Ole simoonia suhtes valvas!
SAMAARIAS tegutsevat Siimonat hinnati sealkandis väga. Ta elas meie ajaarvamise esimesel sajandil ning inimesed olid niivõrd tema nõiakunsti kütkeis, et nad ütlesid tema kohta: ”See on Jumala vägi, mida kutsutakse Suureks!” (Apostlite teod 8:9—11).
Ent pärast seda, kui Siimon sai ristitud kristlaseks, tundis ta ära veel suurema väe, kui temal varem oli olnud. See oli Jeesuse apostlitele antud vägi, mis võimaldas neil jagada teistele imepäraseid püha vaimu ande. Siimonale avaldas see säärast muljet, et ta pakkus apostlitele raha ning palus: ”Andke ka minule see meelevald, et see, kelle peale ma iganes oma käed panen, saaks Püha Vaimu” (Apostlite teod 8:13—19).
Apostel Peetrus noomis Siimonat, öeldes: ”Kadugu su raha sinuga tükkis, et sa mõtled Jumala andi saada raha eest! Sul ei ole jagu ega osa sellest sõnast, sest su süda ei ole avameelne Jumala ees” (Apostlite teod 8:20, 21).
Sellest Piibli jutustusest tuleneb sõna ”simoonia”, mida defineeritakse kui ”pattu, mida tehakse kiriku ametite või ametikõrgenduste ostmise ja müümisega”. ”New Catholic Encyclopedia” tunnistab, et eriti just 9.—11. sajandini ”vallutas simoonia kloostrid, levis alamate vaimulike, piiskopkonna ning isegi paavstide seas”. ”The Encyclopædia Britannica” (1878) üheksas väljaanne märgib: ”Konklaavide ajaloo uurimine veenab uurijaid, et kõik valimised on olnud seotud simooniaga, kusjuures suur osa konklaavil toimunud simooniajuhtumitest on olnud oma laadilt iseäranis jõhkrad ja häbitud ning enamasti täiesti avalikud.”
Tänapäeval elavad tõelised kristlased peavad simoonia suhtes valvsad olema. Näiteks võib juhtuda, et mõned kiidavad ülevoolavalt või külvavad kingitustega üle neid, kel on voli neile lisaeesõigusi jagada. Viimased omakorda võivad soosida neid, kel on võimalik neid nõnda külluslikult kingitustega üle külvata ning kes tihtilugu seda võimalust ka agaralt kasutavad. Mõlemal juhul on tegemist simooniaga ning Pühakiri mõistab sellise käitumise selgelt hukka. Peetrus õhutas Siimonat: ”Sellepärast paranda meelt sellest oma kurjusest ja palu Issandat, et sinu südame mõte [”sinu sepitsus”, New Jerusalem Bible] sulle vahest andeks antaks. Sest ma näen sind viha sapis ja ülekohtu sõlmes kinni olevat!” (Apostlite teod 8:22, 23).
Õnneks sai Siimon aru, kui vale tema soov oli. Ta palus apostleid: ”Paluge teie Issandat minu pärast, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!” (Apostlite teod 8:24). Selles jutustuses sisalduvat tähtsat õppetundi tähele pannes püüavad siirad kristlased vältida end vähimalgi määral simooniaga rüvetamast.