Otsi abi kogudusevanematelt

1. Millest on näha, et Jehoova peab oma teenijaid kalliks?

JEHOOVA armastab kõiki, kes teda teenivad. Ta hoolitseb nende eest, nagu hea karjane hoolitseb oma lammaste eest. Ta on nad lunastanud Jeesuse verega ning määranud Jeesuse koguduse peaks ja kogudusevanemad nende eest hoolt kandma. (Ap. t. 20:28.) Jehoova soovib, et tema lambaid koheldaks hellalt. Kogudusevanemad järgivad Jeesuse juhatust ning kosutavad neid ja aitavad neil hoida Jehoovaga häid suhteid. (Jes. 32:1, 2.)

2. Kellele pöörab Jehoova erilist tähelepanu? (Hes. 34:15, 16.)

² Kuigi Jehoova hoolib kõigist oma teenijatest, pöörab ta erilist tähelepanu neile, kel on raskusi. Näiteks aitab ta kogudusevanemate kaudu neid, kes on teinud mõne eksisammu. (Loe Hesekiel 34:15, 16.) Ent ta soovib, et me kõik otsiksime temalt abi, kui me seda vajame. Lisaks sellele, et pöördume palves tema poole, võime paluda abi ka oma koguduse karjastelt ja õpetajatelt. (Efesl. 4:11, 12.)

3. Miks tasub meil kõigil seda artiklit uurida?

³ Selles artiklis arutame, kuidas kasutab Jehoova kogudusevanemaid, et aidata neid, kelle suhted temaga on nõrgenenud. Me võtame vaatluse alla järgmised küsimused. Millal meil tuleks kogudusevanematelt abi otsida? Miks me peaksime seda tegema ja kuidas nad meid aitavad? Isegi kui me ei vaja praegu kogudusevanemate abi, aitab selle artikli uurimine kasvatada tänulikkust selle vastu, kuidas Jehoova kogudusevanemate kaudu meid aitab. Tänu sellele me teame, mida teha, kui nende abi vajame. Sellest võib tulevikus sõltuda isegi meie elu.

MILLAL TULEKS MEIL KOGUDUSEVANEMATELT ABI OTSIDA?

4. Kust me teame, et Jaakobus räägib nendes piiblisalmides inimesest, kes on usulises mõttes haige? (Jaak. 5:14–16, 19, 20; vaata ka pilte.)

⁴ Jaakobus selgitas, kuidas Jehoova kogudusevanemate kaudu meid aitab. Ta kirjutas: „Kas keegi teist on haige? Siis ta kutsugu enda juurde kogudusevanemad.” (Loe Jaakobuse 5:14–16, 19, 20.) Kontekstist on näha, et Jaakobus räägib siin neist, kes on usulises mõttes haiged. Seepärast ta ütles, et nad peaksid kutsuma enda juurde kogudusevanemad, mitte arsti. Samuti ütles ta, et haige saab terveks, kui talle antakse tema patud andeks. Selleks et ravida mõnd füüsilist haigust, peaks inimene minema arsti juurde, rääkima oma sümptomitest ja siis järgima arsti juhendeid. Samamoodi peaks see, kel on vaja taastada oma suhted Jehoovaga, pöörduma kogudusevanemate poole, rääkima neile oma olukorrast ning siis tegutsema nõuannete järgi, mida nad piibli põhjal annavad.

5. Kuidas me saame teha kindlaks, mis seisus on meie suhted Jehoovaga?

⁵ Jaakobuse sõnadest võib näha, et kui meie usk on nõrgenenud, tuleks meil pöörduda kogudusevanemate poole. Ja seda on tark teha enne, kui meie suhted Jehoovaga tõsiselt kahjustuvad. Samuti hoiatas Jaakobus, et kui me pole enda vastu ausad, võime end petta „valede mõttekäikudega” ehk arvata, et meie suhted Jehoovaga on korras, kuigi tegelikult need seda pole. (Jaak. 1:22.) Sellesse lõksu olid esimesel sajandil langenud mõned Sardese koguduse liikmed. Jeesus manitses neid ja andis mõista, et neil tuleks olukorra parandamiseks midagi ette võtta. (Ilm. 3:1, 2.) Üks viis, kuidas me saame end analüüsida, on mõelda sellele, kas oleme Jehoova teenimises sama innukad nagu varem. (Ilm. 2:4, 5.) Näiteks võiksid endalt küsida: „Kas piiblilugemine ja loetu üle mõtisklemine toovad mulle vähem rõõmu kui varem? Kas koosolekuteks valmistumine ja neil käimine on mul jäänud juhuse hooleks? Kas minu ind kuulutustöös on kahanenud? Kas meelelahutus ja materiaalsed asjad võtavad rohkem aega ja energiat kui varem?” Kui vastus mõnele neist küsimustest on jah, võib see viidata sellele, et sinu suhted Jehoovaga on nõrgenenud ja võivad veelgi nõrgeneda. Kui sa ei suuda ise midagi ette võtta või oled juba mõnest Jehoova seadusest üle astunud, tuleks sul otsida abi kogudusevanematelt.

6. Mida tuleks teha neil, kes on teinud ränga patu?

⁶ Need, kes on teinud ränga patu, mis võib viia kogudusest välja arvamiseni, peaksid kindlasti kogudusevanemate poole pöörduma. (1. Kor. 5:11–13.) Nad vajavad abi, et oma suhted Jehoovaga taastada. Et Jehoova võiks meile meie patud lunastusohvri alusel andestada, peaksime „kandma patukahetsuse vilja”. (Ap. t. 26:20.) See hõlmab seda, et tõsise patu korral tuleks meil rääkida sellest kogudusevanematele.

7. Kellel veel tuleks kogudusevanematelt abi otsida?

⁷ Kogudusevanemad ei aita mitte ainult neid, kes on rängalt patustanud, vaid ka neid, kes tunnevad, et neil on väga raske vääradele soovidele vastu seista. (Ap. t. 20:35.) Kas sina tunned midagi sellist? Kui sa enne piibli tõe tundmaõppimist tarvitasid narkootikume, vaatasid pornograafiat või elasid ebamoraalset elu, võib sul olla eriti raske seda võitlust pidada. Ent sa pole üksi. Sa võid rääkida mõne kogudusevanemaga, kes kuulab sind ära, annab sulle häid nõuandeid ja kinnitab sulle, et sa oled Jehoovale meelepärane, kui sa vääradele soovidele järele ei anna. (Kog. 4:12.) Ka siis, kui oled oma võitlusest väsinud ja endas pettunud, võib kogudusevanemaga rääkimine sulle abiks olla. Ta võib sulle meelde tuletada, et Jehooval on hea meel, et sa abi otsid, sest see näitab, et sa võtad oma suhteid temaga tõsiselt ja pole üleliia enesekindel. (1. Kor. 10:12.)

8. Kas me peaksime iga eksimuse korral kogudusevanemate poole pöörduma? Selgita.

⁸ Samas ei pea me mitte iga eksimuse korral kogudusevanemate poole pöörduma. Oletame näiteks, et sa oled oma sõnadega mõnele vennale või õele haiget teinud, võib-olla koguni tema peale vihastunud. Selle asemel et kogudusevanema jutule minna, võiksid rakendada Jeesuse nõuannet ja teha oma venna või õega rahu. (Matt. 5:23, 24.) Sa võid ka uurida meie väljaannetest tasaduse, kannatlikkuse ja enesevalitsuse kohta, et sul oleks tulevikus kergem neid omadusi ilmutada. Ent kui sa ise ei suuda probleemi lahendada, võid paluda abi mõnelt kogudusevanemalt. Kirjas filiplastele palus Paulus ühel vennal aidata Euodia ja Süntühhe vahelist erimeelsust lahendada. Kogudusevanemad võivad sel moel sullegi abiks olla. (Filipl. 4:2, 3.)

MIKS TULEKS MEIL KOGUDUSEVANEMATELT ABI OTSIDA?

9. Miks me ei tohiks lasta häbil end takistada kogudusevanemate poole pöördumast? (Õpet. 28:13.)

⁹ Kui oleme teinud ränga patu või tunneme, et oleme võitluses oma nõrkustega alla jäämas, on meil vaja usku ja julgust, et abi paluda. Me ei tohiks lasta häbil hoida end tagasi kogudusevanemate poole pöördumast. Jehoova soovib, et me seda teeksime, kuna need vennad aitavad meil suhteid temaga tugevana hoida. Kui me nende jutule läheme, näitab see, et usaldame Jehoovat ja tema antud juhendeid. Samuti näitab see, et mõistame, et vajame Jehoova abi, kui meil on raske teha seda, mis on õige. (Laul 94:18.) Ja kui oleme teinud ränga patu, siis võime olla kindlad, et ta halastab meile, kui selle üles tunnistame ja teeme kõik, et seda mitte korrata. (Loe Õpetussõnad 28:13.)

10. Mis võib juhtuda, kui me oma pattu varjame?

¹⁰ Kui oleme teinud mõne patu ja räägime sellest kogudusevanematele, saab Jehoova meile andestada ja me saame oma suhted temaga taastada. Kui me aga seda ei tee, läheb asi halvemaks. Näiteks kui Taavet püüdis oma pattu varjata, koges ta nii emotsionaalset kui lausa füüsilist valu, sest ta teadis, et oli kahjustanud oma suhteid Jehoovaga. (Laul 32:3–5.) Kui meil on mingi haigus või vigastus ja kui me seda ei ravi, läheb see aina hullemaks. Samamoodi on lugu siis, kui viivitame kogudusevanemate juurde minekuga. Jehoova teab seda ja seepärast ergutab ta meid seadma temaga asjad korda ehk pöörduma kogudusevanemate poole, keda ta kasutab selleks, et võiksime oma sõpruse temaga taastada. (Jes. 1:5, 6, 18.)

11. Millised tagajärjed võivad olla sellel, kui me enda või mõne usukaaslase pattu varjame?

¹¹ Kui me oma pattu varjame, võib see ka teistele raskusi põhjustada. See võib takistada Jumala vaimul koguduse heaks tegutseda ning ohustada terve koguduse rahu. (Efesl. 4:30.) Kui me saame teada, et keegi teine on teinud tõsise patu, siis peaksime ergutama teda sellest kogudusevanematele rääkima. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, peaksime seda ise tegema. Vastasel juhul oleksime ka meie Jehoova ees süüdi. (3. Moos. 5:1.) Armastus Jehoova vastu ja ustavus talle peaksid ajendama meid tegutsema ja kogudusevanematele tõtt rääkima. Nii aitame hoida koguduse puhtust ja patustanul tema suhted Jehoovaga taastada.

KUIDAS KOGUDUSEVANEMAD MEID AITAVAD?

12. Kuidas aitavad kogudusevanemad neid, kes on usus nõrgaks jäänud?

¹² Piiblis ergutatakse kogudusevanemaid toetama neid, kes on usus nõrgaks jäänud. (1. Tess. 5:14.) Kui sa oled patustanud, küsivad nad sinult küsimusi, et su mõtteid ja tundeid mõista. (Õpet. 20:5.) Sa saad neile sinu aitamise lihtsamaks teha, kui räägid nendega avameelselt, isegi kui oled uje või sul on tehtu tõttu häbi. Ära muretse selle pärast, et äkki ütled midagi valesti. (Iiob 6:3.) Kogudusevanemad ei tee rutakaid järeldusi. Nad hoopis kuulavad sind hoolega, et saada asjast täit pilti, enne kui nad sulle nõu annavad. (Õpet. 18:13.) Nad võtavad sinu aitamiseks nii palju aega, kui vaja, ega eelda, et asi peab saama ühe korraga lahendatud.

13. Kuidas kogudusevanemad palvete ja piibli kaudu patustanut aitavad? (Vaata ka pilte.)

¹³ Kogudusevanemad ei taha suurendada süütunnet, mis sul tehtu pärast on. Nad palvetavad sinu eest ja Jehoova kuulab nende palveid. Sind võib üllatada see, kui suur mõju nende palvetel võib olla. Samuti öeldakse piiblis, et nad võiavad patustanut „õliga Jehoova nimel”. (Jaak. 5:14–16.) Õli all mõeldakse siin Jumala sõna. Seda oskuslikult kasutades kosutavad ja lohutavad nad sind ning aitavad sul taastada oma suhted Jehoovaga. (Jes. 57:18.) Nende piiblil põhinevad nõuanded annavad sulle jõudu teha seda, mis on õige. Nende kaudu Jehoova otsekui ütleb: „See on tee, käige sellel.” (Jes. 30:21.)

14. Kuidas aitavad kogudusevanemad neid, kes on sattunud eksiteele? (Gal. 6:1; vaata ka pilte.)

¹⁴ Loe Galaatlastele 6:1. Kristlane, kes satub eksiteele, ei tee seda, mida Jehoova temalt ootab. Võib-olla on ta teinud mingi rumala otsuse või mõnd Jehoova seadust rikkunud. Kuna kogudusevanemad armastavad oma usukaaslasi, püüavad nad „parandada sellist inimest tasase meelega”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „parandada”, võib kasutada ka liigesest välja läinud luu paikapanemise kohta, et hoida ära püsivat kahjustust. Oskuslik arst püüab seda tehes patsiendile võimalikult vähe valu valmistada. Samamoodi püüavad kogudusevanemad patustanut parandada, ilma et nad tema valu suurendaksid. Lisaks öeldakse tekstis Galaatlastele 6:1, et kogudusevanematel tuleb ka ennast jälgida. Kogudusevanemad, kes patustanut aitavad, mõistavad, et ka nad ise on ebatäiuslikud ning eksivad vahel. Seepärast nad ei arva, et on temast kuidagi paremad, vaid tegelevad temaga empaatiliselt ja alandlikult. (1. Peetr. 3:8.)

15. Mida me võiksime teha, kui meil on mingi mure?

¹⁵ Me võime kogudusevanemaid usaldada. Jehoova on neid õpetanud konfidentsiaalseid asju enda teada hoidma. Samuti on ta neid õpetanud andma nõu piibli alusel, mitte toetuma iseenda arvamusele, ning andnud neile väljaõpet, et nad võiksid aidata usukaaslastel oma koormat kanda. (Õpet. 11:13; Gal. 6:2.) Kuigi kogudusevanemad erinevad üksteisest ja neil on erineval määral kogemusi, võime oma murega neist ükskõik kelle poole pöörduda. Muidugi ei peaks me käima nõu küsides ühe vanema juurest teise juurde, lootes leida kedagi, kes räägib meile just seda, mida kuulda tahame. Kui me seda teeksime, oleksime nende sarnased, kes „ei salli õiget õpetust”, vaid otsivad neid, „kes räägivad neile seda, mille järele nende kõrvad sügelevad”. (2. Tim. 4:3.) Kui läheme oma murega mõne kogudusevanema juurde, võib ta meilt küsida, kas oleme juba mõne teise vanemaga asjast rääkinud ja millist nõu too meile andis. Samuti võib ta soovida enne meile nõu andmist mõne teise vanemaga nõu pidada. (Õpet. 13:10.)

IGAÜHE ISIKLIK VASTUTUS

16. Milline vastutus igaühel meist on?

¹⁶ Kuigi kogudusevanemad hoolitsevad Jehoova karja eest, ei ütle nad meile ette, mida teha. Meil endil on vastutus elada nii, nagu Jehoovale pühendunud teenijale kohane. Meil tuleb oma sõnade ja tegude kohta talle aru anda. Ent me võime olla kindlad, et tema abiga suudame talle ustavaks jääda. (Rooml. 14:12.) Seega, kuigi kogudusevanemad ei ütle meile, mida rääkida või mida teha, aitavad nad meil piibli abil mõista Jehoova mõtteviisi. Ja kui nende nõu kuulda võtame, treenime oma eristusvõimet ja saame langetada tarku otsuseid. (Heebr. 5:14.)

17. Mida meil tuleks teha, kui oleme usulises mõttes haiged või nõrgaks jäänud?

¹⁷ Me oleme Jehoovale väga tänulikud, et ta meie eest nii hästi hoolitseb. Ta saatis hea karjase Jeesuse maa peale, et too annaks meie eest oma elu ja et meil oleks võimalik elada igavesti. (Joh. 10:11.) Ja ta on määranud meid juhtima kogudusevanemad, täites nii oma tõotuse: „Ma annan teile karjased, kes on mulle südame järele, ning nad toidavad teid teadmiste ja arusaamisega.” (Jer. 3:15.) Kui oleme usulises mõttes haiged või nõrgaks jäänud, ei peaks me kõhklema abi saamiseks nende poole pöörduda. Kui me seda teeme, võime kogeda, kuidas Jehoova meid nende kaudu aitab.