Kas me vajame Piiblit?

OKSANA, noore vene naise nägu läks rõõmsaks, kui ta märkas Piiblit, mida üks raamatukaupmees Moskva tänavail pakkus. Tema kaaslasele Johnile, kes oli riigist, kus Piibleid on vabalt saada, avaldas Oksana entusiasm muljet. „Mina — ateist — tahtsin seda talle osta,” tunnistab ta. Kuigi Oksana oli alguses vastu, võttis ta Johni kingituse lõpuks vastu.

Paljudel inimestel, nagu Oksanalgi, on vastupandamatu soov saada endale Piiblit. See käib eriti nende maade kohta, kus Piibel paljude aastate kestel põlu all oli. Näiteks teevad selle ajakirja väljaandjad hoolega tööd, et pidada sammu Piiblite nõudlusega endistes Nõukogude liiduvabariikides ning ka teistes maailma osades. Esimest korda on paljudel nendes paikkondades elavatel inimestel võimalus Piiblit korralikult uurida — ja paljusid tõmbab selle võimas sõnum ligi.

Kriitikud ja kahtlejad

Teisest küljest on paljudes maades, eriti Põhja-Euroopas, pandud Piibel raamaturiiulile tolmu koguma. „Surnud ajalugu!” ütlevad mõned, lisades: „See kirjutati teise ajastu jaoks. Kaasaja inimesega pole sel midagi ühist.” Isegi silmapaistvad vaimulikud on esitanud avalikult väiteid, mis Piibli vastu umbusaldust tekitavad. Vastavalt teadaandele Lõuna-Aafrika ajalehes The Star ütles anglikaani peapiiskop Desmond Tutu: „Piiblis on osasid, millel pole püsivat väärtust.” Taolised väited on pannud paljusid inimesi mõtlema selle üle, kui tõsiselt nad peaksid siis Piiblit võtma.

Vajadus juhendite järele

Nii kriitikud kui ka usklikud on sunnitud tunnistama, et maailm vajab praegu rohkem kui kunagi varem praktilisi lahendusi. Alvin Toffler kirjutas oma raamatus Future Shock: „Kui inimene ei õpi lühikese aja jooksul valitsema oma isiklikes asjades ja ka ühiskonnas tervikuna toimuvate muutuste kiirust, oleme määratud täielikule . . . kokkuvarisemisele.” See hoiatus anti üle 20 aasta tagasi. Näib, et kokkuvarisemine, millest Toffler rääkis, on toimumas just praegu.

Käesoleva ajani, mil selle sajandi lõpp on lähenemas, pole tehnika areng ega inimfilosoofiad suutnud maailmas stabiilsust luua. Hiljutised uue maailmakorra lootused on andnud teed illusioonide purunemisele, ja paljude inimeste elust on saanud vaid igapäevane võitlus ellujäämise eest.

Statistika näitab, et majanduslik lõhe rikaste ja vaeste vahel on muutunud kuristikuks. Ühest hiljutisest uurimusest ilmneb, et 82,7 protsenti maailma rikkustest on koondunud vaid 20 protsendi kätte maailma rahvastikust. Kas on siis mingi ime, et paljusid maid haaravad sõjad, nälg, haigused, mässud ja anarhia? Pinge langeva elutasemega toimetulemisel avaldab inimeste tundeelule suurt survet. Selle tulemusena on isegi ühiskonna algüksus — perekond — lagunemas.

Kuigi paljud arvavad nagu Tofflergi, et „täiesti uute võimaluste otsimine enda ankurdamiseks” on inimese enda kohustus, tõestavad kogemused, et inimesed ei suuda ise lahendusi välja pakkuda.

Ainuke alternatiiv

Püha Piibel, mille kirjutamist alustati umbes 3500 aastat tagasi, ei ole sajandite jooksul muutunud. Selle põhimõtted jäävad muutumatuks. Näiteks on Jeremija 10:23 sõnad osutunud tänapäeval paikapidavamaks kui kunagi varem: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” Kui inimesed ei suuda oma teed juhtida, kes siis suudab? Piibel osutab ainsale tõelisele juhatuse Allikale: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” — Jesaja 48:17.

Piibli lehekülgedel õpetab Jehoova Jumal meid iseennast aitama. Need on täis soovitusi, mis näitavad meile teed, mida me peaksime käima. Selle nõuanded on tänapäeval sama elulähedased kui siis, kui need kirja pandi. Järgmine artikkel vaatleb Piibli praktilisust kaasajal. Sa näed, et mitmesugustes valdkondades — alates tervisest kuni rikkuse, perekonnaelu ja isikliku käitumiseni — on Piibel tõesti tänapäeva maailma muutlikes liivades nagu kindel kalju.

[Pilt lk 4]

Piibel on kindel ankur tänapäeva rahutus maailmas