Kas kõik kristlased on ikka õiged kristlased?

KUI palju on maailmas kristlasi? Väljaande ”Atlas of Global Christianity” järgi oli neid aastal 2010 ühtekokku 2,3 miljardit. Ent sama väljaanne märgib ka, et kõik need kristlased kuuluvad enam kui 41 000 usuühendusse, millest igaühel on omad õpetused ja moraalinõuded. Seega on mõistetav, et paljud inimesed ei suuda selles kristlike uskude tohuvabohus orienteeruda või keeravad usule üleüldse selja. Neil võib tekkida küsimus, kas kõik kristlased on ikka õiged kristlased.

Mõelgem ühele näitele. Kui inimene reisib teise riiki, ei piisa sellest, kui ta piiril lihtsalt ütleb, millise riigi kodanik ta on. Ta peab esitama isikut tõendava dokumendi. Samamoodi ei piisa sellest, et keegi pelgalt väidab end olevat kristlase. Ka seda väidet peab tõendama.

Sõna ”kristlane” tuli kasutusele mingil ajal pärast 44. aastat. Piiblikirjutaja Luukas annab teada: ”Antiookias hakati jüngreid jumalikul juhtimisel esimest korda nimetama kristlasteks” (Apostlite teod 11:26). Kristlasteks kutsuti Kristuse jüngreid. Mida aga tähendab olla Jeesus Kristuse jünger? Teatmeteos ”The New International Dictionary of New Testament Theology” selgitab: ”Olla Jeesuse jünger tähendab täielikku ja tingimusteta pühendumust ... terve elu kestel.” Õige kristlane on niisiis see, kes järgib kristluse rajaja Jeesus Kristuse õpetusi ja juhiseid täielikult ja tingimusteta.

Kas tänapäeva paljude kristlaste seas on inimesi, kes Jeesust täielikult ja tingimusteta järgivad? Mis pidi Jeesuse enda sõnul aitama tema jüngreid ära tunda? Piiblist saame neile küsimustele vastused. Järgmistes artiklites käsitleme viit Jeesuse ütlust selle kohta, mis iseloomustab ja aitab tunda ära tema õigeid järelkäijaid. Räägime esimese sajandi kristlastest ja vaatame, milline usuühendus tänapäeval nende eeskuju järgib.

”Kui te jääte minu sõnasse”

”Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.” (JOHANNESE 8:31, 32, P 1997)

Mida see tähendab? Jeesuse ”sõna” tähendab tema õpetusi, mis on pärit kõrgemast allikast. ”Isa, kes on mu saatnud, on ise andnud mulle käsu, mida öelda ja mida kõnelda,” ütles Jeesus (Johannese 12:49). Ta lausus palves taevasele Isale Jehoova Jumalale: ”Sinu sõna on tõde.” Jeesus tsiteeris oma õpetuste toetuseks sageli Jumala Sõna (Johannese 17:17; Matteuse 4:4, 7, 10). Õiged kristlased jäävad seega Kristuse sõnasse: nad peavad Piiblit tõeks ja absoluutseks autoriteediks ning sellel põhinevad kõik nende uskumused ja toimimisviisid.

Algkristlaste eeskuju. Kristlik apostel Paulus, kes on kõige rohkem Piibli kreekakeelse osa tekste kirjutanud, suhtus Jumala Sõnasse samasuguse austusega nagu Jeesus. Ta ütles: ”Kogu pühakiri on Jumala inspireeritud ja kasulik” (2. Timoteosele 3:16). Kogudusevanematel, kelle ülesandeks oli kaaskristlasi õpetada, tuli hoida kõvasti kinni ”ustavast sõnast” — Pühakirjast (Tiitusele 1:7, 9). Algkristlased pidid järgima nõuannet ”Vaadake ette, et keegi ei võtaks teid saagiks filosoofia ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste traditsioonidele, maailma põhiprintsiipidele ega vasta Kristusele” (Koloslastele 2:8).

Kes järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju? 1965. aastal vastu võetud Vatikani kirikukogu konstitutsioonis jumalikust ilmutusest, mida tsiteerib katoliku kiriku katekismus, on öeldud, et katoliku kirik ”ei ammuta ... kindlust kõikide avaldatud tõdede kohta ainult Pühakirjast. Pühakiri ja traditsioon mõlemad peavad olema vastu võetud ja austatud võrdsete pühendumise ja austuse mõtteavaldustega”. Kanada ajakirjas ”Maclean’s” tsiteeriti Toronto vaimulikku, kes ütles: ”Miks peaks meie elu juhtima mingi ”revolutsiooniline” hääl kahe tuhande aasta tagant? Meil endil on suurepäraseid mõtteid, kuid nende elluviimine kannatab seetõttu, et neid on vaja ühitada Jeesuse ja Pühakirja õpetustega.”

Jehoova tunnistajate kohta ütleb aga ”Uus katoliku entsüklopeedia” (”New Catholic Encyclopedia”): ”Nad peavad oma uskumuste ja moraalinormide ainsaks aluseks Piiblit.” Hiljuti katkestas Kanadas üks mees Jehoova tunnistajat, kes end talle tutvustas. ”Ma tean väga hästi, kes te olete,” ütles ta, osutades naise käes olevale Piiblile, ”selle järgi, mis teil käes on.”

”Nad ei kuulu maailma”

”Maailm on neid vihanud, sest nad ei kuulu maailma.” (JOHANNESE 17:14)

Mida see tähendab? Jeesus ei kuulunud maailma selles mõttes, et ta oli sotsiaalsete ja poliitiliste konfliktide suhtes erapooletu. ”Kui mu kuningriik kuuluks sellesse maailma, siis oleksid mu teenijad võidelnud, et mind poleks juutide kätte antud. Aga minu kuningriik ei ole siit,” ütles ta (Johannese 18:36). Peale selle õhutas Jeesus oma järelkäijaid vältima Jumala Sõnas hukka mõistetud hoiakuid, kõnepruuki ja käitumist (Matteuse 20:25—27).

Algkristlaste eeskuju. Usundiloolase Jonathan Dymondi sõnul keeldusid algkristlased ”osalemast sõjas, ükskõik kas selle tagajärjeks oli teotus, vangistus või surm”. Nad olid valmis pigem kannatama kui erapooletuse põhimõttes kompromissi tegema. Samuti eristas algkristlasi kõigist teistest nende kõrge moraal. Apostel Peetrus kirjutas kristlastele: ”Kuna te ei jookse enam nendega koos samasse kõlvatuse mülkasse, on nad hämmingus ja räägivad teist põlastavalt” (1. Peetruse 4:4). Ajaloolane Will Durant nentis, et algkristlased ”olid lõbujanulisele paganlikule maailmale oma vagaduse ja sündsusega pinnuks silmas”.

Kes järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju? Mis puutub erapooletuse põhimõttesse, siis kirjutab ”Uus katoliku entsüklopeedia”: ”Süümelistel kaalutlustel sõjategevusest keeldumisele pole mingit moraalset õigustust.” 1994. aastal Rwandas toimunud genotsiidis osalesid kõik kirikud, välja arvatud Jehoova tunnistajad, nagu tõendab ajalehe ”Reformierte Presse” sõnul inimõigusorganisatsiooni African Rights raport.

Üks keskkooliõpetaja kurtis seoses natside korraldatud holokaustiga, et ”mitte ükski tavakodanike ühendus ei võtnud avalikult sõna massiliste valede, julmuse ja metsikuste vastu”. Ent pärast seda, kui ta oli otsinud teavet USA Holokaustimuuseumist, kirjutas ta: ”Sain oma küsimusele vastuse.” Ta sai teada, et Jehoova tunnistajad olid natside julmused avalikult hukka mõistnud ja jõhkrast kohtlemisest hoolimata oma uskumustele kindlaks jäänud.

Mida öelda kristlaste moraali kohta? ”Suurem osa tänapäeva katoliiklikke noori täiskasvanuid ei nõustu kiriku seisukohaga vabaabielu ja abielueelse seksi kohta,” ütleb ajakiri ”U.S. Catholic”. Ajakiri tsiteerib üht kiriku diakonit, kes ütles: ”Suur osa katoliiklasi, kes tulevad abielu sõlmima — ehk tublisti üle poole —, elab juba koos.” Jehoova tunnistajate kohta aga ütleb ”Britannica” entsüklopeedia, et nemad ”peavad rangelt kinni kõrgetest moraalinormidest”.

”Armastage üksteist”

”Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage üksteist ka teie. Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (JOHANNESE 13:34, 35)

Mida see tähendab? Kristus käskis oma järelkäijatel üksteist armastada, just nagu tema neid armastas. Milles siis ilmnes Jeesuse armastus oma järelkäijate vastu? Jeesus ei lasknud end mõjutada rahvuslikel ja soolistel eelarvamustel, mis olid tema päevil laialt levinud (Johannese 4:7—10). Armastus ajendas Jeesust ohverdama oma aega ja jõudu ning loobuma enda mugavustest, et aidata teisi (Markuse 6:30—34). Jeesuse maise elu lõpus ilmnes tema armastus aga täiesti erakordsel viisil. ”Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma hinge lammaste eest,” ütles ta (Johannese 10:11).

Algkristlaste eeskuju. Esimesel sajandil kutsusid kristlased üksteist vendadeks ja õdedeks (Fileemonile 1, 2). Kristlikku kogudusse olid teretulnud igast rahvusest inimesed, sest kristlased uskusid, et ”pole ... mingit vahet juudil ja kreeklasel, sest kõigil on sama Isand” (Roomlastele 10:11, 12). Pärast 33. aasta nädalatepüha asusid Jeruusalemma jüngrid ”müüma enda omandit ja vara ning jagasid tulust kõigile, nii nagu kellelegi vaja oli”. Miks nad seda tegid? Selleks, et äsjaristitutel oleks võimalik jääda Jeruusalemma ning keskenduda apostlite õpetusele (Apostlite teod 2:41—45). Mis oli sellise heldekäelisuse ajendiks? Vähem kui 200 aastat pärast apostlite surma tsiteeris Tertullianus teiste inimeste sõnu kristlaste kohta: ”Vaadake, ... kuidas nad üksteist armastavad ... ja kuidas nad on valmis üksteise eest isegi surema.”

Kes järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju? Raamat ”The History of the Decline and Fall of the Roman Empire” (1837) täheldas, et kristlased on sajandite jooksul ”üksteise vastu toime pannud palju suuremaid metsikusi, kui nad ise on uskmatute fanatismi tõttu tunda saanud”. Ühest hiljutisest USA uurimusest ilmnes, et religioossetel inimestel, kellest enamik pidas end kristlaseks, on rassilised eelarvamused. Tihtipeale ei ühenda ühe riigi kirikuskäijaid teistes maades elavate usukaaslastega mitte miski. Nii ei ole neil võimalik ega teki neil ka soovi üksteist hädas aidata.

Aastal 2004, pärast seda kui Floridat oli kahe kuu jooksul tabanud neli orkaani, kontrollis Florida hädaabikomitee esimees, kas hädaabitarbeid kasutatakse õigesti. Ta ütles, et mitte ükski teine rühmitis pole nii hästi organiseeritud kui Jehoova tunnistajad. Seetõttu pakkus ta neile mis tahes vahendeid, mida neil vaja läheb. Mõned aastad varem, aastal 1997, oli Jehoova tunnistajate päästemeeskond viinud ravimeid, toitu ja riideid Kongo DV-sse, et aidata nii sealseid usukaaslasi kui ka teisi hädalisi. Euroopa Jehoova tunnistajad olid annetanud nende heaks ühtekokku rohkem kui 700 000 euro väärtuses hädaabitarbeid.

”Ma olen avaldanud sinu nime inimestele”

”Ma olen avaldanud sinu nime inimestele, keda sa oled andnud mulle maailmast. ... Ja ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan veelgi seda teada.” (JOHANNESE 17:6, 26)

Mida see tähendab? Jeesus tegi Jumala nime teatavaks, kui kuulutas head sõnumit. On loogiline järeldada, et Pühakirja ette lugedes, mida ta tihti tegi, lausus ta kuuldavalt Jumala nime (Luuka 4:16—21). Ta õpetas oma järelkäijaid palvetama ”Isa, pühitsetud olgu sinu nimi” (Luuka 11:2).

Algkristlaste eeskuju. Apostel Peetrus ütles Jeruusalemma kogudusevanematele, et Jumal on võtnud kõigi rahvaste seast ”rahva oma nimele” (Apostlite teod 15:14). Nii apostlid kui ka teised kristlased kuulutasid, et ”igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse” (Apostlite teod 2:21; Roomlastele 10:13). Nad kasutasid Jumala nime ka oma kirjades ja raamatutes. Kust me seda teame? Juutide suuliste seaduste kogumikus Toseftas, mille kirjapanek lõpetati 300. aasta paiku, on seoses kristlike tekstidega öeldud: ”Evangelistide ja min’ide [ilmselt juudikristlased] raamatuid nad tulest ei säästa. Neil lastakse põleda sealsamas ... koos kõigi Jumala nime esinemiskohtadega.”

Kes järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju? Ameerika Ühendriikide Kristlike Kirikute Nõukogu poolt heakskiidetud piiblitõlke ”Revised Standard Version” eessõnas öeldakse: ”Mingi pärisnime kasutamine selle ühe ja ainsa Jumala kohta, justkui oleks olemas teisi jumalaid, kellest ta peaks eristuma, kadus judaismist enne kristlikku ajajärku ja on kristliku kiriku kõikehaaravas usus täiesti kohatu.” Niisiis on Jumala nimi selles tõlkes asendatud tiitliga ISSAND. Hiljuti andis Vatikan oma piiskoppidele käsu: ”Tetragrammatoni JHWHa kujul esinevat Jumala nime ei tohiks kirikulauludes ega palvetes ei kasutada ega välja öelda.”

Kes tänapäeval Jumala nime kasutavad ja seda teatavaks teevad? Kui Kõrgõzstanis elav Sergei oli 15-aastane, vaatas ta üht filmi, kus öeldi, et Jumala nimi on Jehoova. Järgmise kümne aasta jooksul ei kuulnud ta seda nime enam kordagi. Siis aga kolis Sergei Ameerika Ühendriikidesse, kus tema ukse taha tulid kaks Jehoova tunnistajat ja näitasid talle Piiblist Jumala nime. Sergei oli vaimustuses, et on leidnud inimesed, kes kasutavad nime Jehoova. On huvitav, et sõnaraamatus ”Webster’s Third New International Dictionary” märksõna all ”Jehoova Jumal” on öeldud: ”See on kõrgeim ja ainus jumalus, keda tunnistavad ja austavad Jehoova tunnistajad.”

[Allmärkus]

”Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse”

”Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.” (MATTEUSE 24:14)

Mida see tähendab? Evangeeliumikirjutaja Luukas annab teada, et Jeesus rändas ”linnast linna ja külast külla, kuulutades ja rääkides head sõnumit Jumala kuningriigist” (Luuka 8:1). Jeesus ise ütles: ”Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind saadetud” (Luuka 4:43). Samuti läkitas Jeesus oma jüngrid linnadesse ja küladesse seda sõnumit kuulutama. Hiljem ütles ta oma järelkäijatele, et nad peavad olema tema tunnistajad ”kuni maa kõige kaugema paigani” (Apostlite teod 1:8; Luuka 10:1).

Algkristlaste eeskuju. Jeesuse jüngrid ei viivitanud selle ülesande täitmisega. ”Nad jätkasid iga päev templis ja majast majja õpetamist ja hea sõnumi kuulutamist Kristus Jeesusest ega lõpetanud seda” (Apostlite teod 5:42). Kuulutustööd ei teinud üksnes väikesearvuline eliit. Ajaloolane Neander märkis, et ”Celsus, esimene kristluse vastane kirjamees, irvitas tõsiasja üle, et innukateks evangeeliumikuulutajateks olid kõige harimatumad ja tavalisemad inimesed — villatöötlejad, kingsepad, nahaparkijad”. Jean Bernardi kirjutas: ”[Kristlased] pidid minema välja ning rääkima igal pool ja igaühega. Maanteedel ja linnades, väljakutel ja kodudes. Olid nad teretulnud või ei. ... ja minema maailma äärteni.” (Raamatust ”Les premiers siècles de l’Eglise”.)

Kes järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju? ”See, et kirik pole võtnud kuulutamist ja õpetamist tõsiselt, on üks praegusaja usuleiguse põhjusi,” nentis anglikaani preester David Watson. José Luis Pérez Guadalupe kirjutas evangelistide, adventistide ja teiste usklike tegemistest ning märkis, et nad ei käi majast majja kuulutamas. Ent Jehoova tunnistajate kohta kirjutas ta: ”Nad käivad majast majja süstemaatiliselt.” (Raamatust ”¿Por qué se van los Católicos?”.)

Cato instituudi ülevaates USA ülemkohtu otsustest aastatel 2001—2002 on kirjas huvitav ja realistlik tähelepanek, mille tegi õigusteadlane Jonathan Turley. Ta ütles: ”Tasub vaid mainida Jehoova tunnistajaid ja kohe mõtleb enamik inimesi usukuulutajatele, kes ebasobival hetkel nende ukse taha tulevad. Jehoova tunnistajad ei jutlusta ustel mitte lihtsalt selleks, et poolehoidjaid püüda, vaid see on nende usutunnistuse osa.”

[Kast lk 9]

Kas sa tunned ära õiged kristlased?

Kui mõtled neis artiklites käsitletud Pühakirja kriteeriumidele, siis kes on sinu arvates õiged kristlased? On tõsi, et maailmas on kümneid tuhandeid usuühendusi, kes väidavad end olevat kristlikud. Ent Jeesus ütles oma järelkäijatele: ”Mitte igaüks, kes mulle ütleb: ”Issand, Issand”, ei pääse taeva kuningriiki, vaid see, kes täidab mu Isa tahet, kes on taevas” (Matteuse 7:21). Kui mõistad, kes tänapäeval Jumala tahet täidavad ja on seega õiged kristlased, ning kui sa nendega liitud, ootab sind ees suurepärane tulevik Jumala kuningriigi valitsuse all. Võid küsida Jehoova tunnistajatelt, kes sulle selle ajakirja tõid, rohkem teavet nii Jumala kuningriigi kui ka selle kohta, mida head see inimkonnale toob (Luuka 4:43).