Uuestisünd. Kas see tagab pääste?

KUIDAS sa vastaksid küsimusele „Kas sa oled uuesti sündinud?”? Miljonid usklikud kogu maailmas vastaksid sellele kohe jaatavalt. Nende arvates on uuestisünd märk sellest, et ollakse tõeline kristlane, ja vaid uuestisünni kaudu on võimalik saada päästetud. Nad jagavad selliste religioonijuhtide seisukohta nagu Robert Sproul, kes kirjutas: „Kui inimene pole uuesti sündinud, ... siis pole ta ka kristlane.”

Kas sinagi usud, et uuestisündimine tagab pääste? Sellisel juhul tahad sa kahtlemata aidata ka oma sugulastel ja sõpradel saada päästetud. Kuid esmalt peavad nad mõistma, mis vahe on inimesel, kes on uuesti sündinud, ja sellel, kes seda pole. Kuidas sa selgitaksid neile, mida tähendab olla uuesti sündinud?

Paljud arvavad, et uuestisündinu viitab inimesele, kes annab pühaliku tõotuse teenida Jumalat ja Kristust, mille tulemusel ei ole ta enam Jumalast võõrdunud, vaid hoopis talle meelepärane. Ühe nüüdisaja sõnaraamatu järgi on uuestisündinu „üldjuhul kristlane, kes on eriti just pärast mingit emotsionaalset usulist kogemust oma usku uuendanud või kinnitanud” („Merriam-Webster’s Collegiate Dictionary–Eleventh Edition”).

Võib tunduda üllatav, aga Piibel ei nõustu selle definitsiooniga. Kas tahaksid teada, mida Jumala Sõna tegelikult uuestisünni kohta õpetab? Kahtlemata tasub seda teemat lähemalt uurida. Miks? Kuna täpne arusaam sellest puudutab sinu elu ja tulevikku.

Mida õpetab Piibel?

Piiblis esineb väljend „uuesti sündima” kirjakohas Johannese 3:1–12. Seal kirjeldatakse huvitavat vestlust Jeesuse ja ühe usujuhi vahel Jeruusalemmas. See jutustus on täies ulatuses toodud järgmisel leheküljel. Loe see tähelepanelikult läbi.

Jutustuses tõstab Jeesus esile mitut uuestisünni tahku. Jeesuse arutelu aitab meil saada vastuse viiele tähtsale küsimusele:

◼ Kui oluline on uuestisünd?

◼ Kas uuestisünd on igaühe enda otsustada?

◼ Mis on selle eesmärk?

◼ Kuidas see toimub?

◼ Millise muutuse see kaasa toob suhetes Jumalaga?

Arutame neid küsimusi ühekaupa.

[Kast/pilt lk 4]

„Te peate uuesti sündima!”

„Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, üks juutide ülem. See tuli Jeesuse juurde öösel ja ütles temale: „Rabi, me teame, et sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida sina teed, kui Jumal ei ole temaga!” Jeesus vastas ning ütles talle: „Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!” Nikodeemus ütles temale: „Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?” Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti ma ütlen sulle kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda! Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on vaim! Ära pane imeks, et ma ütlesin sulle: te peate uuesti sündima! Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!” Nikodeemus vastas ning ütles talle: „Kuidas see võib sündida?” Jeesus vastas ning ütles talle: „Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda? Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, me räägime, mida me teame, ja tunnistame, mis me oleme näinud, ja te ei võta meie tunnistust vastu! Kui ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui ma teile räägiksin taevasist asjust?” (Johannese 3:1–12).

Uuestisünd. Kui oluline see on?

KOGU vestluse jooksul Nikodeemusega rõhutas Jeesus, et on väga oluline uuesti sündida. Kuidas ta selle tähtsust selgitas?

Pane tähele, mida Jeesuse Nikodeemusele ütles: „Kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!” (Johannese 3:3; meie kursiiv). Sõnad „kui” ja „ei või” toovad selles lauses välja, et ülalt sündimine ehk uuestisündimine on millegi vältimatuks eelduseks. Võtkem näiteks lause „Kui päike ei paista, pole päevavalgust”. See lause näitab, et päevavalguse jaoks on hädavajalik, et päike paistaks. Niisamuti on Jeesuse sõnul hädavajalik uuesti sündida, et ’näha Jumala riiki’.

Ilmselt selleks et kõrvaldada pisemadki kahtlused selles küsimuses, lausus Jeesus: „Te peate uuesti sündima!” (Johannese 3:7, meie kursiiv). Seega on Jeesuse sõnul uuestisündimine kindel nõue, et „Jumala riiki pääseda” (Johannese 3:5).

Kuna uuestisünni teema oli Jeesusele nii tähtis, on väga oluline, et kristlased saaksid sellest õigesti aru. Näiteks mis sa arvad, kas kristlane võib ise otsustada, kas ta sünnib uuesti?

[Väljavõte lk 5]

„Kui päike ei paista, pole päevavalgust”

Uuestisünd. Kas igaühe enda otsustada?

KES otsustab, kas inimene sünnib uuesti? Mõned jutlustajad, kes õhutavad oma kuulajaid uuesti sündima, tsiteerivad Jeesuse sõnu: „Te peate uuesti sündima!” (Johannese 3:7). Nad kasutavad neid sõnu käsuna, öeldes tegelikult: „Sündige uuesti!” Niisiis õpetavad nad, et iga usklik peab kuuletuma Jeesusele ja astuma vajalikke samme, et sündida uuesti. Sellise mõtteviisi kohaselt on uuestisünd igaühe enda otsustada. Kuid kas see on kooskõlas Jeesuse sõnadega Nikodeemusele?

Kui loeme hoolikalt Jeesuse sõnu, näeme, et ta ei õpetanud, nagu saaks inimene ise valida, kas ta sünnib uuesti või mitte. Miks võib nii öelda? Jeesuse sõnul tuleb ’sündida ülalt’ ehk uuestisündimine saab alguse taevast, Isalt (Johannese 19:11; Jakoobuse 1:17). Selle taga on niisiis Jumal (1. Johannese 3:9).

Väljend „ülalt sündima” aitab aru saada, miks ei saa inimene ise otsustada, et nüüd ta sünnib uuesti. Mõelgem sõnasõnalisele sündimisele. Kas laps otsustab ise, et nüüd ta tuleb ilmale? Muidugi mitte! Ta sünnib, kuna isa on ta sigitanud. Niisamuti saab uuestisünd toimuda vaid juhul, kui selle algatab Jumal, meie taevane Isa (Johannese 1:13). Niisiis ütleb apostel Peetrus täiesti õigesti: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurt halastust mööda meid on uuesti sünnitanud” (1. Peetruse 1:3).

Kas see on käsk?

Mõni võib aga mõelda, et kui inimene ei saa ise otsustada, kas ta sünnib uuesti, siis miks andis Jeesus käsu „Te peate uuesti sündima”? See on õigustatud küsimus. Pealegi, kui Jeesuse sõnad olid tõesti antud käsuna, siis käskis ta meil teha midagi, mis pole meie võimuses. See pole ju eriti mõistlik. Kuidas siis peaks mõistma sõnu „Te peate uuesti sündima”?

Kui seda fraasi algkeeles lähemalt uurida, siis selgub, et see pole öeldud mitte käskivas, vaid kindlas kõneviisis. Teisisõnu, kui Jeesus ütles: „Te peate uuesti sündima”, siis esitas ta väite, mitte ei andnud käsku. Ta lausus: „Teil on vaja sündida ülalt” (Johannese 3:7, „Modern Young’s Literal Translation”).

Selgitamaks käsu ja väite erinevust, toome ühe näite. Mõtle linnale, kus on mitu kooli. Üks neist on mõeldud põliselanikest õpilastele, kes elavad kaugel. Ühel päeval ütleb poiss, kes pole põliselanik, kooli direktorile, et ta tahaks selles koolis õppida. Direktor vastab, et selleks peab olema põliselanik. Muidugi pole direktori sõnad öeldud käsuna. Ta ju ei käsi: „Ole põliselanik!” Direktor esitab lihtsalt nõude, millele peab vastama, et sellesse kooli saada. Samuti, kui Jeesus ütles: „Te peate uuesti sündima”, esitas ta lihtsalt nõude, millele peab vastama, et „Jumala riiki pääseda”.

Jumala riik ehk siis Kuningriik on seotud veel ühe uuestisünni tahuga. Nimelt, mis on selle eesmärk? Vastus sellele küsimusele aitab meil täpselt mõista, mida tähendab sündida uuesti.

[Pilt lk 6]

Mida on ühist uuestisündimisel ja lapse sündimisel?

Uuestisünd. Mis on selle eesmärk?

PALJUD usuvad, et igavese pääste saamiseks on vaja uuesti sündida. Pane aga tähele, mida Jeesus ise uuestisünni eesmärgi kohta ütles. Ta lausus: „Kui keegi ei sünni ülalt [„uuesti”, „Sõna seletus”a], ei või ta Jumala riiki näha” (Johannese 3:3). Niisiis on uuestisündimine vajalik selleks, et inimene võiks saada Jumala Kuningriiki, mitte aga selleks, et saada päästetud. Mõni võib aga öelda, et pääsemine Jumala Kuningriiki ja pääste saamine tähendavad ju ühte ja sama. Ei tähenda. Et mõista nende erinevust, arutame kõigepealt, mis on Jumala Kuningriik.

Kuningriik on üks valitsusvorme. Jumala Kuningriik tähendab seega Jumala valitsust. Piibel õpetab, et Jeesus Kristus, „Inimesepoeg”, on Jumala Kuningriigi Kuningas ning et tal on ka kaasvalitsejad (Taaniel 7:1, 13, 14; Matteuse 26:63, 64). Lisaks saame apostel Johannesele antud nägemusest teada, et Kristuse kaasvalitsejad on üksikisikud, kes on valitud „kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest”, ja nad „hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa” (Ilmutuse 5:9; 5:10, P 1997; 20:6). Jumala Sõnast saame teada veel sedagi, et need kaaskuningad moodustavad „pisukese karjukese”, kuhu kuulub 144 000 inimest, kes on „ära ostetud ilmamaalt” (Luuka 12:32; Ilmutuse 14:1, 3).

Kust Jumala Kuningriik valitseb? „Jumala riiki” nimetatakse ka „taevariigiks”, mis kinnitab, et Jeesus ja tema kaaskuningad valitsevad taevast (Luuka 8:10; Matteuse 13:11). Niisiis on Jumala Kuningriik taevane valitsus, mille moodustavad Jeesus Kristus ja rühm tema kaasvalitsejaid, kes on valitud inimkonna seast.

Mida siis Jeesus mõtles, kui ta ütles, et inimene peab uuesti sündima, et „Jumala riiki pääseda”? Ta mõtles seda, et inimesel tuleb uuesti sündida, et hakata koos Kristusega taevas valitsema. Teisisõnu on uuestisünni eesmärk valmistada piiratud rühma inimesi ette taevas valitsemiseks.

Me oleme näinud, et uuestisünd on väga tähtis, selle teeb võimalikuks Jumal ja see valmistab rühma inimesi ette taevas valitsemiseks. Kuidas aga uuestisünd toimub?

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 7]

Uuestisünni eesmärk on valmistada piiratud rühma inimesi ette taevas valitsemiseks

[Pilt lk 7]

Jeesus Kristus ja rühm tema kaasvalitsejaid, kes on valitud inimkonna hulgast, moodustavad Jumala Kuningriigi

Uuestisünd. Kuidas see toimub?

JEESUS ei rääkinud Nikodeemusega mitte ainult sellest, kui oluline on uuestisünd, kes seda otsustab ja mis on selle eesmärk, vaid ka sellest, kuidas see toimub. Ta lausus: „Kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!” (Johannese 3:5). Niisiis sünnib inimene uuesti „veest ja Vaimust”. Kuid millele „vesi ja Vaim” viitavad?

Mis on „vesi ja Vaim”?

Kuna Nikodeemus oli juudi usujuht, teadis ta kahtlemata, mida Heebrea Kirjades tähendas termin „Jumala vaim”, nimelt, et see on Jumala tegev jõud, mis võib ajendada inimesi tegema märkimisväärseid tegusid (1. Moosese 41:38; 2. Moosese 31:3; 1. Saamueli 10:6). Kui siis Jeesus kasutas sõna „vaim”, järeldas Nikodeemus ilmselt, et see on püha vaim, Jumala tegev jõud.

Mida mõtles Jeesus veega? Pane tähele, millised sündmused on kirja pandud enne ja pärast Jeesuse vestlust Nikodeemusega. Võime näha, et nii Ristija Johannes kui ka Jeesuse jüngrid ristisid inimesi vees (Johannese 1:19, 31; 3:22; 4:1–3). Veega ristimine sai tuntuks Jeruusalemmas. Seega, kui Jeesus rääkis veest, sai Nikodeemus ilmselt aru, et Jeesus ei viidanud veele üldiselt, vaid ristimisveele.a

Ristitud „Püha Vaimuga”

Kui veest sündimine viitab vees ristimisele, siis mida tähendab ’sündinud vaimust’? Enne Nikodeemuse vestlust Jeesusega oli Ristija Johannes teatanud, et lisaks veeristimisele on oma roll ka vaimuga ristimisel. Ta lausus: „Mina olen teid veega ristinud; aga tema [Jeesus] ristib teid Püha Vaimuga!” (Markuse 1:7, 8). Evangeeliumikirjutaja Markus kirjeldab esimest sellist ristimist: „Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis teda Jordanis. Ja sedamaid, kui ta veest välja tuli, nägi ta taeva avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat tema peale” (Markuse 1:9, 10). Kui Jeesus kasteti Jordani jõkke, ristiti ta veega. Hetkel, kui ta sai taevast vaimu, ristiti ta püha vaimuga.

Umbes kolm aastat pärast ristimist kinnitas Jeesus oma jüngritele: „Teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!” (Apostlite teod 1:5). Millal see toimus?

Nelipühal, aastal 33 m.a.j kogunes umbes 120 Jeesuse jüngrit ühte majja Jeruusalemmas. „Taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli ... Ja nad kõik said täis Püha Vaimu” (Apostlite teod 2:1–4). Samal päeval innustati teisi inimesi Jeruusalemmas laskma end vees ristida. Apostel Peetrus lausus rahvahulgale: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.” Milline oli reageering? „Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge” (Apostlite teod 2:38, 41).

Kaheosaline protsess

Mida need ristimised annavad teada uuestisünni kohta? Need näitavad, et uuestisündimine on kaheosaline protsess. Pane tähele, et kõigepealt lasi Jeesus end vees ristida ja seejärel sai ta püha vaimu. Samuti lasid esimesed jüngrid end esiteks ristida vees (mõningaid ristis Ristija Johannes) ja pärast seda said nad püha vaimu (Johannese 1:26–36). Nii oli ka 3000 usule pöördunuga.

Kui mõelda ristimistele, mis toimusid 33. aasta nelipühal, siis kuidas toimub uuestisünd tänapäeval? Just nii nagu Jeesuse apostlite ja esimeste jüngrite puhul. Esiteks kahetseb inimene oma patte, pöördub vääralt teelt, pühendab oma elu Jehoovale ja teeb pühendumise avalikuks sellega, et laseb end vees ristida. Seejärel, kui Jumal valib ta oma Kuningriigi valitsejaks, võitakse ta püha vaimuga. Selle protsessi esimese osa (ristimise veega) algatab inimene ise, teise osa (ristimise vaimuga) algatab Jumal. Kui inimene on ristitud nii veega kui vaimuga, on ta uuesti sündinud.

Miks kasutas Jeesus oma vestluses Nikodeemusega väljendit ’sündinud veest ja vaimust’? Ta tahtis sellega rõhutada, et vee ja vaimuga ristitute elus toimub märkimisväärne muutus. Järgmine artikkel käsitleb seda lähemalt.

[Allmärkus]

[Pilt lk 9]

Johannes ristis kahetsevaid iisraellasi veega

Uuestisünd. Mida see korda saadab?

MIKS kasutas Jeesus väljendit ’sündinud vaimust’, kui ta rääkis püha vaimuga ristimisest? (Johannese 3:5.) Kui kasutada sõna „sündima” piltlikult, siis tähendab see algust, nagu näiteks väljendis „rahva sünd”. Seega „uuestisünd” tähendab uut algust. Kõnekujundid „sündima” ja „uuestisünd” rõhutavad niisiis seda, et suhted Jumala ja nende vahel, kes on ristitud püha vaimuga, saavad uue alguse. Kuidas see muutus aset leiab?

Kui apostel Paulus selgitas, kuidas Jumal valmistab inimesi ette valitsejateks taevas, kasutas ta pereelust võetud näidet. Ta kirjutas oma aja kristlastele, et nad saavad „lapse seisuse” ehk nad lapsendatakse ja seetõttu kohtleb Jumal neid „kui poegi” (Galaatlastele 4:5; Heebrealastele 12:7). Et mõista, kuidas lapsendamise näide aitab aru saada, milline muutus toimub püha vaimuga ristimisel, mõelgem veel kord näitele poisist, kes tahab astuda põliselanike õpilastele mõeldud kooli.

Lapsendamisega kaasnev muutus

Selles näites ei saa poiss minna sellesse kooli, kuna ta pole põliselanik. Kuid ühel päeval toimub suur muutus. Poisi lapsendab põliselanikust pereisa. Mis poisi jaoks muutub? Kuna ta on lapsendatud, on tal nüüd samasugused õigused nagu põliselanike lastel, sealhulgas õigus minna sellesse kooli. Lapsendamine on täielikult muutnud ta võimalusi.

See kirjeldab, milline palju tähelepanuväärsem muutus toimub nendega, kes sünnivad uuesti. Arutame mõningaid sarnasusi. Näites saab poiss minna kooli vaid juhul, kui ta vastab teatud nõudele, nimelt kuulub põliselanike hulka. Kuid ise ei saa ta midagi selleks teha. Samuti saavad mõnedest valitsejad Jumala taevases valitsuses, aga ainult siis, kui nad vastavad teatud nõudele, milleks on uuestisünd. Ise nad seda aga teha ei saa, kuna uuestisünd sõltub Jumalast.

Mis poisi olukorda muutis? Lapsendamine. Muidugi ei muutnud see tema põhiolemust. Ta jäi ikka samaks poisiks. Kui aga lapsendamisega seotud seadusenõuded said täidetud, sai ta uued õigused. Võib öelda, et see oli talle uus algus. Temast sai lapsendatud poeg, mis andis talle õiguse minna kooli ja olla täieõiguslik pereliige.

Samuti muutis Jehoova rühma ebatäiuslike inimeste olukorda, lapsendades nad seaduslikult oma lasteks. Apostel Paulus, kes kuulus sellesse rühma, kirjutas kaasusklikele: „Te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!” Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed” (Roomlastele 8:15, 16, P 1997). Lapsendamise kaudu olid neist kristlastest saanud Jumala pere liikmed, teisisõnu „Jumala lapsed” (1. Johannese 3:1; 2. Korintlastele 6:18).

Muidugi ei muutnud lapsendamine nende loomust, nad jäid ikka ebatäiuslikuks (1. Johannese 1:8). Kuid nagu Paulus hiljem selgitas, kui lapsendamisega seotud seadusenõuded olid täidetud, said nad uue staatuse. Samal ajal istutas Jumala vaim neisse kindla veendumuse, et nad hakkavad elama Kristusega taevas (1. Johannese 3:2). See sügav veendumus muutis täielikult nende ellusuhtumist (2. Korintlastele 1:21, 22). Nende elu sai uue alguse, nad sündisid uuesti.

Jumala lapsendatud poegade kohta kirjutatakse Piiblis: „Nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga need tuhat aastat” (Ilmutuse 20:6). Koos Kristusega saavad neist kuningad Jumala Kuningriigis, taevases valitsuses. Apostel Peetrus kirjutas kaaskristlastele, et „taevas on tallel” nende jaoks „kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärand” (1. Peetruse 1:3, 4). See on tõesti hinnaline pärand!

Kuid kerkib küsimus: kelle üle hakkavad uuestisündinud taevas kuningatena valitsema? Seda küsimust arutame järgmises artiklis.

[Pilt lk 10]

Mida ütles Paulus lapsendamise kohta?