Või siis võiksid öelda (juhul kui sa ise olid kunagi katoliiklane): „Pidasin palju aastaid pühakute auks peetavaid pühasid ja palvetasin pühakute poole korrapäraselt. Aga siis ma lugesin Pühakirjast midagi, mis pani mind oma teguviisi üle järele mõtlema. Kui tohib, siis ma näitan seda teile. (Vaata lehekülgi 295, 296.)”

Pühapildid

Definitsioon: Tavaliselt on need isikute või esemete nähtavad kujutised. Pühapilt, mis on kummardamise objektiks, on ebajumal. Need, kes pühapilte kummardavad, ütlevad sageli, et nende kummardamine on tegelikult suunatud sellele vaimule, keda pühapilt kujutab. Selline pühapiltide ja -kujude kasutamine on üldlevinud paljudes mittekristlikes religioonides. Roomakatoliku vastavate kommete kohta ütleb New Catholic Encyclopedia (1967, VII kd., lk. 372): „Kuna pühapildi kummardamine tähendab tegelikult pühapildil kujutatud isiku kummardamist, siis võib selleks, et vastavale isikule talle kuuluvat kummardamist osutada, kummardada pühapilti, mis teda kujutab.” See õpetus ei põhine Piiblil.

Mida ütleb Jumala Sõna kummardamiseks kasutatavate pühapiltide tegemise kohta?

2. Moos. 20:4, 5: „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal.” (Meie kursiiv.) (Pane tähele, et keeld käis kujude ja piltide tegemise ning nende kummardamise kohta.)

3. Moos. 26:1: „Te ei tohi enestele teha ebajumalaid ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kujundit, sest mina olen Jehoova, teie Jumal!” (Ei tohtinud püstitada ühtki kuju, mille ette inimesed oleksid võinud kummardada.)