Casiodoro de Reina võitlus hispaaniakeelse Piibli eest
KUUETEISTKÜMNENDA sajandi Hispaania oli Piibli lugemiseks ohtlik paik. Katoliku kirik oli andnud inkvisitsioonile korralduse juurida välja väikseimadki väärusu ilmingud. Kuid Lõuna-Hispaanias oli üks noormees, kes mitte ainult ei lugenud Pühakirja, vaid ka tõotas selle tõlkida rahvakeelde, nii et iga hispaanlane saaks seda lugeda. Tema nimi oli Casiodoro de Reina.
Reina huvi Piibli vastu tärkas aastatel, mil ta elas Hispaanias Sevilla lähistel San Isidro del Campo mungakloostris. Enamik selle harukordse kloostri munki kulutas 1550-ndatel aastatel rohkem tunde Pühakirja lugemisele kui oma kanooniliste kohustuste täitmisele. Ja Piibli sõnum andis neile uue mõttesuuna. Nad heitsid kõrvale katoliku õpetuse pühakujude kasutamise kohta ning usu puhastustulle. Nende vaated said paratamatult ümbruskonnas tuntuks, ning kartes, et Hispaania inkvisitsioon nad vahistab, otsustasid nad välismaale põgeneda. Reina oli üks neist kaheteistkümnest, kel õnnestus põgeneda Šveitsi Genfi.
Pääsenud üle noatera, reisis ta ühest Euroopa linnast teise, kusjuures tal õnnestus jälitajate käest alati mingil moel ära lipsata. Aastal 1562 põletasid oma püüdlustes pettunud inkvisiitorid Sevillas tema kuju, kuid isegi selline brutaalne ähvardus ei pannud Reinat kohkuma tagasi Pühakirja tõlkimise tööst. Vaatamata sellele, et tema pea eest pakuti tasu ning et ta elas pidevas vahistamishirmus, töötas ta järelejätmatult oma hispaaniakeelse tõlke kallal. „Välja arvatud aeg, mil olin haige või reisil, .. ei pannud ma kunagi sulge käest,” selgitas ta.
Kümne aasta pärast oli Reinal töö valmis. Aastal 1569 anti Šveitsis Baselis välja tema tõlgitud kogupiibel. See väljapaistev töö oli esimene algkeeltest tehtud täielik hispaaniakeelne tõlge. Sajandeid oli olnud saadaval ladinakeelseid Piibleid, kuid ladina keel oli eliidi keel. Reina arvas, et Piiblist peaks igaüks aru saama, ja selle eesmärgi nimel pani ta kaalule oma elu.
Tõlke eessõnas selgitas ta oma tegutsemise põhjusi. „Keelata ära Pühakiri, mis on pandud igapäevasesse keelde, on ilmselge Jumala solvamine ja inimeste heakäekäigu ohustamine. See on täiesti kindlalt Saatana ja tema käsilaste töö. [— — —] Pidades silmas seda, et Jumal on andnud inimestele oma Sõna sooviga, et kõik sellest aru saaksid ja seda ellu rakendaksid, ei saa olla häid motiive mitte kellelgi, kes selle mistahes keeles ära keelab.”
See oli väga julge mõtteavaldus, sest see sai teatavaks kõigest 18 aastat pärast seda, kui Hispaania inkvisitsioon oli kuulutanud oma indeksis ebaseaduslikuks just Piibli, mis on välja antud „kastiilia romaani või mõnes muus lihtrahva keeles”. Ilmselt ei lasknud Reina inimesekartusel lämmatada oma armastust tõe vastu.
Lisaks sellele, et Reinal oli palav soov teha Piibel kättesaadavaks kõigile hispaania keelt kõnelevatele inimestele, soovis ta anda välja nii täpse tõlke kui üldse võimalik. Oma eessõnas andis ta üksikasjaliku selgituse, milliseid eeliseid annab tõlkimine otse algkeeltest. Ladinakeelse Vulgata teksti on lipsanud sisse vigu, selgitas Reina. Üks silmatorkavamaid neist on Jumala nime väljajätmine.
Jumala nimi hispaaniakeelsetes tõlgetes
Reina mõistis, et Jumala nimi Jehoova peaks olema igas hoolikalt tehtud piiblitõlkes, nii nagu see on ka algtekstis. Ta keeldus pidamast kinni tavast asendada Jumala nimi selliste tiitlitega nagu „Jumal” ja „Issand”. Oma tõlke eessõnas põhjendas ta oma toimimisviisi talle omase sirgjoonelisusega.
„Oleme säilitanud nime (Iehoua) ülimalt kaalukatel põhjustel. Esiteks, kõikjal, kus see meie tõlkes esineb, esineb see samamoodi heebreakeelses tekstis, ning me olime arvamusel, et me ei saa seda välja jätta või muuta, ilma et oleksime ustavusetud või rüvetaksime Jumala püha seadust, mis ei luba mitte midagi ära jätta ega juurde lisada. [— — —] See Kuradi poolt juurutatud tava [nimi ära jätta] on tulenenud kaasaja rabide ebausust, kes, kuigi nad väidavad, et tunnevad sügavat aukartust Tema püha nime ees, on seda tegelikult salajas hoidnud, mistõttu Jumala rahvas on unustanud nime, mis Tema soovi kohaselt pidi Teda eristama kõigist teistest .. jumalatest.”
Reina kiiduväärt soovil ülistada Jumala nime oli kaugeleulatuv tähtsus. Kuni meie päevini on valdav enamik hispaania tõlkijaid — nii katoliiklased kui ka protestandid — seda eeskuju järginud ning kasutanud igal pool Jumala nime. Eeskätt tänu Reinale võivad peaaegu iga hispaaniakeelse piiblitõlke lugejad hõlpsasti näha, et Jumalal on isikunimi, mis eristab teda kõigist teistest jumalatest.
Tähelepanuväärne on ka fakt, et Jehoova nimi heebrea keeles on Reina Piibli tiitellehel selgelt kirjas. Reina pühendas oma elu üllale eesmärgile säilitada Jumala Sõna, nii et miljonid inimesed võiksid seda nende omas keeles lugeda.