ütles? (Laul 103:12.) b) Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova Taavetile andestas? (Vaata kasti „Kui Jehoova andestab, siis ta ka unustab”.)

¹⁴ Mida me sellest laulust Jehoova andestuse kohta veel õpime? (Loe Laul 103:12.) Kui Jehoova andestab, viib ta meie patud nii kaugele, kui ida on läänest. Ida on läänest mõõtmatult kaugel. Kuidas aitab see mõte meil mõista Jehoova andestust? Üks teatmeteosb selgitab seda järgmiselt: „Kui patt on viidud nii kaugele, võib olla kindel, et sellest ei jää mingisugust lõhna ega jälge; see on täielikult kadunud.” Vahel piisab vaid lõhnast, et tuua meile meelde mõni ammune mälestus. Võiks öelda, et kui Jehoova meile andestab, siis nii täielikult, et järele ei jää patu hõngugi, mis võiks talle meie pattu meenutada. Me ei pea kartma, et ta heidab seda meile veel kunagi ette või karistab meid selle eest. (Hes. 18:21, 22; Ap. t. 3:19.)

15. Mida meil tuleks teha, kui meid vaevab süütunne minevikueksimuste pärast?

¹⁵ Kuidas aitab Laul 103 meil uskuda, et Jehoova andestab meile? Kui tunneme pidevat süütunnet varasemate eksimuste pärast, võiksime endalt küsida: „Kas ma olen unustanud selle, mida Jehoova meeles hoiab, nimelt selle, et ma olen patune ja et ta andestab mulle, kui ma kahetsen? Kas ma hoian meeles selle, mille Jehoova on otsustanud unustada, nimelt patud, mis ta on mulle juba andeks andnud ja milles ta ei süüdista mind enam kunagi?” Jehoova ei mõtle meie varasematele pattudele ja seda ei peaks tegema ka meie. (Laul 130:3.) Kui oleme veendunud, et Jehoova on meile andestanud, suudame ka ise endale andestada ja edasi liikuda.

16. Miks on ohtlik pidevalt mõelda oma minevikueksimustele? Too näide. (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Kui kogu aeg oma varasematele eksimustele mõtleme, on see nagu autosõidu ajal pidevalt tahavaatepeeglisse vaatamine. On muidugi hea aeg-ajalt sinna pilku heita, see aitab võimalikke ohte vältida. Ent selleks, et turvaliselt sõita, on vaja pilk suunata ette. Samamoodi võib olla aeg-ajalt kasulik mõelda eksimustele, mis me oleme varem teinud. Me võime nendest õppida ja võtta kindlalt nõuks neid mitte enam korrata. Ent kui need pidevalt meeles mõlguks, võiksime süütunde tõttu rõõmu kaotada. See aga võib takistada meil Jehoovat teenida. Seega tuleb meil keskenduda sellele, mis meid ees ootab: uuele maailmale, kus halvad mälestused ei tule enam meelde ega vaeva südant. (Õpet. 4:25; Jes. 65:17.)

VEENA OMA SÜDANT

17. Miks on meil vaja tugevdada veendumust, et Jehoova armastab meid ja andestab meile?

¹⁷ Meil tuleb kogu aeg veenda oma südant, et Jehoova armastab meid ja andestab meile. (1. Joh. 3:19.) Mispärast? Kuna Saatan tahab veenda meid vastupidises. Tema eesmärk on, et me lõpetaksime Jehoova teenimise. Kuna Saatan teab, et tal on jäänud vähe aega, tegutseb ta järjest jõulisemalt. (Ilm. 12:12.) Ärgem laskem tal endast võitu saada!

18. Mis aitab sul tugevdada usku, et Jehoova armastab sind ja on valmis sulle andestama?

¹⁸ Kui rakendad ellu eelmises artiklis toodud soovitusi, aitab see sul tugevdada usku sellesse, et Jehoova armastab sind. Et veenduda selles, et Jehoova on sulle andestanud, mõtiskle selle üle, kuidas Jehoova end piiblis on kirjeldanud. Samuti võta aega, et mõelda, mida piiblikirjutajad tema andestuse kohta on öelnud, ning ära unusta, et ta tunneb hästi su patust loomust ja on sinuga halastav. Pea ka meeles, et kui ta andestab, siis täielikult. Kui sa nii toimid, siis võid olla Jehoova halastuses sama kindel kui Taavet ja öelda: „Aitäh, Jehoova, et andestasid mu patusüü.” (Laul 32:5.)