91. peatükk

Laatsaruse ülesäratamine

JEESUS koos oma kaaslastega jõuab nüüd Laatsaruse haua juurde. Tegelikult on see koobas, mille sissepääsu ette on pandud kivi. „Tõstke kivi ära!” ütleb Jeesus.

Marta on selle vastu, sest ta ei mõista veel, mida Jeesus kavatseb teha. „Issand,” lausub ta, „ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!”

Ent Jeesus küsib: „Eks ma öelnud sulle: kui sa usuksid, saaksid sa näha Jumala au?”

Niisiis tõstetakse kivi ära. Siis tõstab Jeesus oma silmad üles ja palvetab: „Ma tänan sind, Isa, et sa mind oled kuulnud! Mina ju teadsin, et sa mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, ma räägin, et nad usuksid, et sina mind oled läkitanud!” Jeesus palvetab avalikult, et inimesed teaksid, et see, mida ta kavatseb teha, saab teoks Jumalalt saadud väe läbi. Seejärel hüüab ta suure häälega: „Laatsarus, tule välja!”

Siis tuleb Laatsarus välja. Tema käed ja jalad on ikka veel surnumähistega seotud ning ta nägu on kaetud higirätikuga. „Päästke ta lahti ja laske ta minna!” ütleb Jeesus.

Seda imet nähes usuvad paljud Maarjat ja Martat trööstima tulnud juudid Jeesusesse. Aga mõned lähevad ja räägivad juhtunust variseridele. Need koos ülempreesritega kutsuvad otsekohe kokku juutide kõrgema kohtu süneedriumi koosoleku.

Süneedriumi kuuluvad nii praegune ülempreester Kaifas kui ka variserid ja saduserid, tähtsamad preestrid ja endised ülempreestrid. Nad kurdavad: „Mida me peame tegema? Sest see inimene teeb palju tunnustähti. Kui me ta nõnda jätame, usuvad kõik temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!”

Kuigi need usujuhid tunnistavad, et Jeesus „teeb palju tunnustähti”, on nad mures vaid oma positsiooni ja mõjuvõimu pärast. Eriti ränk hoop on Laatsaruse ülesäratamine saduseridele, sest nemad ei usu ülestõusmisse.

Nüüd võtab sõna Kaifas, kes on võib-olla saduser: „Te ei tea midagi ega mõtle sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!”

Jumal pani Kaifast seda ütlema, sest apostel Johannes kirjutas hiljem: „Ent seda [Kaifas] ei öelnud iseenesest.” Tegelikult mõtles Kaifas seda, et Jeesus tuleks tappa, et Ta enam ei saaks õõnestada nende võimupositsiooni ja mõjuvõimu. Aga nagu kirjutab Johannes, ’kuulutas Kaifas prohveti viisil, et Jeesus pidi surema mitte ainult selle rahva eest, vaid et koguda ka Jumala lapsed ühtekokku’. Jumala eesmärk on tõepoolest see, et tema Poeg sureb lunana kõikide eest.

Kaifasel õnnestub nüüd mõjutada süneedriumi plaanitsema Jeesuse tapmist. Kuid Jeesus, kes saab neist plaanidest kuulda arvatavasti süneedriumi liikme Nikodeemuse käest, kes temasse sõbralikult suhtub, läheb sealt ära. Johannese 11:38—54.

▪ Miks palvetab Jeesus avalikult, enne kui ta Laatsaruse üles äratab?

▪ Kuidas pealtnägijad sellesse ülestõusmisse suhtuvad?

▪ Mis annab tunnistust süneedriumi liikmete kurjusest?

▪ Milline oli Kaifase kavatsus, ent millise prohvetiennustuse lausujana Jumal teda kasutas?

92. peatükk

Jeesus teeb viimase rännaku ajal Jeruusalemma terveks kümme pidalitõbist

JEESUS nurjab süneedriumi püüded teda tappa, sest ta lahkub Jeruusalemmast ja rändab Efraimi linna, mis asub ehk vaid umbes 25 kilomeetrit Jeruusalemmast kirde pool. Seal viibib ta koos jüngritega, eemal oma vaenlastest.

Kuid kätte on jõudmas 33. aasta paasapüha ning peagi on Jeesus jälle liikvel. Ta rändab läbi Samaaria kuni Galileani. Sellesse piirkonda on see tema viimane käik enne surma. Galileas olles liitub ta koos oma jüngritega tõenäoliselt teiste teekäijatega, kes lähevad Jeruusalemma paasapüha pidama. Nende teekond kulgeb läbi Perea alade ida pool Jordani jõge.

Kui Jeesus oma rännaku algul on saabumas ühte Samaaria või Galilea külasse, kohtab ta kümmet meest, kes on pidalitõbised. See kohutav haigus hävitab vähehaaval inimese kehaliikmeid — tema sõrmi, varbaid, kõrvu, nina ja huuli. Et kaitsta teisi nakkuse eest, ütleb Jumala Seadus pidalitõbise kohta: „[Tal olgu] habe peidetud, ja ta peab hüüdma: ’Roojane! Roojane!’ Niikaua kui tal on lööve, olgu ta roojane, .. ta elagu üksinda.”

Need kümme pidalitõbist järgivad Seaduses pidalitõbistele kehtestatud piiranguid ning jäävad Jeesusest tükk maad eemale. Aga nad hüüavad valjul häälel: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!”

Neid eemalt nähes käsib Jeesus: „Minge ja näidake endid preestritele!” Jeesus ütleb nõnda, sest Jumala Seadus volitab preestreid kuulutama haigusest lahti saanud pidalitõbised terveks. Sel kombel saavad need inimesed loa elada jälle tervete inimestega koos.

Need kümme pidalitõbist loodavad Jeesuse imepärastele võimetele. Niisiis kiirustavad nad preestritega kohtuma, kuigi nad pole veel terveks saanud. Teel olles tasutakse nende usk Jeesusesse. Nad näevad ja tunnevad, et tervis on tagasi tulnud!

Üheksa puhtaks saanud pidalitõbist lähevad oma teed, kuid üks pidalitõbine, samaarlane, pöördub tagasi, et Jeesus üles otsida. Miks? Sest ta on tõesti tänulik selle eest, mis temaga on toimunud. Ta annab Jumalale valjul häälel au ning kui ta Jeesuse leiab, heidab ta tema jalge ette ja tänab teda.

Vastuseks ütleb Jeesus: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa? Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?”

Siis ütleb ta samaaria mehele: „Tõuse üles ja mine; su usk on sind aidanud!”

Lugedes seda, kuidas Jeesus tegi terveks need kümme pidalitõbist, tuleks meil võtta südamesse õppetund, mis seisab tema küsimuse taga: „Ent kus on need üheksa?” Tänamatus, mida need üheksa ilmutasid, on tõsine viga. Kas meie näitame end olevat selle samaarlase kombel tänulikud selle eest, mida me Jumalalt saame, kaasa arvatud kindla tõotuse eest elada igavesti Jumala õiglases uues maailmas? Johannese 11:54, 55; Luuka 17:11—19; 3. Moosese 13:16, 17, 45, 46; Ilmutuse 21:3, 4.

▪ Kuidas nurjab Jeesus püüded teda tappa?

▪ Kuhu rändab Jeesus edasi ja mis on tema sihtkoht?

▪ Miks seisavad pidalitõbised eemal ja miks käsib Jeesus neil minna preestrite juurde?

▪ Millise õppetunni peaks meile see kogemus andma?