Kas sa võid arendada vahetegemisvõimet?
VAHETEGEMISVÕIME on „mõistuse oskus või võime, mis aitab ühte asja teisest eristada”. See võib olla ka „terane otsustusvõime” ja „võime tajuda, mille poolest asjad või ideed üksteisest erinevad”. Nii on kirjas teatmeteoses Webster’s Universal Dictionary. On selge, et vahetegemisvõime on ihaldusväärne omadus. Selle hinnalisus ilmneb Saalomoni sõnades: „Siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele! .. mõistus [„vahetegemisvõime”, NW] kaitseb sind, päästes sind kurjalt teelt.” — Õpetussõnad 2:10—12.
Tõesti, vahetegemisvõime aitab meil hoiduda „kurjast teest”, ja neid on tänapäeval palju. Ja see toob ka palju muud kasu. Näiteks kuulevad vanemad sageli oma lapsi ütlemas: „Sa ju ei mõista mind!” Vahetegemisvõimega vanemad mõistavad mõningase analüüsimise järel, kuidas panna oma lapsi rääkima tunnetest ja muredest, mis neid vaevavad. (Õpetussõnad 20:5) Vahetegemisvõimega mees kuulab oma naist ning õpib mõistma tema mõtteviisi ja tundeid, selle asemel et rutakaid järeldusi teha. Ka naine kohtleb oma meest samal kombel. Niisiis, „tarkusega ehitatakse koda ja mõistusega [„vahetegemisvõimega”, NW] kinnitatakse”. — Õpetussõnad 24:3.
Vahetegemisvõime aitab inimesel olukordi edukalt lahendada. Õpetussõnad 17:27 öeldakse: „Kes oma sõnu peatab, on arusaaja, ja mõistlik [„vahetegemisvõimega”, NW] mees on külmavereline!” Vahetegemisvõimega inimene ei ole keevaline ega torma igasse olukorda pikemalt mõtlemata. Ta kaalub hoolikalt kõiki võimalikke lahendusi, enne kui ta ennast millegagi seob. (Luuka 14:28, 29) Ta on ka teistega rahumeelsetes suhetes, kuna tema „mõistlik suu” ajendab teda oma sõnu hoolikalt valima. (Õpetussõnad 10:19; 12:8, NW) Kuid mis kõige tähtsam, vahetegemisvõimeline inimene tunnustab alandlikult oma piiratust ja loodab rohkem Jumala kui inimeste juhtimisele. See meeldib Jehoovale ja on veel üheks põhjuseks, mille pärast tuleks vahetegemisvõimet arendada. — Õpetussõnad 2:1—9; Jakoobuse 4:6.
Iisraellastel puudus vahetegemisvõime
Üks sündmus, mis leidis aset Iisraeli varases ajaloos, näitab, milline oht varitseb neid, kes ei ilmuta vahetegemisvõimet. Vaadates tagasi tollele ajale, ütles laulik inspiratsiooni all olles: „Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere [„Punase mere”, NW] ääres!” — Laul 106:7.
Kui Mooses iisraellased Egiptusest välja viis, oli Jehoova neile juba näidanud, et ta suudab ja tahab oma rahva vabastada, kuna ta saatis kümme nuhtlust laastama seda vägevat maailmariiki. Kui vaarao oli iisraellastel minna lasknud, viis Mooses nad Punase mere äärde. Kuid Egiptuse sõjavägi tuli neile järele. Näis, nagu oleksid iisraellased lõksu sattunud ja et nende äsja saadud vabadus on väga lühiajaline. Seega ütleb Piibli ülestähendus: „Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Jehoova poole.” Ja nad pöördusid Moosese poole: „Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja? [—] Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra!” — 2. Moosese 14:10—12.
Nende hirm võiks näida põhjendatuna, kui jätta arvestamata see, et Jehoova oli neile juba kümnel tähelepanuväärsel viisil oma väge demonstreerinud. Nad teadsid oma isiklikest kogemustest seda, mida Mooses neile umbes 40 aastat hiljem meelde tuletas: „Jehoova viis meid Egiptusest välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega suure hirmu saatel, tunnustähtedega ja imetegudega.” (5. Moosese 26:8) Järelikult, kui iisraellased hakkasid Moosese juhtimisele vastu, ’ei saanud nad õieti aru’, nagu kirjutas laulik. Kuid sellegipoolest lasi Jehoova Egiptuse vägedel kohutava kaotuse osaliseks saada, nagu ta oli tõotanud. — 2. Moosese 14:19—31.
Ka meie usk võib samal kombel vankuma lüüa, kui me katsumustesse sattudes kahtlema või kõhklema hakkame. Vahetegemisvõime aitab meil asju alati õiges perspektiivis näha ja pidada meeles, et Jehoova on palju vägevam kui ükski meie vastane. Vahetegemisvõime aitab meil meeles pidada ka seda, mida Jehoova on meie heaks juba varem teinud. See ei lase meil mitte kunagi kaotada silmist tõsiasja, et tema on see, kes „hoiab kõiki, kes teda armastavad”. — Laul 145:18—20.
Kuidas omandatakse vaimne vahetegemisvõime
Vahetegemisvõime ei teki iseenesest meie vanemaks saades. Seda tuleb arendada. Tark kuningas Saalomon, kes oli oma vahetegemisvõime poolest paljude rahvaste hulgas tuntud, ütles: „Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele [„omandab vahetegemisvõime”, NW], sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast!” (Õpetussõnad 3:13, 14) Kust Saalomon vahetegemisvõime sai? Jehoovalt. Kui Jehoova küsis Saalomonilt, millist õnnistust ta endale palub, vastas Saalomon: „Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel.” (1. Kuningate 3:9) Tõepoolest, Saalomon otsis abi Jehoovalt. Ta palus vahetegemisvõimet, ja Jehoova andis talle seda ebatavaliselt palju. Milline oli selle tulemus? „Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus!” — 1. Kuningate 5:10.
Saalomoni kogemus näitab, kelle poole tuleb meil pöörduda, kui me soovime vahetegemisvõimet omandada. Nii nagu Saalomon otsis abi Jehoovalt, tuleb ka meil seda teha. Kuidas? Jehoova on andnud meile oma Sõna Piibli, mis aitab meil tema mõtteviisi mõista. Kui me loeme Piiblit, siis tegelikult me kaevame hinnaliste teadmiste kaevanduses, kust me saame kive, mida on vaja vaimse vahetegemisvõime ülesehitamiseks. Me peaksime mõtisklema nende teadmiste üle, mida me Piiblit lugedes kogume. Siis me võime nende põhjal õigeid otsuseid teha. Aja jooksul areneb meie tajumisvõime sel määral, et me saame ’mõtteviisi [„arusaamisvõime”, NW] poolest täisealiseks’ ning oleme võimelised „vahet tegema hea ja kurja vahel”. — 1. Korintlastele 14:20; Heebrealastele 5:14; võrdle 1. Korintlastele 2:10.
On huvitav, et me võime veel praegugi saada kasu sellest vahetegemisvõimest, mille Jehoova andis Saalomonile. Kuidas? Saalomon õppis väga meisterlikult väljendama tarkust õpetussõnade abil, mis tegelikult on Jumala inspireeritud tarkus napisõnalises vormis. Paljud neist ütlustest on kirjas Piibli Õpetussõnade raamatus. Kui uurime seda raamatut, aitab see meil Saalomoni vahetegemisvõimest kasu saada ja ka omaenda vahetegemisvõimet arendada.
Piibli uurimisel võib meile abiks olla see, kui kasutame selliseid Piibli uurimise abivahendeid nagu näiteks ajakirjad Vahitorn ja Ärgake! Juba rohkem kui 116 aastat on Vahitorn ausa südamega inimestele Jehoova Kuningriiki kuulutanud. Ajakiri Ärgake! ja selle eelkäijad on alates aastast 1919 selgitanud maailma olukorda. Need kaks ajakirja uurivad Piibli tõdesid ning annavad kasvavat vaimset valgust, mis aitab meil näha vigu ristiusumaailma õpetustes ja ka seda, kui meie endi mõtteviisis on midagi viltu. — Õpetussõnad 4:18.
Järgmine asi, mis aitab arendada vahetegemisvõimet, on õige seltskond. Üks kuningas Saalomoni õpetussõna ütleb: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20) Kahjuks ei pidanud kuningas Saalomoni poeg Rehabeam oma elu otsustaval hetkel seda õpetussõna meeles. Pärast tema isa surma tulid Iisraeli suguharud tema juurde nõudmisega, et ta kergendaks nende koormat. Kõigepealt pidas Rehabeam nõu vanemate meestega, ja need ilmutasid vahetegemisvõimet, soovitades tal oma alluvaid kuulda võtta. Seejärel läks ta nooremate meeste juurde. Need näitasid, et neil puuduvad kogemused ja vahetegemisvõime, kui nad soovitasid Rehabeamil vastata iisraellastele ähvardustega. Rehabeam kuulas nooremaid mehi. Mis oli selle tagajärjeks? Iisrael hakkas mässama ja Rehabeam kaotas suure osa oma kuningriigist. — 1. Kuningate 12:1—17.
Vahetegemisvõime arendamisel on väga tähtis otsida püha vaimu abi. Vaadates tagasi sellele, kuidas Jehoova tegeles iisraellastega pärast nende vabastamist Egiptuse vangistusest, ütles piiblikirjutaja Nehemja: „Sina andsid neile oma hea vaimu, et neid targaks teha.” (Nehemja 9:20) Jehoova vaim võib aidata ka meil targaks saada. Kui sa palud, et Jehoova sulle oma vaimu kaudu vahetegemisvõimet annaks, siis palu seda kindla veendumusega, sest Jehoova ’annab kõigile suisa ega tee etteheiteid’. — Jakoobuse 1:5; Matteuse 7:7—11; 21:22.
Vahetegemisvõime ja mõistmine
Apostel Paulus ilmutas vahetegemisvõimet, kui ta kuulutas tõde teisest rahvusest inimestele. Näiteks kord, kui ta Ateenas oli, ’vaatles ta sealt läbi minnes’ ateenlaste pühi paiku. Paulus nägi kõikjal enda ümber ebajumalakujusid ja ta vaim ärritus temas. Nüüd tuli tal otsus langetada. Kas ta peaks valima ohutuma tee ja vaikima? Või peaks ta otsekoheselt rääkima sellest vohavast ebajumalakummardamisest, mis teda väga ärritas, kuigi rääkimine võiks teda hädaohtu saata?
Paulus tegutses, kasutades vahetegemisvõimet. Ta oli märganud ühte altarit, millele oli kirjutatud: „Tundmatule Jumalale!” Paulus tunnustas taktitundeliselt ateenlaste andumust ebajumalakujudele ja viitas sellele altarile, et hakata rääkima „Jumalast, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees”. Tõepoolest, Jehoova oli neile tundmatu Jumal! Kuna Paulus märkas, et nad on taolistele asjadele vastuvõtlikud, võis ta suurepärase tunnistuse anda. Mis oli selle tulemuseks? Tõe võttis vastu terve hulk inimesi, kelle hulgas oli ka „Areopaagi liige Dionüüsios ja üks naine, nimega Daamaris, ja muid ühes nendega”. (Apostlite teod 17:16—34) Paulus andis vahetegemisvõime ilmutamisel tõesti head eeskuju!
Pole kahtlustki, et vahetegemisvõime ei arene kergesti või iseenesest. Kuid kannatlikkuse, palvete, tõsiste pingutuste, mõistliku seltskonna, Piibli uurimise ja selle üle mõtisklemise ning Jehoova pühale vaimule toetumise abil võid ka sina seda arendada.