12. peatükk
Sinu ristimise tähendus
1, 2. a) Miks peaks veeristimine igaühele meist isiklikku huvi pakkuma? b) Kuidas sa teises lõigus esitatud küsimustele lühidalt vastaksid?
AASTAL 29 m.a.j. ristiti Jeesus Jordani jões vee alla kastmise teel. Jehoova ise jälgis seda ja väljendas oma heakskiitu. (Matt. 3:16, 17) Kolm ja pool aastat hiljem, peale ülestõusmist, andis Jeesus oma jüngritele juhendi: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest, ristides neid.” (Matt. 28:18; 28:19, NW) Kas sina oled vastavalt sellele Jeesuse käsule ristitud? Või valmistud sa ristimisele minekuks?
2 Mõlemal juhul on tähtis, et sa ristimise tähendusest selgesti aru saaksid. Kaalumist väärivad järgmised küsimused: kas tänapäeva kristlaste ristimisel on samasugune tähendus, nagu oli Jeesuse ristimisel? Kas kõik, mida Piibel ristimise kohta ütleb, käib ka sinu kohta? Mida hõlmab kristliku veeristimise tähendusega kooskõlas elamine?
Johannese sooritatud ristimised
3. Kellega piirdus Johannese ristimine?
3 Umbes kuus kuud enne Jeesuse ristimist läks Ristija Johannes Juudea kõrbesse ja kuulutas: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal.” (Matt. 3:1, 2) Kõikjal selles piirkonnas kuulsid inimesed, mida Johannes ütles, tunnistasid avalikult oma patte ja lasid tal endid Jordanis ristida. Nii pidi ristitama juute. — Ap. t. 13:23, 24; Luuka 1:13—16.
4. a) Miks oli juutidel pakiline vajadus kahetseda? b) Mida neil oli tarvis teha, kui nad ei tahtnud kogeda ’tulega ristimist’?
4 Neil juutidel oli pakiline vajadus patte kahetseda. Aastal 1513 e.m.a. astusid nende esiisad Siinai mäe juures terve rahvana lepingusse Jehoova Jumalaga. Kuid nad ei elanud vastavalt selles lepingus määratud kohustustele ja seega mõistis leping nad kui patustajad hukka. Nende olukord oli kriitiline. Malakia poolt ennustatud ’suur ja kardetav Jehoova päev’ oli lähedal, ja aastal 70 m.a.j. tuli see äkilise hukatusena Jeruusalemma peale. Ristija Johannes, kes seisis õige kummardamise eest sama innukalt nagu Eelija, läkitati selle hävingu eel ’soetama Jehoovale valmistatud rahvast’. Neil oli tarvis kahetseda seaduselepingu vastu tehtud patte ning oma süda ja mõistus Jehoova poolt läkitatava Jumala Poja vastuvõtmiseks ette valmistada. (Mal. 3:22—24; Luuka 1:17; Ap. t. 19:4) Vastavalt Johannese selgitusele pidi Jumala Poeg ristima püha vaimuga (millist ristimist kogesid ustavad jüngrid esmakordselt nelipühil aastal 33 m.a.j.) ja tulega (mis tabas aastal 70 m.a.j. hävinguna neid, kes ei kahetsenud). (Luuka 3:16) Et mitte ise kogeda seda ’tulega ristimist’, oli neil esimese sajandi juutidel tarvis lasta end kahetsuse sümbolina vees ristida, ja võimaluse avanedes pidid nad saama Jeesus Kristuse jüngriteks.
5. a) Miks Johannes kõhkles, kui Jeesus tema juurde ristimisele tuli? b) Mida Jeesuse vees ristimine sümboliseeris? c) Kui tõsiselt suhtus Jeesus tema kohta käiva Jumala tahte täitmisesse?
5 Ka Jeesus oli nende seas, kes tulid Johannese juurde, et lasta end ristida. Kuid miks? Kuna Johannes teadis, et Jeesusel pole mingeid patte tunnistada, ütles ta: „Minule on vaja, et sina mind ristiksid, ja sina tuled minu juurde!” Ent Jeesuse ristimine pidi sümboliseerima midagi muud. Ta vastas: „Olgu nüüd nii; sest nõnda on meie kohus täita kõike õigust.” (Matt. 3:13—15) Jeesuse ristimine ei saanud sümboliseerida patukahetsust; ka polnud tal tarvis Jumalale pühenduda, sest ta kuulus rahva hulka, kes juba oli Jehoovale pühendunud. Tema ristimine 30-aastaselt, mis juutidel oli täisikka jõudmise aeg, sümboliseeris hoopis seda, et ta esitas end oma taevasele Isale, täitmaks edaspidigi Tema tahet. Jumala tahe „inimese Kristus Jeesuse” suhtes hõlmas Kuningriigiga seotud tegevust ning ka tema täiusliku inimelu ohverdamist lunaks ning uue lepingu alusena. (Luuka 8:1; 17:20, 21; Heebr. 10:5—10; Matt. 20:28; 26:28; 1. Tim. 2:5, 6) Jeesus suhtus väga tõsiselt sellesse, mida tema veeristimine sümboliseeris. Ta ei lubanud muudel huvidel oma tähelepanu kõrvale juhtida. Oma maise elu lõpuni täitis ta ustavalt Jumala tahet. — Joh. 4:34.
Ristimine surmasse
6. Millise teise ristimise Jeesus läbi tegi, ja millise ajaperioodi jooksul see toimus?
6 Kooskõlas sellega, mida Jeesuse vees ristimine sümboliseeris, tegi ta läbi ka ühe teise ristimise. Ta teadis, et ülesanne, mille Jumal tema ette seadis, viib selleni, et ta toob oma inimelu ohvriks, kuid et ta äratatakse kolmandal päeval vaimuna üles. Ta nimetas seda ristimiseks. See „ristimine” algas aastal 29 m.a.j., kuid lõppes siis, kui ta tegelikult suri ja üles äratati. Seega võis ta umbes kolm aastat pärast vee alla kastmist sobivalt öelda: „Mind peab ristitama ristimisega, ja kuidas on mul kitsas käes, kuni see on lõpetatud!” — Luuka 12:50.
7. a) Kes veel ristitakse surmasse? b) Kes selle ristimise sooritab?
7 Neid, kes koos Kristusega tema taevases Kuningriigis valitsema hakkavad, peab samuti surmasse ristitama. (Mark. 10:37—40; Kol. 2:12) Surres jätavad nad oma inimelu igaveseks maha, nagu Jeesus jättis. Ülestõusmises hakkavad nad koos temaga taevas valitsema. Seda ristimist ei soorita ükski inimene, vaid Jumal oma taevase Poja kaudu.
8. Mida tähendab see, et nad on lisaks „ristitud Kristusesse Jeesusesse”?
8 Nende kohta, kes on ristitud Jeesuse surmasse, öeldakse ka seda, et nad on „ristitud Kristusesse Jeesusesse”. Kristuse kaudu voolava püha vaimu abil ühendatakse nad tema, nende peaga, kui tema vaimuga võitud koguduse ehk tema „ihu” liikmed. Kuna see vaim võimaldab neil peegeldada Kristuse suurepärast isiksust, võib nende kohta öelda, et nad kõik saavad „üheks Kristuses Jeesuses”. — Rooml. 6:3—5; 1. Kor. 12:13; Gal. 3:27, 28; Ap. t. 2:32, 33.
Kristlike jüngrite veeristimine
9. a) Millal leidis aset esimene Matteuse 28:19 antud käsu kohane ristimine? b) Kasutades antud lõigus toodud küsimusi ja kirjakohti, analüüsi, mida peavad ristimiskandidaadid Jeesuse sõnade kohaselt tunnustama.
9 Johannes ristis Jeesuse esimesed jüngrid vees, ja seejärel juhatati nemad kui Jeesuse vaimse pruudi võimalikud liikmed Jeesuse juurde. (Joh. 3:25—30) Jeesuse juhatusel ristisid ka nemad inimesi, ja sellel ristimisel oli samasugune tähendus nagu Johannese ristimisel. (Joh. 4:1—3) Ent alates m.a.j. 33. aasta nelipühist hakkasid nad täitma ülesannet ristida „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse”. (Matt. 28:19) Et mõista selle tähendust, on sul väga kasulik see järgnevalt toodud kirjakohtade valguses ja järgmiste küsimuste abil uuesti läbi vaadata:
Mida peab inimene seoses Isaga tunnustama, et teda võidaks ristida „Isa” nimesse? (2. Kun. 19:15; Laul 3:9; 73:28; Jes. 6:3; Rooml. 15:6; Heebr. 12:9; Jak. 1:17)
Mille tunnustamist eeldab ristimine „Poja” nimesse? (Matt. 16:16, 24; Fil. 2:9—11; Heebr. 5:9, 10)
Mida peab inimene uskuma, et teda võidaks ristida „Püha Vaimu nimesse”? (Luuka 11:13; Joh. 14:16, 17; Ap. t. 1:8; 10:38; Gal. 5:22, 23; 2. Peetr. 1:21)
10. a) Mida kristlik veeristimine tänapäeval sümboliseerib? b) Kuidas erineb see Jeesuse enda ristimisest? c) Kelleks saavad Pühakirja nõuetele vastavad isikud, kui nad ristitakse?
10 Esimesed, keda pidi kooskõlas nende Jeesuse antud juhenditega ristitama, olid juudid (ja juudi proselüüdid), kes terve rahvana olid juba Jumalale pühendunud ja kellele Jumal aastani 36 m.a.j. erilist tähelepanu osutas. Kui aga kristlikuks jüngriks olemise eesõigus laiendati samaarialastele ja mittejuutidele, pidid nemad isiklikult enne ristimisele minekut tingimusteta pühenduma Jehoovale, et teda ta Poja jüngritena teenida. Kõigi, kaasa arvatud juutide jaoks, on kristlikul veeristimisel veel praegugi selline tähendus. See „üks ristimine” käib kõigi kohta, kes saavad tõelisteks kristlasteks. Seega saavad nad kristlikeks Jehoova tunnistajateks, Jumala poolt ametisse määratud teenijateks. — Efesl. 4:5; 2. Kor. 6:3, 4.
11. a) Millele vastab kristlik veeristimine ja kuidas? b) Millest on kristlane seega päästetud?
11 Jumala silmis on taolisel ristimisel suur väärtus. Apostel Peetrus pööras sellele tähelepanu, kui ta oli maininud Noad, kes ehitas laeva, milles ta oma perega Veeuputuse üle elas. Ta kirjutas: „Sellele võrdluskujule vastavalt päästab teidki nüüd vesi ristimisena, mitte kui liha rüveduse kõrvaldamine, vaid kui hea südametunnistuse nõudmine Jumala ees Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu.” (1. Peetr. 3:21) Laev oli ilmselge tõend sellest, et Noa on Jumala tahte täitmisele pühendunud ja seejärel Jumala poolt määratud tööd ustavalt teinud. Seetõttu jäi ta ellu. Sellele vastavalt päästetakse praegusest kurjast maailmast need, kes pühenduvad Jehoovale usu põhjal ülesäratatud Kristusesse, kes lasevad end selle sümbolina ristida ja kes seejärel teevad Jumala tahet, mille ta oma sulastele meie päeviks ette on näinud. (Gal. 1:3, 4) Nad ei liigu enam koos muu maailmaga hävingu poole. Nad on sellest päästetud, ja Jumal on andnud neile hea südametunnistuse.
Elamine vastavalt meie kohustustele
12. Miks pole ristimisele minemine iseenesest pääste tagatis?
12 Oleks ekslik teha järeldust, et ristida laskmine iseenesest on pääste tagatis. Sellel on väärtus vaid siis, kui inimene on tõepoolest Jeesus Kristuse kaudu Jehoovale pühendunud ja täidab seejärel ustavalt lõpuni Jumala tahet. — Matt. 24:13.
13. a) Milline on Jumala tahe selles suhtes, kuidas ristitud kristlased peaksid oma elu kasutama? b) Kui tähtsat osa peaks meie elus etendama see, et me oleme kristlikud jüngrid?
13 Jumala tahe Jeesuse suhtes hõlmas ka seda, kuidas ta oma inimelu kasutas. Ta pidi selle surma läbi ohvriks jätma. Meie omalt poolt peame esitama oma ihu Jumalale ja elama ennastohverdavat elu. Ihu tuleb kasutada üksnes Jumala tahte täitmiseks. (Rooml. 12:1, 2) Kindlasti ei toimiks me nõnda, kui me kas või vahetevahel tahtlikult ümbritseva maailma kombel käituksime või omakasupüüdlikud taotlused oma elu keskpunktiks teeksime, sooritades Jumala ees teenistust vaid vormitäiteks. (1. Peetr. 4:1—3; 1. Joh. 2:15—17) Kui üks juut küsis, mida ta peab tegema, et igavest elu saada, tuletas Jeesus talle meelde, et on tähtis elada moraalselt puhast elu, ja seejärel näitas ta, et kristlikuks jüngriks olemine, Jeesuse järgimine, tuleb teha tähtsaimaks asjaks oma elus. Materialistlikud püüdlused ei tohiks seda esikohalt kõrvale tõrjuda. — Matt. 19:16—21.
14. a) Milline kohustus seoses Kuningriigiga on kõigil kristlastel? b) Millised on mõningad selle töö tegemise tõhusad viisid, nagu leheküljel 101 seda kujutatakse? c) Millest annab tunnistust see, et me tõepoolest kogu südamest selles tegevuses osaleme?
14 Tuleks meeles pidada ka seda, et Jumala tahe Jeesuse suhtes hõlmas väga tähtsat Kuningriigiga seotud tegevust. Jeesus ise võiti Kuningaks. Kuid maa peal olles oli ka tema innukas Kuningriigist tunnistuse andja. Meil tuleb teha samasugust kuulutustööd, ja meil on tõsised põhjused seda kogu südamest teha. Nõnda tehes me näitame, et hindame Jehoova suveräänsust ja armastame oma kaasinimesi. Me näitame ka, et oleme ühendatud terves maailmas asuvate kaaskummardajatega, kes kõik on Kuningriigi tunnistajad, ja me püüdleme koos edasi selle Kuningriigi valduses oleva igavese elu eesmärgi poole.
Kordamisküsimusi aruteluks
● Millised sarnasused ja millised erinevused on Jeesuse ristimise ja tänapäeva veeristimise vahel?
● Kellele oli mõeldud Johannese ristimine? Kes on ristitud surmasse? Kes saavad ’ristimise Kristusesse Jeesusesse’?
● Mida kristliku veeristimisega kaasnevatele kohustustele vastavalt elamine hõlmab?
[Kast/pildid lk 101]
Mil kombel sina kuningriiki kuulutad?
Ukselt uksele
Huvitatutele korduskülastusi tehes
Kodustel piibliuurimistel
Tänaval
Koolikaaslastele
Töökaaslastele