”See peab sündima”

”Jeesus kostis ning ütles neile: ”[— — —] see peab sündima, aga ots ei ole veel käes.” (MATTEUSE 24:4—6)

1. Milline teema peaks meile huvi pakkuma?

KAHTLEMATA oled sa huvitatud oma elust ja tulevikust. Sel juhul peaks sind huvitama ka teema, mis köitis Charles T. Russelli tähelepanu aastal 1877. Russell, kes hiljem rajas Vahitorni Ühingu, kirjutas 64-leheküljelise brošüüri pealkirjaga ”Meie Issanda tagasitulemise siht ja viis” (”The Object and Manner of Our Lord’s Return”). See rääkis Jeesuse tagasitulemisest — eelseisvast tulemisest (Johannese 14:3). Kord Õlimäel olles küsisid apostlid selle tagasituleku kohta: ”Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (Matteuse 24:3).

2. Miks on Jeesuse ennustuste kohta esitatud palju vastuolulisi seisukohti?

² Kas sa tead ja mõistad Jeesuse vastust? See on kirjas kolmes evangeeliumis. Professor D. A. Carson märgib: ”Vähesed Piibli peatükid on tekitanud kommentaatorite seas rohkem lahkarvamusi kui Matteuse 24. ning sellega paralleelsed Markuse 13. ja Luuka 21. peatükk.” Seejärel esitab ta oma arvamuse, lisades vastuoluliste inimlike vaadete hulka veel ühe. Mitmed taolised vaated, mis esitati möödunud sajandil, peegeldasid usupuudust. Kõrgemast piiblikriitikast mõjutatuna väitsid nende esitajad, et Jeesus pole kunagi rääkinud seda, mis evangeeliumides kirjas, et hiljem tema ütlusi moonutati või et tema ennustused ei täitunud. Üks kommentaator uuris Markuse evangeeliumit koguni mahajaana-budistliku mõttesuuna valguses!

3. Kuidas Jehoova tunnistajad Jeesuse ennustusse suhtuvad?

³ Jehoova tunnistajad seevastu peavad Piiblit — sealhulgas seda, mida Jeesus rääkis Õlimäel neljale apostlile kolm päeva enne oma surma — autentseks ja usaldusväärseks. C. T. Russelli ajast saadik on Jumala rahva arusaam sellest Jeesuse ennustusest järk-järgult selginenud. Viimastel aastatel on ”Vahitorn” sellele ennustusele lisavalgust heitnud. Kas sa oled sellesse informatsiooni süvenenud ja mõistnud, kuidas see sind puudutab?a Vaadelgem seda veel kord.

Traagiline ettekuulutus läks peagi täide

4. Mis põhjusel võisid apostlid Jeesusele tuleviku kohta küsimusi esitada?

⁴ Apostlid teadsid, et Jeesus on Messias. Kui ta siis rääkis neile oma surmast, ülestõusmisest ja tagasitulekust, võisid nad mõelda: ”Kui Jeesus sureb ja ära läheb, kuidas saab ta siis saata korda kõik selle, mida Messias peaks tegema?” Jeesus kõneles ka Jeruusalemma ja sealse templi hävingust. Apostlid võisid mõelda: ”Millal ja kuidas see juhtub?” Soovides kõigest sellest aru saada, küsisid nad: ”Millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see kõik hakkab täide minema?” (Markuse 13:4; Matteuse 16:21, 27, 28; 23:37—24:2).

5. Kuidas Jeesuse sõnad esimesel sajandil täitusid?

⁵ Vastuseks kuulutas Jeesus ette sõdasid, nälga, haigusi ja maavärinaid; samuti ennustas ta, et kristlasi hakatakse vihkama ja taga kiusama, et ilmub valemessiaid ning et ulatuslikult kuulutatakse head sõnumit Kuningriigist. Seejärel pidi tulema ots (Matteuse 24:4—14; Markuse 13:5—13; Luuka 21:8—19). Jeesus rääkis seda meie ajaarvamise 33. aasta algupoolel. Järgnevatel aastakümnetel võisid tema tähelepanelikud jüngrid näha ennustatud sündmusi, mis toimusid tõepoolest silmapaistval viisil. Jah, ajalugu kinnitab, et sel ajal täitus Jeesuse antud tundemärk, misjärel, aastatel 66—70, tegid roomlased juudi elukorraldusele lõpu. Kuidas see juhtus?

6. Milliseks olid kujunenud roomlaste ja juutide suhted aastaks 66?

⁶ Kuumal Juudamaa suvel aastal 66 korraldasid juudi seloodid kallaletungi Rooma valvesõduritele, kes asusid Jeruusalemma templi lähedal paiknevas kindlustuses. See sündmus puhus vägivalla lõkkele ka maa teistes paikades. Professor Heinrich Graetz kirjutab raamatus ”Juutide ajalugu” (”History of the Jews”): ”Cestius Gallus, kes Süüria kubernerina oli kohustatud Rooma relvajõudude au kaitsma .., ei saanud üha ulatuslikumaks muutuvat mässu enam pealt vaadata, püüdmata selle kulgu tõkestada. Ta kogus oma leegionid kokku ja naabervalitsejad saatsid vabatahtlikult tema käsutusse oma sõjavägesid.” See 30-tuhandeline armee piiras Jeruusalemma ümber. Pärast mõningat võitlemist varjusid juudid templi lähedal asuvate müüride taha. ”Viis päeva järjest püüdsid roomlased müürile pääseda, kuid juudalaste relvad tõrjusid nad iga kord tagasi. Alles kuuendal päeval õnnestus neil templi põhjamüüri ühe osa alla süvend kaevata.”

7. Miks võisid Jeesuse jüngrid suhtuda sündmuste käiku teistmoodi kui enamik juute?

⁷ Millises segaduses võisid juudid küll olla, sest olid nad ju läbi aegade arvanud, et Jumal kaitseb neid ja nende püha linna! Jeesuse jüngrid olid aga saanud hoiatuse tragöödia kohta, mis Jeruusalemma ees ootas. Jeesus oli ette kuulutanud: ”Päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale” (Luuka 19:43, 44). Ent kas tähendas see surma kristlastele, kes 66. aastal Jeruusalemmas olid?

8. Millise tragöödia Jeesus ette kuulutas ja kes olid ”äravalitud”, kelle pärast neid päevi pidi lühendatama?

⁸ Vastates Õlimäel apostlite küsimusele, ennustas Jeesus: ”Neil päevil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi. Ja kui Issand ei lühendaks neid päevi, ei pääseks ükski liha; aga äravalitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta need päevad lühendanud” (Markuse 13:19, 20; Matteuse 24:21, 22). Niisiis, neid päevi pidi lühendatama ja äravalitud päästetama. Kes olid need äravalitud? Kindlasti polnud need mässumeelsed juudid, kes küll väitsid end Jehoovat teenivat, kuid ei võtnud vastu tema Poega (Johannese 19:1—7; Apostlite teod 2:22, 23, 36). Tegelikud äravalitud olid tol ajal need juudid ja mittejuudid, kes uskusid Jeesusesse kui Messiasse ja Päästjasse. Jumal oli nad ära valinud ja moodustanud nendest nelipühal aastal 33 uue, vaimse rahva ”Jumala Iisraeli” (Galaatlastele 6:16; Luuka 18:7; Apostlite teod 10:34—45; 1. Peetruse 2:9).

9., 10. Kuidas ’lühendati’ roomlaste rünnaku päevi ja milliste tulemustega?

⁹ Kas neid päevi ’lühendati’ ja kas Jeruusalemmas olnud võitud äravalitud pääsesid? Professor Graetz oletab: ”[Cestius Gallus] ei pidanud mõistlikuks jätkata võitlust kartmatute ja keevaliste vastastega ning alustada pikka kampaaniat aastaajal, mil tulekul olid sügisvihmad .., mis oleksid sõjaväel toidumoona hankimise raskeks teinud. Arvatavasti pidas ta seetõttu targemaks tagasi tõmbuda.” Mida Cestius Gallus ka ei mõelnud, igatahes taandusid roomlased linnast ning neile järele sööstnud juudid tekitasid nende ridades suuri kaotusi.

¹⁰ Roomlaste üllatav taandumine võimaldas pääseda ”lihal” — Jeesuse jüngritel, kes olid Jeruusalemmas ohus olnud. Ajalooallikad kinnitavad, et selle võimaluse avanedes põgenesid kristlased sealt paikkonnast. Milliseks tõendiks on see sündmus küll Jumala suutlikkuse kohta tulevikku ette näha ja päästa oma teenijate elu! Ent mis sai uskmatutest juutidest, kes jäid Jeruusalemma ja Juudamaale?

Tema kaasaegsed pidid seda nägema

11. Mida ütles Jeesus ”selle põlve rahva” kohta?

¹¹ Paljud juudid arvasid, et nende jumalakummardamise korraldus, milles kesksel kohal oli tempel, jääb alatiseks püsima. Jeesus aga ütles: ”Viigipuust õppige võrdumit: kui ta oksad juba on pungas ja ajavad lehti, siis te tunnete, et suvi on ligi. Nõnda ka teie, kui te näete seda kõike, siis teadke, et see on ligi ukse ees. Tõesti ma ütlen teile, et selle põlve rahvas ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib! Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi mitte!” (Matteuse 24:32—35, meie kursiiv).

12., 13. Kuidas võisid jüngrid tõenäoliselt aru saada Jeesuse viitest ”sellele sugupõlvele”?

¹² Enne aastat 66 võisid kristlased näha, kuidas täituvad paljud koondtundemärgi esmased jooned: esines sõdu ja nälga ning laiaulatuslikult kuulutati Kuningriigi evangeeliumi (Apostlite teod 11:28; Koloslastele 1:23). Aga millal pidi ots tulema? Mida mõtles Jeesus sõnadega ”selle põlve rahvas [kreeka keeles ge·ne·aʹ] ei lõpe ära”? Jeesus oli enda kaasaegset vaenulikku juutkonda, sealhulgas usujuhte, sageli nimetanud ”kurjaks ja abielurikkujaks sugupõlveks” (Matteuse 11:16; 12:39, UT; 12:45; 23:36; Matteuse 12:39; 16:4; 17:17; EP 97). Kui ta siis Õlimäel rääkis jälle ”selle põlve rahvast”, ei pidanud ta ilmselt silmas kogu juudi rahva sugu, kes ajaloo jooksul elanud. Samuti ei pidanud ta silmas oma järelkäijaid, ehk küll need olid ”valitud sugu” (1. Peetruse 2:9). Ka ei öelnud ta, et ”see sugupõlv” on ajaperiood.

¹³ Jeesus pidas silmas hoopis neid vaenulikke juute, kelle eluajal tema antud tundemärk täitus. Professor Joel B. Green kommenteerib tekstis Luuka 21:32 esinevat viidet ”sellele sugupõlvele”: ”Kolmandas evangeeliumis on ”see sugupõlv” (ja teised sarnased fraasid) tavaliselt tähendanud seda inimeste kategooriat, kes seisavad vastu Jumala eesmärgile. [—] [See viitab] inimestele, kes kangekaelselt ignoreerivad Jumala eesmärki.”b

14. Mida see ”sugupõlv” koges, ent millisel erineval moel lahenes olukord kristlaste jaoks?

¹⁴ Vaenulike juutide kuri sugupõlv, kes võis näha tundemärgi täitumist, pidi kogema ka otsa (Matteuse 24:6, 13, 14). Ja nii see ka läks. 70. aastal naasis Rooma armee keiser Vespasianuse poja Tituse juhtimisel. Jällegi olid juudid linnas lõksus ja kogesid uskumatult suuri kannatusi.c Tollaste sündmuste pealtnägija Josephus Flaviuse sõnul oli selleks ajaks, kui roomlased linna hävitasid, hukkunud juba ligikaudu 1,1 miljonit juuti. Umbes sada tuhat juuti võeti vangi, kuid enamik neist suri peagi kohutavat näljasurma või leidis hirmsa lõpu Rooma teatrites. Võib tõesti öelda, et 66.—70. aasta viletsus oli suurim, mis Jeruusalemma ja juudi ühiskonda eales oli tabanud või kunagi tulevikus pidi tabama. Kui erinevalt lahenes olukord kristlaste jaoks, kes võtsid kuulda Jeesuse prohvetlikku hoiatust ja lahkusid Jeruusalemmast pärast Rooma armee taandumist aastal 66! Aastal 70 need võitud kristlastest ”äravalitud” ’pääsesid’ ehk olid turvalises paigas (Matteuse 24:16, 22).

Ennustus pidi täituma ka teist korda

15. Mille põhjal me võime kindlad olla, et Jeesuse ennustusel pidi olema suurem täitumine pärast aastat 70?

¹⁵ See polnud veel kõik. Jeesus oli varem öelnud, et pärast linna hävitamist ta tuleb Jehoova nimel (Matteuse 23:38, 39; 24:2). Õlimäel antud ennustuses selgitas ta seda lähemalt. Maininud eelseisvat ”suurt viletsust”, ütles ta, et pärast seda tuleb valekristusi ning Jeruusalemm jääb pikaks ajaks paganrahvaste tallata (Matteuse 24:21, 23—28; Luuka 21:24). Kas pidi tema ennustusel olema veel teinegi, suurem täitumine? Tõsiasjad näitavad, et pidi. Kui võrdleme omavahel tekste Ilmutuse 6:2—8 (kirjutatud pärast 70. aastal Jeruusalemma tabanud viletsust) ning Matteuse 24:6—8 ja Luuka 21:10, 11, mõistame, et sõdu, nälga ja katku pidi tulevikus esinema suuremas ulatuses. Alates Esimese maailmasõja puhkemisest aastal 1914 ongi leidnud aset Jeesuse sõnade suurem täitumine.

16.—18. Millised sündmused ootavad ees?

¹⁶ Juba aastakümneid on Jehoova tunnistajad õpetanud, et tundemärgi praegune täitumine tõendab, et ”suur viletsus” on veel ees. Praegune kuri ”sugupõlv” saab seda viletsust näha. Näib, et ka sel viletsusel on avafaas (rünnak kõikide valereligioonide vastu), nii nagu Galluse rünnakuga aastal 66 algas Jeruusalemma viletsus.d Seejärel, pärast määratlemata pikkusega perioodi, tuleb ots — häving ülemaailmses ulatuses. See on paralleeliks sellele, mis toimus 70. aastal.

¹⁷ Viidates viletsusele, mille künnisele meie tänapäeval jõudnud oleme, ütles Jeesus: ”Aga varsti pärast nende päevade viletsust [pärast valereligiooni hävitamist] läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget, ja tähed langevad maha taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema ja näevad Inimese Poja tulevat taeva pilvede peal suure väe ja auhiilgusega” (Matteuse 24:29, 30).

¹⁸ Niisiis ütles Jeesus, et ”pärast nende päevade viletsust” esineb mingisuguseid taevanähtusi. (Võrdle Joel 3:1—5; 4:15.) See ehmatab ja vapustab sõnakuulmatuid inimesi sedavõrd, et nad ”hakkavad .. halisema”. Paljud ”lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas”. Tõeliste kristlastega seda aga ei juhtu. Nemad ’tõstavad oma pead, sest nende lunastus läheneb’ (Luuka 21:25, 26, 28).

Eelseisev kohtumõistmine

19. Mis aitab kindlaks teha, millal täitub tähendamissõna lammastest ja sikkudest?

¹⁹ Pane tähele, et Matteuse 24:29—31 ennustab järgmist: 1) Inimese Poeg tuleb, 2) ta tuleb suure auhiilgusega, 3) inglid on koos temaga ning 4) kõik suguvõsad maa peal näevad teda. Tähendamissõnas lammastest ja sikkudest kordas Jeesus neidsamu üksikasju (Matteuse 25:31—46). Sellest võime järeldada, et see tähendamissõna räägib ajast, mil Jeesus pärast viletsuse puhkemist tuleb koos oma inglitega ja istub oma aujärjele kohut mõistma (Johannese 5:22; Apostlite teod 17:31; võrdle 1. Kuningate 7:7; Taaniel 7:10, 13, 14, 22, 26; Matteuse 19:28). Kelle üle mõistetakse kohut ja millised otsused langetatakse? Tähendamissõna näitab, et Jeesus pöörab tähelepanu kõigile rahvastele, nagu oleksid need kogutud otse tema taevase aujärje ette.

20., 21. a) Mis juhtub lammastega, kellest räägitakse Jeesuse tähendamissõnas? b) Mis sikkudele tulevikus osaks saab?

²⁰ Lambasarnased mehed ja naised kogutakse Jeesusest paremale, mis tähendab seda, et nad on tema soosingus. Miks? Sellepärast, et nad on oma võimalust mööda teinud head Kristuse vendadele — võitud kristlastele, kes hakkavad koos temaga taevases Kuningriigis valitsema (Taaniel 7:27; Heebrealastele 2:9—3:1). Nagu selles tähendamissõnas ennustatud, on miljonid lambasarnased kristlased tõepoolest tunnustanud Jeesuse vaimseid vendi ja toetanud neid nende töös. Piiblile vastavalt on sel ”suurel hulgal rahval” lootus jääda ellu ”suures viletsuses” ja elada igavesti paradiisis, Jumala Kuningriigi maistes valdustes (Ilmutuse 7:9, 14; 21:3, 4; Johannese 10:16).

²¹ Sikkudele langetatakse täiesti vastupidine kohtuotsus. Matteuse 24:30 näitab, et Jeesuse tulles nad ’halisevad’. Ja mida muud neil teha ongi, sest nad on ju lükanud tagasi Kuningriigi hea sõnumi, töötanud vastu Jeesuse jüngritele ja eelistanud maailma, mis kaob (Matteuse 10:16—18; 1. Johannese 2:15—17). Seda, kes on sikud, otsustab Jeesus, mitte tema maised jüngrid. Sikkude kohta ütleb ta: ”Need lähevad igavesse karistusse” (Matteuse 25:46).

22. Millist osa Jeesuse ennustusest me peaksime lähemalt uurima?

²² Me oleme Matteuse 24. ja 25. peatüki üha paremast mõistmisest rohkesti rõõmu tundnud. Kuid me peaksime lähemalt uurima veel ühte osa Jeesuse ennustusest — ”pühas paigas seisvat hävituse koletist”. Jeesus ergutas oma järelkäijaid seda tähele panema ja olema valmis otsustavalt tegutsema (Matteuse 24:15, 16). Mis on see ”koletis”? Millal see seisab pühas paigas? Kuidas puudutab see meie praegust elu ja tulevikulootust? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas täitus Matteuse 24:4—14 esimesel sajandil?

◻ Kuidas apostlite ajal päevi lühendati ja liha pääses, nagu ennustas Matteuse 24:21, 22?

◻ Mis iseloomustas ”selle põlve rahvast”, keda mainitakse Matteuse 24:34?

◻ Kust me teame, et Õlimäel antud ennustusel on ka teine, ulatuslikum täitumine?

◻ Millal ja kuidas täitub tähendamissõna lammastest ja sikkudest?

[Pilt lk 12]

Detail Roomas asuvast Tituse kaarest kujutab hävitatud Jeruusalemmast võetud sõjasaaki

[Allikaviide]

Soprintendenza Archeologica di Roma

”Kes seda loeb, see pangu tähele”

”Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, .. siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele.” (MATTEUSE 24:15, 16)

1. Miks tasus kuulda võtta Jeesuse hoiatust, mis on kirjas Luuka 19:43, 44?

KUI oleme lähenevast hädaohust teadlikud, võime seda vältida (Õpetussõnad 22:3). Kujutle kristlaste olukorda, kes olid Jeruusalemmas pärast roomlaste rünnakut aastal 66 m.a.j. Jeesus oli hoiatanud, et linn võetakse piiramisrõngasse ja hävitatakse (Luuka 19:43, 44). Enamik juute ei pööranud tema sõnadele tähelepanu. Tema jüngrid aga võtsid hoiatust kuulda. Tulemuseks oli see, et nad pääsesid 70. aastal toimunud tragöödiast.

2., 3. Miks peaks meile huvi pakkuma Jeesuse ennustus, mis on kirjas Matteuse 24:15—21?

² Ennustuses, mis puudutab ka meid tänapäeval, andis Jeesus koondtundemärgi niisuguste erijoontega nagu sõjad, näljahädad, maavärinad ja katkud ning Jumala Kuningriiki kuulutavate kristlaste tagakiusamine (Matteuse 24:4—14; Luuka 21:10—19). Lisaks sellele andis Jeesus pidepunkti, mille järgi tema jüngrid võisid teada, et lõpp on lähedal. Selleks pidepunktiks oli ”pühas paigas seisev hävituse koletis” (Matteuse 24:15, meie kursiiv). Uurigem veel kord neid tähendusrikkaid sõnu, mõistmaks, kuidas need puudutavad meie elu praegu ja tulevikus.

³ Pärast tundemärgi andmist ütles Jeesus: ”Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel, — kes seda loeb, see pangu tähele — siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele; kes on katusel, ärgu tulgu maha midagi oma majast võtma; ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube! Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil! Ent paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest” (Matteuse 24:15—21).

4. Mis näitab, et Matteuse 24:15 täitus esimesel sajandil?

⁴ Markuse ja Luuka jutustused lisavad paar üksikasja. Kus Matteus kasutab sõnu ”pühas paigas seisvat”, ütleb Markuse 13:14: ”Seisvat seal, kus see ei peaks seisma.” Luuka 21:20 lisab Jeesuse sõnad: ”Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal!” Need üksikasjad aitavad meil mõista, et ennustuse esimene täitumine oli seotud 66. aastal alanud roomlaste rünnakuga Jeruusalemma ja sealse templi vastu, mida juudid pidasid pühaks paigaks, Jehoova aga enam mitte. Täielik häving leidis aset 70. aastal, kui roomlased purustasid nii linna kui ka templi. Mis oli ”koletiseks” tol ajal? Ja mis mõttes see ’seisis pühas paigas’? Vastused neile küsimustele aitavad mõista, kuidas see ennustus tänapäeval täitub.

5., 6. a) Miks tuli Taanieli 9. peatüki lugejatel olla tähelepanelikud? b) Kuidas Jeesuse ennustus ”koletise” kohta täide läks?

⁵ Jeesus ergutas tähelepanelikkusele neid, kes loevad seda. Mida nimelt? Tõenäoliselt Taanieli 9. peatükki. Seal on kirjas ennustus, mis andis teada Messia ilmumise aja ning selle, et ta kolme ja poole aasta pärast ”kaotatakse”. See ennustus ütleb: ”Hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja!” (Taaniel 9:26, 27 meie kursiiv; vaata ka Taanieli 11:31; 12:11).

⁶ Juudid arvasid, et see ennustus oli täitunud umbes 200 aasta eest, kui Antiochos IV rüvetas templi. Jeesus seevastu näitas, et ”koletise” ilmumine ja seismine ”pühas paigas” on alles ees, mistõttu ta rõhutaski tähelepanelikkuse vajadust. On selge, et Jeesus vihjas Rooma sõjaväele, mis 66. aastal oma eripäraste lippudega linna alla tuli. Lahingulippe olid roomlased juba ammusest ajast kasutanud ja need olid neile sama hästi kui ebajumalad.a Juutidele aga olid need midagi koledat ja jälki. Kuid millal roomlased ’seisid pühas paigas’? See oli siis, kui Rooma armee oma lippe kandes ründas Jeruusalemma ja templit, mida juudid pühaks pidasid. Roomlased hakkasid templimüüri alla koguni süvendit kaevama. Võib tõesti öelda, et pühas paigas seisis nüüd midagi sellist, mida oli kaua koledaks ja jälgiks peetud (Jesaja 52:1; Matteuse 4:5; 27:53; Apostlite teod 6:13).

Tänapäeva ”koletis”

7. Milline Jeesuse ennustus täitub meie ajal?

⁷ Jeesuse antud tundemärk, mis on kirjas Matteuse 24. peatükis, on Esimese maailmasõja päevist alates suuremas ulatuses täitunud. Meenuta siinkohal Jeesuse sõnu: ”Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, .. siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele” (Matteuse 24:15, 16). See ennustuse aspekt peab ka meie ajal täituma.

8. Mida on Jehoova tunnistajad juba aastaid pidanud tänapäeva ”koletiseks”?

⁸ Jehoova sulaste usku selle ennustuse täitumisse tõendab näiteks see, et 1921. aasta 1. jaanuari ”Vahitorn” koondas sellele tähelepanu seoses Lähis-Ida sündmustega. Hiljem, 1929. aasta 15. detsembri numbris leheküljel 374 ütles ”Vahitorn” kindlalt: ”Rahvasteliidu kogu suundumus on pöörata inimesi ära Jumala ja Kristuse juurest ning seega on ta hävitaja, Saatana sepitsus ja jäledus Jumala silmis.” Niisiis, 1919. aastal ilmus ”koletis” nähtavale. Pärastpoole võttis Rahvasteliidu missiooni üle Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Jehoova tunnistajad on juba kaua näidanud, et need inimeste loodud rahuorganisatsioonid on Jumala silmis koledad ja jälgid.

9., 10. Kuidas meie varasem arusaam suurest viletsusest mõjutas ka selle mõistmist, millal ”koletis” hakkas pühas paigas seisma?

⁹ Eelmine artikkel näitas kokkuvõtlikult, milline on suure osa Matteuse 24. ja 25. peatüki täpsem tõlgendus. Kas midagi on tarvis täpsustada ka seoses ”koletisega”, mis ’seisab pühas paigas’? Näib, et on. Jeesuse ennustus näitab, et ”koletise” seismine pühas paigas ja ennustatud ”viletsuse” puhkemine on omavahel tihedalt seotud. Seega, ehkki ”koletis” on juba hulk aega eksisteerinud, peaks seos tema ’pühas paigas seismise’ ja suure viletsuse vahel meid mõtlema panema. Miks?

¹⁰ Kunagi arvas Jumala rahvas, et suure viletsuse esimene faas algas aastal 1914 ning et selle lõpuosa saabub Harmagedooni lahingus (Ilmutuse 16:14, 16; võrdle ”Vahitorn”, 1. aprill 1939, lk. 110, inglise keeles). Seega on mõistetav, miks varem usuti, et nüüdisaegne ”koletis” hakkas pühas paigas seisma peagi pärast Esimest maailmasõda.

11., 12. Milline parandatud arusaam suurest viletsusest esitati aastal 1969?

¹¹ Kuid hilisematel aastatel oleme hakanud mõningaid seiku teistmoodi mõistma. Neljapäeval, 10. juulil 1969 New Yorgis rahvusvahelisel kokkutulekul nimega ”Rahu maa peal” pidas meelierutava kõne Frederick W. Franz, Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu tollane asepresident. Teinud ülevaate sellest, kuidas oli Jeesuse ennustust tolle ajani mõistetud, sõnas vend Franz: ”Varem selgitati, et ”suur viletsus” algas aastal 1914 ja et sellel ei lastud takistamatult oma rada kulgeda, vaid Jumal peatas Esimese maailmasõja 1918. aasta novembris. Arvasime, et sellest saadik on Jumal andnud oma äravalitud, võitud kristlaste jäänusele tegutsemisaega, enne kui ta laseb toimuda ”suure viletsuse” lõpuosal Harmagedooni lahingul.”

¹² Siis esitati märkimisväärselt muudetud selgitus: ”Kui pidada silmas paralleeli esimese sajandi sündmustega, .. ei saanud vastupiltlik ”suur viletsus” alata 1914. aastal. See, mis sai Jeruusalemma nüüdisaegsele võrdkujule osaks aastatel 1914—1918, oli vaid ”sünnivalude hakatus”. [— — —] ”Suur viletsus”, mille sarnast kunagi enam ei tule, on veel ees, sest see tähendab ülemaailmse valereligiooni impeeriumi (sealhulgas ristiusu kiriku) hävingut, millele järgneb ”kõigeväelise Jumala suure päeva sõda” Harmagedoon.” Niisiis mõisteti, et suur viletsus on tervenisti alles ees.

13. Miks on loogiline arvata, et ”koletis” hakkab ’seisma pühas paigas’ alles tulevikus?

¹³ See selgitus mõjutab otseselt ka selle mõistmist, millal ”koletis” pühas paigas seisab. Meenuta, mis juhtus esimesel sajandil. Roomlased ründasid Jeruusalemma aastal 66, kuid nad taandusid ootamatult, mis võimaldas ”lihal” — kristlastel — pääseda (Matteuse 24:22). Samamoodi ootame meie, et suur viletsus algab peagi, kuid Jumala äravalitute pärast seda lühendatakse. Pane tähele seda võtmemõtet: muistses eelpildis oli pühas paigas seisev ”koletis” seotud roomlaste rünnakuga, mis toimus väepealik Galluse juhtimisel aastal 66. Selle rünnaku nüüdisaegne paralleel — suure viletsuse puhkemine — on ikka veel ees. Seega ilmneb, et ”hävituse koletis”, mis on eksisteerinud alates aastast 1919, ei seisa veel pühas paigas.b Aga kuidas ta seal seisma hakkab? Ja kuidas see meid võib puudutada?

Tulevane rünnak

14., 15. Kuidas aitab Ilmutusraamatu 17. peatükk meil mõista, millised sündmused Harmagedoonile vahetult eelnevad?

¹⁴ Ilmutusraamat kirjeldab tulevast laastavat rünnakut valereligiooni vastu. 17. peatükk annab üldjoontes teada, mismoodi Jumal mõistab kohut ”Suure Baabüloni, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema” ehk ülemaailmse valereligiooni impeeriumi üle. Selle keskne osa on ristiusu kirik, kes väidab end olevat Jumalaga lepingusuhetes. (Võrdle Jeremija 7:4.) Valereligioonid, ristiusu kirik kaasa arvatud, on kaua aega olnud lubamatutes suhetes ”ilmamaa kuningatega”, kuid nende religioonide hävitamisega need suhted lõpevad (Ilmutuse 17:2, 5). Kes nad hävitab?

¹⁵ Ilmutusraamat räägib ”helkjaspunasest metsalisest”, mis eksisteerib mõnda aega, kaob ja seejärel tuleb tagasi (Ilmutuse 17:3, 8). Teda toetavad maailma valitsejad. Ennustuses leiduvad üksikasjad aitavad meil mõista, et selle sümboolse metsalise näol on tegu rahuorganisatsiooniga, mis tuli olemasollu 1919. aastal Rahvasteliiduna (”koletis”) ja kannab nüüdseks nime Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ilmutuse 17:16, 17 näitab, et millalgi tulevikus paneb Jumal mõningatele valitsejatele, selle ”metsalise” silmapaistvatele tegelastele, südamesse mõtte hävitada ülemaailmne valereligiooni impeerium. Rünnakuga valereligiooni vastu algab suur viletsus.

16. Millist suhtumist religiooni võib juba praegu täheldada?

¹⁶ Kuna suur viletsus ei ole veel alanud, kas tähendab see siis seda, et ka ”koletise” seismine pühas paigas on alles ees? Ilmselt küll. Ehkki ”koletis” ilmus maailmalavale selle sajandi algupoolel ning on nüüdseks juba aastakümneid eksisteerinud, hakkab ta lähitulevikus mingil erilisel viisil seisma ”pühas paigas”. Arvatavasti jälgisid Kristuse järelkäijad esimesel sajandil valvsa tähelepanuga sündmuste kulgu, mõistmaks, kuidas ”koletis” hakkab ’seisma pühas paigas’. Sedasama teevad ka tänapäeva kristlased. Muidugi selguvad kõik üksikasjad alles siis, kui see ennustus tegelikult täitub. Siiski väärib märkimist, et mõnel maal võib juba praegu täheldada kasvavat antipaatiat religiooni vastu. Osa poliitikuid on heitnud ühte nõusse endiste kristlastega, kes on õigest usust ära taganenud, ning nad õhutavad viha religiooni vastu üldiselt ja eeskätt tõsikristlaste vastu (Laul 94:20, 21; 1. Timoteosele 6:20, 21). Seetõttu võib öelda, et poliitilised võimud juba praegu ’sõdivad Tallega’, ja nagu Ilmutuse 17:14 näitab, see võitlus muutub ägedamaks. Nad ei saa küll sõna otseses mõttes puutuda Jumala Talle — Jeesust Kristust, kes on aulises ülendatud seisundis —, ent nad töötavad jätkuvalt vastu tõelistele Jumala teenijatele, iseäranis tema ”pühadele” (Taaniel 7:25; võrdle Roomlastele 8:27; Koloslastele 1:2; Ilmutuse 12:17). Aga nagu Jumal on tõotanud, saavutavad Tall ja tema poolel olijad võidu (Ilmutuse 19:11—21).

17. Mida võiksime öelda selle kohta, milles ilmneb ”koletise” seismine pühas paigas, ehkki me ei taha selles küsimuses dogmaatilised olla?

¹⁷ Me teame, et valereligiooni ootab ees häving. Suur Baabülon on ”joobnud pühade verest” ja elanud kui kuninganna, ent tema hävitus on kindel. Ebapuhas mõju, mis tal on olnud ilmamaa kuningate üle, kaob äkitselt, kui ’kümme sarve ja metsaline’ teda vihkama hakkavad (Ilmutuse 17:6, 16; 18:7, 8). Siis, kui ”helkjaspunane metsaline” ründab religioosset hoora, seisab ”koletis” mingil ähvardaval moel ristiusu kiriku niinimetatud pühas paigas.c Nõnda algab häving ustavusetust ristiusu kirikust, mis väidab ennast olevat püha.

Kuidas toimub ’põgenemine’?

18., 19. Milliseid põhjusi on uskuda, et ’mägedele põgenemine’ ei tähenda usu vahetamist?

¹⁸ Ennustanud, et ”koletis” hakkab ’seisma pühas paigas’, käskis Jeesus selle tähelepanijatel tegutseda. Kas ta pidas silmas seda, et veel siis, kui ”koletis” juba seisab ”pühas paigas”, põgenevad paljud inimesed valereligioonist ja hakkavad Jumalat õigel viisil teenima? Vaevalt küll. Tuleta meelde esimest täitumist. Jeesus ütles: ”Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele; kes on katusel, ärgu tulgu maha ja ärgu mingu sisse midagi võtma oma majast, ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube. Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil! Aga paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel” (Markuse 13:14—18, meie kursiiv).

¹⁹ Jeesus ei öelnud, et lahkuda tuleb üksnes Jeruusalemmast, otsekui oleks olnud tähtis üksnes juudi usukeskusest ära minna. Ta ei maininud oma hoiatuses ka usu vahetamist — valest usust õigesse põgenemist. Jeesuse jüngreid ei olnud kindlasti vaja manitseda usku vahetama, nad juba olid saanud tõsikristlasteks. Ja 66. aastal toimunud rünnak ei pannud ka juudausulisi — elasid nad siis Jeruusalemmas või mujal Juudamaal — oma religioonist loobuma ja kristlusesse pöörduma. Professor Heinrich Graetz ütleb, et need, kes ajasid taga põgenevaid roomlasi, tulid linna tagasi: ”Seloodid naasid Jeruusalemma (8. oktoobril), huulil juubeldavad sõjalaulud ja südamed rõõmsalt põksumas vabaduse ja iseseisvuse lootuses. [— — —] Kas polnud Jumal aidanud neid sama halastavalt, nagu ta oli aidanud nende esivanemaid? Selootide südames polnud hirmu tuleviku ees.”

20. Kuidas Jeesuse esimesed järelkäijad suhtusid tema hoiatusse põgeneda mägedele?

²⁰ Kuidas siis suhteliselt väike arv tolleaegseid äravalituid Jeesuse nõuande kohaselt tegutses? Nad lahkusid Juudamaalt ja põgenesid teisel pool Jordani jõge asuvatele mägedele. Sellega näitasid nad, et nad pole juudi elukorraldusega enam seotud ei poliitilises ega religioosses mõttes. Nad jätsid maha põllud ja kodud ega võtnud oma majast isegi asju kaasa. Nad olid kindlad Jehoova kaitses ja toes ning panid tema teenimise ettepoole kõigest muust, mis võis näida tähtis (Markuse 10:29, 30; Luuka 9:57—62).

21. Mida ei toimu siis, kui ”koletis” ründab?

²¹ Vaadelgem nüüd suuremat täitumist. Me oleme aastakümneid õhutanud inimesi lahkuma valereligioonist ja teenima Jumalat õigel viisil (Ilmutuse 18:4, 5). Miljonid inimesed ongi seda teinud. Jeesuse ennustus ei näita, et suure viletsuse puhkedes võtab massiliselt inimesi omaks puhta kummardamise; on kindel, et 66. aastal ei toimunud juutide massilist pöördumist. Ent tõelistel kristlastel on siis võimas ajend Jeesuse hoiatuse kohaselt põgeneda.

22. Mida võib meie jaoks hõlmata põgenemine mägedele, mida Jeesus õhutas tegema?

²² Me ei tea praegu üksikasjalikult, kuidas suur viletsus toimub, kuid loogiliselt võime järeldada, et Jeesuse mainitud põgenemine ei tähenda meie jaoks mõnda geograafilisse paika minekut. Jumala rahvast elab kõikjal, praktiliselt igas maailma paigas. Kuid kindel on see: kui käes on aeg, mil tuleb põgeneda, peavad kristlased jätkuvalt hoidma endid selgelt lahus valeusu organisatsioonidest. Samuti väärib märkimist see, et Jeesus hoiatas minemast tagasi majja rõivaste või millegi muu järele (Matteuse 24:17, 18). Seega võib meil olla ees katseid seoses sellega, kuidas me suhtume materiaalsetesse asjadesse: kas need on meile esmatähtsad või on meile tähtsam pääste, mille saavad kõik, kes on Jumala poolel? Jah, põgenemine võib tähendada meile mõningaid raskusi ja millestki loobumist. Me peame olema valmis tegutsema mistahes vajalikul viisil sarnaselt esimese sajandi kristlastega, kes põgenesid Juudamaalt teisel pool Jordanit asuvasse Pereasse.

23., 24. a) Ainult kus me võime varju leida? b) Kuidas peaks meid mõjutama Jeesuse hoiatus ’pühas paigas seisva koletise’ kohta?

²³ Me peame olema jätkuvalt kindlad selles, et meie varjupaik on Jehoova ja tema mäesarnane organisatsioon (2. Saamueli 22:2, 3; Laul 18:3; Taaniel 2:35, 44). Seal me leiame varju. Me ei jäljenda neid inimmasse, kes põgenevad ”koobastesse” ja poevad varjule ”mägede kaljudesse” — inimeste organisatsioonidesse ja institutsioonidesse, mis võivad pärast Suure Baabüloni hävitamist väga lühikest aega eksisteerida (Ilmutuse 6:15; 18:9—11). Tõsi, aeg võib minna raskemaks, nagu see tõenäoliselt ka 66. aastal läks raskemaks rasedate naiste jaoks, kes Juudamaalt põgenesid, ning kõigi jaoks, kes pidid rändama külma ja vihmase ilmaga. Kuid me võime olla kindlad, et Jumal teeb ellujäämise võimalikuks. Seepärast tugevdagem praegu oma usaldust Jehoova ja tema Poja vastu, kes Kuningriigi Kuningana valitseb.

²⁴ Meil pole mingit põhjust tulevaste sündmuste pärast hirmul olla. Jeesus ei tahtnud, et tema jüngrid muiste oleksid kartnud, ja samuti ei taha ta, et meie praegu või tulevikus kartma lööksime. Ta on meid hoiatanud ning me saame oma südames ja meeles eelseisvaks valmistuda. Pealegi, kui hävitatakse valereligioon ja ülejäänud osa sellest kurjast maailmast, ei karistata sõnakuulelikke kristlasi. Nemad panevad sündmusi tähele ja võtavad kuulda hoiatust, mis on antud ’pühas paigas seisva koletise’ kohta. Kõigutamatu usk ajendab neid otsustavalt tegutsema. Ärgem kunagi unustagem Jeesuse tõotust: ”Kes otsani jääb püsima, see pääseb” (Markuse 13:13).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas ilmus ”hävituse koletis” nähtavale esimesel sajandil?

◻ Miks on mõistlik uskuda, et tänapäeva ”koletis” hakkab pühas paigas seisma mingil ajal tulevikus?

◻ Milline ”koletise” rünnak on ette kuulutatud Ilmutusraamatus?

◻ Mis mõttes tuleb meil ehk veel ”põgeneda”?

[Pilt lk 16]

Suurt Baabüloni nimetatakse ’hoorade emaks’

[Pilt lk 17]

Helkjaspunane metsaline Ilmutusraamatu 17. peatükist on Jeesuse mainitud ”koletis”

[Pilt lk 18]

Helkjaspunane metsaline korraldab religiooni vastu laastava rünnaku