Kohtle teisi lugupidavalt

1. Miks meile meeldib see, kui meist lugu peetakse? (Õpet. 22:1.)

KAHTLEMATA meeldib meile, kui teised meist lugu peavad. See on üks inimese põhivajadusi ja tekitab meis hea tunde. Pole siis ime, et piibel ütleb, et „austus on parem kui hõbe ja kuld”. (Loe Õpetussõnad 22:1.)

2., 3. a) Miks pole alati kerge teistest lugu pidada? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Ent alati pole kerge lugupidav olla. Üks põhjus on see, et teiste vead torkavad meile hästi silma. Lisaks me elame ajal, mil paljud inimesed on üksteise vastu lugupidamatud. Jehoova aga soovib, et tema teenijad austaksid kõiki inimesi. (1. Peetr. 2:17.)

³ Selles artiklis arutame, mida tähendab teistest lugu pidada ja kuidas me saame olla lugupidavad pereliikmete, usukaaslaste ja nende vastu, kes Jehoovat ei teeni. Samuti vaatame, kuidas jääda lugupidavaks ka siis, kui see pole kerge.

MIDA TÄHENDAB TEISTEST LUGU PIDADA?

4. Mida tähendab kellestki lugu pidada?

⁴ Kui me kellestki lugu peame, väljendub see nii selles, kuidas me temasse suhtume, kui ka selles, kuidas me teda kohtleme. Näiteks peame lugu neist, kel on häid omadusi, kes teevad teistele palju head või kel on meie üle mingil määral mõjuvõimu. Muidugi on oluline, et me ei kohtleks teisi austusega lihtsalt vormitäiteks, vaid teeksime seda siiralt ja südamest. (Matt. 15:8.)

5. Mis ajendab meid teistest lugu pidama?

⁵ Jehoova soovib, et me peaksime teistest lugu. Näiteks ta ootab, et austaksime võimulolijaid ja alluksime neile. (Rooml. 13:1, 7.) Mõni võib öelda, et ta on valmis teisi austama, kui nad seda väärivad. Kas see on aga õige mõtteviis? Ei. Jehoova ootab, et peaksime teistest lugu hoolimata sellest, mida nad teevad või ei tee. Ja kuna me armastame Jehoovat ja soovime talle meeldida, siis püüamegi seda teha. (Joosua 4:14; 1. Peetr. 3:15.)

6. Kas meil on võimalik pidada lugu kellestki, kes meist lugu ei pea? Selgita. (Vaata ka pilti.)

⁶ Ent kas tõesti on võimalik lugu pidada kellestki, kes ei kohtle meid lugupidamisega? On küll. Näiteks alandas Saul oma poega Joonatani teiste ees. (1. Saam. 20:30–34.) Sellest hoolimata austas Joonatan oma isa, kes oli kuningas, ja võitles koos temaga lahingutes kuni lõpuni. (2. Moos. 20:12; 2. Saam. 1:23.) Ülempreester Eeli süüdistas Hannat selles, et see oli end purju joonud. (1. Saam. 1:12–14.) Ent Hanna vastas Eelile lugupidavalt, ja seda hoolimata sellest, et oli laialdaselt teada, et Eeli polnud täitnud oma kohust isa ja ülempreestrina. (1. Saam. 1:15–18; 2:22–24.) Ja Ateena mehed solvasid Paulust, kutsudes teda ninatargaks. (Ap. t. 17:18.) Paulus aga rääkis nendega lugupidavalt. (Ap. t. 17:22.) Need juhtumid näitavad, et armastus Jehoova vastu ja kartus talle meelepaha valmistada ajendavad meid teistest lugu pidama ka siis, kui see pole meile kerge. Arutame nüüd, kellest meil tuleks lugu pidada ja miks.

KOHTLE LUGUPIDAVALT OMA PERELIIKMEID

7. Miks võib olla raske pereliikmeid lugupidavalt kohelda?

⁷ Miks see võib raske olla. Me veedame oma pereliikmetega palju aega koos. Seetõttu teame hästi nii nende tugevusi kui ka nõrkusi. Mõni neist võib haiguse või psüühikaprobleemi tõttu meiega halvasti käituda ning meil võib olla raske tema eest hoolitseda ja teda lugupidavalt kohelda. Samuti võib keegi öelda või teha midagi sellist, mis teeb meile haiget. Kui pereliikmed ei kohtle üksteist lugupidavalt, tekitab see lahkhelisid ning kodus puudub rahu ja harmoonia. Peret võiks võrrelda kehaga. Justnagu mõni haigus võib häirida kogu keha toimimist, võib lugupidamatus teha raskeks pereliikmetevahelise koostöö. Ent nii nagu paljusid haigusi on võimalik ravida, on ka perekonnas võimalik õppida üksteist lugupidavalt kohtlema.

8. Miks on tähtis oma pereliikmetest lugu pidada? (1. Tim. 5:4, 8.)

⁸ Miks tuleks pereliikmetest lugu pidada. (Loe 1. Timoteosele 5:4, 8.) Paulus kirjutas oma esimeses kirjas Timoteosele, et pereliikmetel tuleb üksteise eest hoolitseda. Ta selgitas, et me peaksime oma lähedastele sel viisil austust osutama mitte üksnes kohusetundest, vaid ka seepärast, et see on jumalateenijaile kohane: me teeme seda, kuna armastame Jehoovat ja see on meie jumalateenimise osa. Jehoova on see, kes pani perekonnale aluse. (Efesl. 3:14, 15.) Seega, kui peame lugu oma pereliikmetest, siis peame lugu ka Jehoovast. Kas pole mõjuv põhjus, miks oma lähedastest lugu pidada?

9. Kuidas saavad abielumees ja -naine teineteise vastu lugupidamist ilmutada? (Vaata ka pilte.)

⁹ Kuidas lugupidamist väljendada. Abielumees, kes austab oma naist, näitab nii omavahel olles kui ka teiste ees, et ta peab teda kalliks. (Õpet. 31:28; 1. Peetr. 3:7.) Ta ei löö teda kunagi, ei alanda teda ega tekita temas tunnet, et ta pole piisavalt hea. Argentinas elav Ariela sõnab: „Mu naine nähvab mulle oma haiguse tõttu aeg-ajalt midagi, mis teeb mulle haiget. Kui see juhtub, püüan meeles hoida, et tegelikult ta nii ei mõtle. Pingelistes olukordades meenutan teksti 1. Korintlastele 13:5. See aitab mul olla tema vastu lugupidav ja solvangust mööda vaadata.” (Õpet. 19:11.) Naine, kes austab oma meest, räägib temast teistele head. (Efesl. 5:33.) Ta väldib sarkasmi ja pilkamist ega nääguta tema kallal. Ta mõistab, et kui ta nii teeks, õõnestaks see nende abielu. (Õpet. 14:1.) Üks õde Itaaliast, kelle abikaasa tunneb sageli ärevust, ütleb: „Mõnikord tundub mulle, et mu mehe mured on ülepaisutatud. Varem väljendasid mu sõnad ja näoilme sageli lugupidamatust tema vastu. Ent ma panin tähele, et kui seltsin nendega, kes räägivad teistest lugupidavalt, ajendab see mindki oma mehest rohkem lugu pidama.”

10. Kuidas saavad noored näidata, et austavad oma vanemaid?

¹⁰ Noored, järgige oma vanemate seatud reegleid. (Efesl. 6:1–3.) Rääkige nendega lugupidavalt. (2. Moos. 21:17.) Kui nad jäävad vanaks, vajavad nad ilmselt rohkem teie abi. Tehke oma parim, et nende eest hoolt kanda. Just seda püüdis teha María. Kui tema isa, kes pole Jehoova teenija, jäi haigeks, tuli Maríal tema eest hoolitseda. Ent isa tegi selle oma käitumisega talle päris raskeks. María meenutab: „Palvetasin selle eest, et suudaksin oma isast lugu pidada ja seda ka välja näidata. Mõistsin, et kui Jehoova palub mul vanemaid austada, siis ta ka annab mulle jõudu seda teha. Ajapikku sain aru, et mu isa ei pea selleks oma käitumist muutma, et mina saaksin temast lugu pidada.” Kui austame oma pereliikmeid hoolimata nende puudustest, näitab see, et austame Jehoovat.

KOHTLE LUGUPIDAVALT OMA USUKAASLASI

11. Miks võib meil olla raske usukaaslasi lugupidavalt kohelda?

¹¹ Miks see võib raske olla. Meie usukaaslased püüavad elada piibli põhimõtete järgi. Ent vahel võib ikka juhtuda, et keegi neist kohtleb meid halvasti, süüdistab meid alusetult või ärritab meid. Kui meil on „põhjust kaebuseks teise vastu”, võib meil olla raske teda lugupidavalt kohelda. (Kol. 3:13.) Mis aitaks meil seda siiski teha?

12. Miks on oluline usukaaslastest lugu pidada? (2. Peetr. 2:9–12.)

¹² Miks tuleks usukaaslastest lugu pidada. (Loe 2. Peetruse 2:9–12.) Oma teises kirjas räägib Peetrus mõningatest esimese sajandi kristlastest, kes rääkisid lugupidamatult „auväärsetest” ehk kogudusevanematest. Kuidas suhtusid sellesse inglid, kes seda pealt nägid? Lugupidamisest Jehoova vastu ei esitanud nad „nende kohta ainsatki süüdistust”. Kas pole tähelepanuväärne, et täiuslikud inglid keeldusid neid ülbeid mehi noomimast? Nad hoopis jätsid kohtumõistmise Jehoova hoolde. (Rooml. 14:10–12; vrd Juuda 9.) Meil tuleks neist inglitest eeskuju võtta. See tähendab, et me ei tohiks kohelda lugupidamatult isegi oma vastaseid. Ja seda enam tuleb meil olla lugupidavad oma usukaaslaste vastu. Me peaksime olema esimesed neile austust osutama. (Rooml. 12:10.) Seda tehes oleme lugupidavad ka Jehoova vastu.

13., 14. Kuidas me saame usukaaslaste vastu lugupidamist osutada? Too näide. (Vaata ka pilte.)

¹³ Kuidas lugupidamist väljendada. Kogudusevanemad, kui te teisi õpetate, siis tehke seda armastusega. (Fileem. 8, 9.) Ja kui teil tuleb kedagi manitseda, tehke seda lahkelt ja mitte siis, kui olete ärritunud. Õed, teie saate paljugi ära teha selle heaks, et koguduses oleks lugupidav õhkkond, kui te ei levita kuulujutte ega laima teisi. (Tiit. 2:3–5.) Ja me kõik saame osutada lugupidamist kogudusevanemate vastu, kes teevad meie heaks kõvasti tööd. Näiteks viivad nad läbi koosolekuid, korraldavad kuulutustööd ja aitavad neid, kes on sattunud eksiteele. (Gal. 6:1; 1. Tim. 5:17.) Kui teeme nendega koostööd ja täname neid, näitab see, et peame neist lugu.

¹⁴ Õel nimega Rocío oli raske lugu pidada kogudusevanemast, kes oli talle nõu andnud. „Mul oli tunne, et ta oli minuga liiga karm,” ütleb ta. „Halvustasin teda oma pereliikmete ees. Püüdsin küll head nägu teha, kuid sisimas tundsin, et ta ei hooli minust, ja ma ei võtnud tema nõu kuulda.” Mis Rocíot aitas? Ta jutustab: „Lugesin piiblist teksti 1. Tessalooniklastele 5:12, 13. Mõistsin, et ma polnud selle venna suhtes lugupidav olnud, ja südametunnistus hakkas mind vaevama. Palusin Jehoovalt abi ja püüdsin leida meie väljaannetest mõtteid selle kohta, mis aitaks mul oma hoiakut muuta. Viimaks mõistsin, et probleem pole mitte selles vennas, vaid minu uhkuses. Saan nüüd aru, et kui ma pole alandlik, on mul raske teistest lugu pidada. Pean ikka veel enda kallal tööd tegema, ent tean, et kui püüan olla teiste vastu lugupidav, siis on Jehooval minust hea meel.”

KOHTLE LUGUPIDAVALT NEID, KES JEHOOVAT EI TEENI

15. Miks võib meil olla raske suhtuda lugupidavalt neisse, kes pole meie usukaaslased?

¹⁵ Miks see võib raske olla. Kuulutustööl kohtame sageli inimesi, kes ei hooli ei Jumalast ega piiblist. (Efesl. 4:18.) Mõned ei soovi meie sõnumit kuulata uskumuste tõttu, mille nad on kodust kaasa saanud. Need, kellega me tööl või koolis kokku puutume, võivad olla meie vastu ebaviisakad. Või siis võib meil olla tööandja või õpetaja, kes pole kunagi rahul sellega, mida me teeme. Ajapikku võib meie lugupidamine nende vastu väheneda ja meil võib olla raske kohelda neid nii, nagu peaks.

16. Miks on tähtis olla lugupidav nende vastu, kes veel Jehoovat ei teeni? (1. Peetr. 2:12; 3:15.)

¹⁶ Miks tuleks pidada lugu neist, kes Jehoovat ei teeni. Jehoova paneb tähele, kuidas me kohtleme neid, kes pole tema teenijad. Peetrus tuletas kristlastele meelde, et nende hea käitumine võib ajendada teisi Jumalat ülistama. Seepärast õhutas ta neid rääkima oma usust „tasaduse ja sügava lugupidamisega”. (Loe 1. Peetruse 2:12; 3:15.) Ükskõik, kas meil tuleb kaitsta oma usku kohtus või mõnes muus olukorras oma uskumustest teistele rääkida, tuleks meil alati teha seda lugupidavalt, otsekui seisaks Jehoova meie kõrval. Tegelikult ju näeb ja kuuleb Jehoova kõike, mida me ütleme või teeme. See on oluline põhjus, miks kohelda lugupidavalt ka neid, kes pole tema teenijad.

17. Kuidas väljendada lugupidamist nende vastu, kes pole Jehoova teenijad?

¹⁷ Kuidas lugupidamist väljendada. Me ei soovi kuulutustööl olles jätta muljet, et vaatame ülalt alla neile, kes ei tunne piiblit nii hästi kui meie või ei tea sellest üldse midagi. Meil tuleks meeles hoida, et kõik inimesed on Jumalale väga väärtuslikud, ja järgida piibli nõuannet „pidage alandlikult teisi endast ülemaks”. (Filipl. 2:3; Haggai 2:7.) Kui keegi solvab sind sinu uskumuste pärast, seisa vastu kiusatusele talle samaga vastata ja öelda sarkastiliselt midagi teravmeelset. (1. Peetr. 2:23.) Kui ütled midagi, mida sa poleks pidanud ütlema, siis palu kohe vabandust. Kuidas olla lugupidav nende vastu, kellega sa koos töötad? Ole tragi ja püüa näha oma töökaaslastes ja ülemustes head. (Tiit. 2:9, 10.) Kui oled aus ja usin, siis ükskõik, kas sa meeldid teistele või mitte, meeldid sa kindlasti Jehoovale. (Kol. 3:22, 23.)

18. Mida head toob see, kui osutame teiste vastu lugupidamist?

¹⁸ Meil on tõesti palju põhjusi olla teiste vastu lugupidavad. Kui peame lugu oma pereliikmetest, austame sellega perekonna loojat Jehoovat. Samuti austame teda sellega, kui peame lugu oma usukaaslastest. Ja kui suhtume lugupidavalt ka neisse, kes Jehoovat ei teeni, võib see ajendada neid kunagi hiljem talle austust tooma. Meil tuleb teistest lugu pidada isegi siis, kui nemad samaga ei vasta. Jehoova on lubanud, et õnnistab meid, kui seda teeme. Ta on tõotanud: „Ma austan neid, kes austavad mind.” (1. Saam. 2:30.)