Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g99 22/7 lk 5-11
  • Ela kauem ja tervemana

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Ela kauem ja tervemana
  • Ärgake! 1999
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Mis on tõketeks
  • Elujooksu edukust mõjutavad harjumused
  • Oluline osa on elukeskkonnal
  • Saadaval odav ja heade tervistumisnäitajatega meditsiiniline abi
  • Uus kaitsetaktika võitluses tuberkuloosiga
    Ärgake! 1999
  • Kuidas inimese aju talitleb?
    Ärgake! 1999
  • Suhtumine vanadusse on muutunud
    Ärgake! 2001
  • Maailm vananeb
    Ärgake! 1999
Veel
Ärgake! 1999
g99 22/7 lk 5-11

Ela kauem ja tervemana

KUJUTLEGEM, et inimese elu on nagu pika distantsiga tõkkejooks, mille käigus jooksjatel tuleb tõketest üle hüpata. Kõik jooksjad alustavad jooksu koos, ent tõketest üle hüpates ja aeg-ajalt nende taha komistades jooksjate tempo aeglustub, nii et üha enam on neid, kes jooksu sootuks katkestavad.

Samuti inimese elul on oma stardijoon ja kõrged tõkked teel. Oma elu jooksul tuleb tal ületada üks tõke teise järel. Ta muutub iga hüppega nõrgemaks ning annab lõpuks alla. Mida kõrgemad on tõkked, seda kiiremini ta jooksu katkestab, teisisõnu, sureb. Kui inimene elab arenenud ühiskonnas, saabub katkestusmoment umbes 75 aasta vanuses. Seda eluperioodi nimetatakse inimese keskmiseks elueaks, mis on võrreldav distantsiga, mille valdav osa jooksjaid tegelikult läbib.a (Võrdle Laul 90:10.) Ent mõned inimesed jooksevad kauem, sealjuures on üksikuid, kes jõuavad koguni inimese väidetava piirvanuseni — 115—120 aastat —, mis on sedavõrd haruldane saavutus, et kujuneb maailmas kuumaks uudiseks.

Mis on tõketeks

Praegu on inimesed võimelised jooksma peaaegu kaks korda kauem kui sajandi hakul. Miks? Eelkõige seepärast, et inimene on suutnud tõkkeid madalamaks seada. Mis siis on need tõkked? Ja kas saaks neid veelgi madalamaks lasta?

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) rahvatervise spetsialist selgitab, et põhiliste tõkete ehk inimese tõenäolist eluiga mõjutavate tegurite hulka võib lugeda tema harjumused, elukeskkonna ja meditsiinilise abi.b Seega, mida tervislikumad harjumused, mida tervem elukeskkond ja mida parem meditsiiniline abi, seda madalamad need tõkked on ja seda kauem võib elu kesta. Ehkki inimeste elutingimused on tohutult erinevad, saab oma elus ettetulevate tõkete madalamaks laskmiseks midagi ette võtta praktiliselt igaüks alates Sydney pangadirektorist kuni São Paulo tänavakaubitsejani. Kuidas seda teha?

Elujooksu edukust mõjutavad harjumused

”Lisaks sellele, et paremate terviseharjumustega inimesed elavad kauem, lükkub sellistel inimestel vaegurlus kaugemale elu lõpuaastatesse ning vältab lühemat aega,” teatab ajakiri ”The New England Journal of Medicine”. Jah, esimese tõkke saab madalamaks lasta, tehes näiteks muudatusi söömis-, joomis-, magamis-, suitsetamis- ja treeningharjumustes. Vaadelgem näiteks treeningharjumusi.

Füüsilise treeningu harjumused. Mõõdukast füüsilisest treeningust võib olla palju kasu. (Vt. kasti ”Kui palju ja millist laadi treeningut”.) Uuringutest ilmneb, et lihtne kehaline tegevus kodus ja selle ümbruses aitab eakatel, sealhulgas ka väga kõrgesse vanusesse jõudnutel, saada tugevust ja elujõudu. Näiteks rühm eakaid inimesi vanuses 72—98 aastat leidis, et nad suutsid pärast seda, kui nad olid kõigest kümme nädalat jõuharjutusi teinud, kiiremini käia ja trepist üles minna. Ja pole ka ime! Pärast treeningprogrammi tehtud kontrollmõõtmised näitasid, et jõutreeningus osalenute lihasjõud oli rohkem kui kahekordistunud. Teine rühm üldiselt väheliikuva eluviisiga naisi vanuses alla 70 aasta treenis kaks korda nädalas. Aasta pärast oli neile lisandunud lihasmassi, aga ka jõudu, tasakaalu ja luukoe massi. ”Algust tehes kartsime, et võime rebestada kõõluseid ja lihaseid,” lausus uuringuid juhtinud füsioloog Miriam Nelson. ”Ent selle asemel saime lõpuks näha tugevamaid ja tervemaid inimesi.”

Võttes kokku terve rea vananemist ja treeningut käsitlevate teadusuuringute tulemused, nendib üks õpik: ”Treening aeglustab vananemisprotsessi, pikendab eluiga ning lühendab surmale eelnevat üsna tavapärast iseseisvusetusperioodi.”

Vaimse treeningu harjumused. Ütlus ”kaotad, kui ei kasuta” ei paista käivat mitte ainult lihaste, vaid ka mõistuse kohta. Ehkki vananemisega kaasneb mõningane mälukaotus, ilmneb uuringutest, mida on teostanud USA-s tegutsev vananemisprobleeme uuriv instituut, et eaka inimese ajutegevus säilitab piisava paindlikkuse, tulemaks toime vananemisnähtudega. Sellest lähtudes tõdeb neuroloogiaprofessor dr. Antonio R. Damasio, et ”eakad inimesed võivad jätkuvalt elada erakordselt rikast ja tervet vaimuelu”. Mis aitab eakal inimesel ajutegevust paindlikuna hoida?

Aju koosneb sajast miljardist ajurakust ehk neuronist ning triljonitest nendevahelistest ühendustest. Olles otsekui telefoniliinid, võimaldavad need ühendused neuronitel üksteisega ”kõnelda”, sealjuures kõige muu kõrval tagada ka mälu olemasolu. Aju vananedes neuronid surevad. (Vt. kasti ”Uut ajurakkudest”.) Ent eaka inimese aju on võimeline neuronikadusid kompenseerima. Juhul kui neuron sureb, reageerivad sellele tema naabrid teiste neuronitega uute ühenduste loomise ja hukkunud neuroni töökoorma ülevõtmisega. Sel kombel siirab aju saadud ülesande täitmise kohustuse tegelikult ühelt regioonilt teisele. Nõnda saavad paljud eakad inimesed hakkama samasuguste vaimsete ülesannetega nagu nooremad inimesed, ent nad võivad ehk kasutada selleks aju teistsuguseid osasid. Eakama inimese aju talitleb mingil määral nagu aastates tennisemängija, kes kompenseerib oma kahanenud mängukiirust oskustega, millest noorematel mängijatel ehk puudu jääb. Ent hoolimata sellest, et eakam mängija kasutab teistsugust tehnikat kui temast nooremad, kogub ta ikkagi punkte.

Mida võivad eakamad inimesed ette võtta, et jätkuvalt ”punkte koguda”? Uurinud enam kui tuhandet inimest vanuses 70—80 aastat, leidis gerontoloog dr. Marilyn Albert, et vaimne treening on määravaid tegureid selles, kes eakatest inimestest suudavad säilitada oma intellektuaalse võimekuse. (Vt. kasti ”Kuidas hoida intellekt paindlik”.) Vaimne treening hoiab aju ”telefoniliinid” tegusad. Eksperdid väidavad, et seevastu intellekti allakäik algab siis, kui ”inimesed aktiivsest elust tagasi tõmbuvad, otsustavad end lõdvaks lasta ning ütlevad, et maailma asjad ei pruugi neile enam korda minna”. (”Inside the Brain”.)

Seega on gerontoloog dr. Jack Rowe sõnul hea uudis see, et ”meie suutelisusele vanaduspäevil hästi hakkama saada peaksid tublisti kaasa aitama need tegurid, mis on meie kontrolli all või milles me saame kaasa rääkida”. Peale selle pole kunagi liiga hilja hakata häid harjumusi kujundama. ”Kui ka enamik eluajast on elatud halbade terviseharjumustega ning siis vanuigi neid muudetakse,” sõnab üks teadlane, ”kogetakse tõenäoliselt ikkagi vähemalt mõningaid tervisliku eluviisi hüvesid.”

Oluline osa on elukeskkonnal

Kui tänapäeva Londonis sündinud tütarlaps viia ajas tagasi keskaja Londonisse, oleks tema tõenäoline eluiga praegusest rohkem kui poole lühem. Sellist vahet ei põhjustaks mitte järsk muutus tütarlapse füüsilises seisundis, vaid hoopis järsk muutus veel kahe tõkke — elukeskkonna ja meditsiinilise abi — kõrguses. Vaadelgem kõigepealt elukeskkonda.

Füüsiline keskkond. Minevikus kujutas inimese füüsiline keskkond — näiteks tema kodu — tõsist ohtu tervisele. Kuid viimaste aastakümnetega on füüsilisest keskkonnast põhjustatud ohutegurid taandunud. Paremad sanitaartingimused, puhtam vesi ja vähem kahjureid kodus on inimese elukeskkonda parendanud, tema tervist hoidnud ja eluiga pikendanud. Selle tulemusena on inimene maailma paljudes piirkondades võimeline praegu läbima pikemat eludistantsi.c Ent selle tõkke madalamaks seadmine hõlmab enamat kui vaid majja veevärgi paigaldamist. See eeldab ka tervislikku sotsiaalset ja usulist keskkonda.

Sotsiaalne keskkond. Sotsiaalse keskkonna loovad inimesed — need, kellega koos elatakse, töötatakse, süüakse, Jumalat teenitakse ja meelt lahutatakse. Füüsilist keskkonda parandab võimalus tarbida puhast vett; sarnaselt sellega võib sotsiaalset keskkonda parandada võimalus omada väärt kaaslasi, kui mainida vaid üht tähtsat tegurit. Võimalus jagada oma rõõme ja muresid, unistusi ja pettumusi teiste inimestega seab elukeskkonna tõkke madalamaks ja aitab kauem jooksurajal püsida.

Paika peab ka vastupidine. Suhtluskonna puudumine võib põhjustada üksindust ja sotsiaalset eraldatust. Inimene kaldub närvetuma, kui ta ei taju ümbritsevate inimeste hoolivust. Üks vanadekodus elav naine kirjutas oma tuttavale: ”Olen 82-aastane ning elanud siin vanadekodus 16 pikka aastat. Mind koheldakse küll hästi, ent mõnikord on üksindust ränk taluda.” Kurb küll, aga selle naise olukord on tüüpiline paljudele eakatele inimestele eeskätt just läänemaailmas. Tihtilugu elavad nad sotsiaalses keskkonnas, kus neid küll sallitakse, ent harva hinnatakse. Tagajärjeks on see, et ”üksindus on põhilisi seisundeid, mis eakate inimeste heaolu arenenud ühiskonnas ohustavad”, ütleb James Calleja rahvusvahelisest vananemisprobleemidega tegelevast instituudist.

Tõsi küll, võib-olla ei saagi muuta üksindust põhjustavaid olusid — sunnitult pensionile jäämist, liikumisraskusi, kauaaegsete sõprade kaotust või abikaasa surma —, ent selle tõkke jõukohase kõrguseni laskmiseks saab siiski midagi ette võtta. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et mitte kõrge iga ei põhjusta üksindustunnet — on ka noori inimesi, kes end üksildasena tunnevad. Probleemi põhjuseks pole sugugi mitte vanadus, vaid sotsiaalne eraldatus. Mida saaks ette võtta, vältimaks sattumast eraldatusse?

”Lase inimestel tunda end sinu seltsis meeldivalt,” annab nõu üks aastates lesk. ”Inimesed tunnevad läbikäimisest virila inimesega harva heameelt. Tuleb pingutada, et olla rõõmsameelne. Õige küll, selleks kulub energiat, ent kulutatud energia tasub end kuhjaga. Lahkus sünnitab lahkust.” Ta lisab: ”Et leida kohatavate inimestega — noorte ja vanadega — ühist jututeemat, üritan ajaga kaasas käia, lugedes teabeküllaseid ajakirju ja hoides end uudistega kursis.”

Ja veel nõuandeid. Õpi tundma huvi selle vastu, mis on teistele südamelähedane. Esita küsimusi. Nii palju kui võimalik, ole heldekäeline. Kui sul pole materiaalseid asju anda, võid anda midagi iseendast; õnn seisneb andmises. Kirjuta kirju. Võta käsile mingi hobi. Võta vastu teiste küllakutsed või mine nendega välja aega veetma. Las külalised tajuvad su kodus rõõmsameelset ja hubast atmosfääri. Toeta hädasolijaid ning paku abi.

Usuline keskkond. Üha enam koguneb tõendeid, et usuline tegevus aitab eakatel inimestel leida ”elule mõtte ja tähenduse” ning ”kogeda õnne”, ”tunda end kasulikuna”, ”leida elust suuremat rahuldust” ning tajuda ”ühtsus- ja heaolutunnet”. Miks? Raamatus ”Later Life—The Realities of Aging” selgitatakse: ”Religioon annab inimestele nii elufilosoofia kui ka terve hulga hoiakuid, väärtushinnanguid ja tõekspidamisi, mis aitavad neil ümbritsevat maailma lahti mõtestada ja mõista.” Peale selle on eakad inimesed usulise tegevuse kaudu ühenduses teiste inimestega, misläbi ”kahaneb sotsiaalse eraldatuse ja üksinduse võimalus”.

80-aastastele Louise’ile ja Evelynile, kes mõlemad on lesed ja Jehoova tunnistajate koguduse liikmed, need uurimustulemused vaid kinnitavad seda, mis neile juba aastakümneid teada on. ”Mulle meeldib meie kuningriigisaalisd nii vanade kui noortega jutelda,” lausub Louise. ”Koosolekud harivad meid. Pärast koosolekut lävides saame ka südamest naerda. See on rõõmurohke aeg.” Ka Evelynile tuleb tema usuline tegevus kasuks. ”See, et ma käin oma naabruskonna inimestega Piiblist kõnelemas,” sõnab ta, ”hoiab mind teistest isoleerumast. Kuid mis veelgi tähtsam, see teeb mind õnnelikuks. Aidata teistel leida tõelist elumõtet on töö, mis pakub rahuldust.”

On ilmselge, et Louise’i ja Evelyni elul on eesmärk. Sellest lähtuv heaolutunne, mida nad tajuvad, seab madalamale teise tõkke — elukeskkonna — ning aitab neil visalt elujooksu jätkata. (Võrdle Laul 92:14, 15.)

Saadaval odav ja heade tervistumisnäitajatega meditsiiniline abi

Meditsiini edusammud on käesoleval sajandil lasknud silmapaistvalt madalamaks kolmanda tõkke — meditsiinilise abi —, ent sugugi mitte globaalses ulatuses. Nagu teatab ”The World Health Report 1998”, paljudes vaestes maades ”aastatel 1975—1995 tõenäoline eluiga tegelikult lühenes”. MTO peadirektor märkis, et ”tänapäeval sureb kõige madalama arengutasemega maades kolm inimest neljast enne 50-aastaseks saamist — see oli ülemaailmne tõenäolise eluea näitaja pool sajandit tagasi”.

Ent ometi seab selle tõkke madalamaks üha kasvav hulk noori ja vanu inimesi, sest nad kasutavad neile kättesaadavat ja taskukohast arstiabi. Võtkem näiteks tuberkuloosiravi uue strateegia.

Kogu maailmas tapab tuberkuloos rohkem inimesi kui AIDS, malaaria ja teised troopikahaigused kokku — iga päev 8000 inimest. Igast 100 tuberkuloosihaigest 95 elab maailma arengumaades. Praegu põeb umbes 20 miljonit inimest aktiivset tuberkuloosi, kusjuures järgmise kümne aasta jooksul võib sellesse surra umbes 30 miljonit inimest — arv, mis võrdub Boliivia, Kambodža ja Malawi rahvaarvuga kokku.

Pole midagi imestusväärset selles rõõmus, millega MTO aastal 1997 teatas oma väljatöötatud strateegiast ravida tuberkuloosihaige terveks kuue kuuga, ilma et läheks tarvis haiglaravi või kõrgtehnoloogilist meditsiinilist abi. MTO väljaanne ”The TB Treatment Observer” märkis: ”Esimest korda on maailma käsutuses läbiproovitud vahendid ja strateegiad, et anda tuberkuloosiepideemiale tagasikäik mitte ainult jõukates, vaid ka maailma kõige vaesemates maades.” Seda ravistrateegiat — iseloomustatud kui ”selle kümnendi suurimat tervishoiualast läbimurret” — nimetatakse otseselt kontrollitavaks lühiajaliseks raviks.e

Ehkki see ravistrateegia läheb tunduvalt vähem maksma kui traditsioonilised tuberkuloosiravid, on tulemused eeskätt just arengumaade elanike osas paljutõotavad. ”Mitte ükski teine tuberkuloosikontrolli strateegia pole andnud järjekindlalt nii häid tervistumisnäitajaid,” ütleb MTO tuberkuloositõrje globaalprogrammi direktor dr. Arata Kochi. ”Otseselt kontrollitav ravistrateegia tagab ka kõige vaesemates maades tervistumise 95 protsendi ulatuses.” 1997. aasta lõpuks oli selle ravistrateegia võtnud kasutusele 89 maad. Nüüdseks on see arv kasvanud 96-ni. MTO loodab selle ravistrateegia jõudvat veel miljonite vaesteni kõige vähem arenenud maades, nii et nemadki saaksid lasta madalamaks selle kolmanda tõkke elu võidujooksus.

Muutes oma harjumusi, parandades elukeskkonda ja meditsiinilist abi, on inimene tõepoolest suutnud pikendada oma keskmist ja ka tõenäolist eluiga. Kerkib küsimus, kas saabub päev, mil inimesel on võimalik tõsta ka oma piirvanust ja ehk koguni elu finišijoon kaotada?

[Allmärkused]

a Ehk küll termineid ”tõenäoline eluiga” ja ”keskmine eluiga” tarvitatakse tihtilugu vaheldumisi, valitseb nende kahe vahel erinevus. ”Tõenäoline eluiga” viitab üksikisikut tõenäoliselt eesootavate eluaastate arvule, samal ajal kui ”keskmine eluiga” viitab rahvastiku tegelikule keskmisele elueale. Seega arvestatakse tõenäolist eluiga keskmisest elueast lähtudes.

b Ilmselt mõjutab inimese tervist ja eluea pikkust lisaks neile kujundatavatele teguritele ka inimese muutumatu, päritud genotüüp. Seda käsitletakse järgmises artiklis.

c Täiendavat teavet koduse elukeskkonna parandamise kohta lihtsate abinõudega võib leida ”Ärgake!” (22. september 1988 ja 8. aprill 1995) artiklitest ”Tõsine ülesanne hoida puhtust” ja ”Mida teha, et olla terve” (mõlemad inglise keeles).

d Jehoova tunnistajate iganädalaste koosolekute paika kutsutakse kuningriigisaaliks. Neile koosolekutele on kõik kutsutud, korjandust ei tehta.

e Lisainfot otseselt kontrollitava ravistrateegia kohta võib leida ajakirja ”Ärgake!” (22. mai 1999) artiklist ”Uus kaitsetaktika võitluses tuberkuloosiga”.

[Kast/pilt lk 6]

KUI PALJU JA MILLIST LAADI TREENINGUT?

”Heaks eesmärgiks on 30 minutit mõõdukat liikumist iga päev,” ütleb üks vanadusprobleemidega tegelev instituut. Ent treenida ei tarvitse 30 minutit korraga. Kolm lühiajalist 10-minutist treeningut päevas öeldakse toovat sama palju kasu kui üks samalaadne 30-minutine treening. Millist laadi treening see võiks olla? Selle kohta annab soovitusi sama instituudi voldik pealkirjaga ”Ära löö käega — treeni!”: ”Lühiajaline aktiivne tegevus, näiteks lifti kasutamise asemel jala trepist ülesminek või sõitmise asemel jala käimine, võib anda kuni 30 minutit treeningut päevas. Nii lehti riisuda ja aktiivselt lastega mängida kui ka aiatööd ja majapidamistoimetusi teha võib sedamoodi, et vajalik päevane liikumisnorm täis saaks.” Enne treeningprogrammiga alustamist oleks muidugi tark arstiga konsulteerida.

[Pilt]

Mõõdukas kehaline tegevus võib aidata eakatel saada tugevust ja elujõudu

[Kast/pilt lk 7]

KUIDAS HOIDA INTELLEKT PAINDLIK

Tuhandeid vanureid hõlmanud teadusuuringute vahendusel on selgunud terve rida tegureid, mis aitavad hoida eaka inimese intellekti paindlikuna. Sinna hulka kuulub ”aktiivne lugemine, reisimine, osalemine kultuurisündmustel, hariduse omandamine, osalemine klubitöös ja suhtlemine erialainimestega”. ”Tegele nii paljude erisuguste asjadega kui võimalik.” ”Tee oma tööd edasi. Ära jää tegevusetuks.” ”Pane televiisor kinni.” ”Tee läbi mingi kursus.” Arvatakse, et sellised tegevused mitte ainult ei tõsta toonust, vaid ka loovad uusi ajurakkude ühendusi.

[Pilt]

Vaimne treening aitab hoida intellekti paindlikuna

[Kast/pilt lk 8]

TERVISENÕUANDEID VANEMATELE INIMESTELE

USA tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi alla kuuluv vananemisprobleemidega tegelev instituut ütleb, et ”eeldusi säilitada tervis ja elada kaua saab suurendada”, kui järgida mõistlikke nõuandeid, näiteks järgnevalt tooduid.

● Söö tasakaalustatud toitu, kaasa arvatud puu- ja köögivilju.

● Kui tarvitad alkohoolseid jooke, tee seda mõõdukalt.

● Ära suitseta. Suitsetamist lõpetada pole kunagi hilja.

● Tee kehalisi harjutusi regulaarselt. Enne treeningprogrammi alustamist konsulteeri arstiga.

● Säilita kontakt perekonna ja sõpradega.

● Jää töö- ja huvialases ning ühiskondlikus tegevuses aktiivseks.

● Säilita positiivne eluhoiak.

● Tee seda, mis sulle rõõmu valmistab.

● Lase regulaarselt oma tervist kontrollida.

[Kast lk 9]

UUT AJURAKKUDEST

”Seni arvasime, et inimese igal elupäeval hävib tema aju kõigis osades ajurakke,” lausub dr. Marilyn Albert, psühhiaatria- ja neuroloogiaprofessor. ”See aga pole nii — tavapärase vananemisprotsessiga kaasneb tõepoolest mõningane ajurakkude kadu, ent see pole sugugi nii valdav ning toimub kindlalt piiritletud ajupiirkondades.” Lisaks viitavad hiljutised avastused sellele, et ka kauaaegne tõekspidamine, et inimene ei saa uusi ajurakke kasvatada, on pehmelt öeldes ”liiga julgelt väljendatud”, teatab ”Scientific American” (november 1998). Neuroloogid ütlevad nüüd olevat endi käsutuses tõendeid, et isegi vanurite organism ”sünteesib uusi neuroneid sadade kaupa”.

[Kast lk 11]

KAS VANEM JA TARGEM?

”Raukade seas on tarkus, ja päevade pikkus on aru,” väidab Piibel (Iiob 12:12, Suur Piibel). Mida selle kohta öelda? Teadlased uurisid eakaid inimesi, hindamaks selliseid omadusi nagu ”taiplikkus, hea otsustusvõime, ülevaade probleemist ning suutlikkus kaaluda vastandlikke hinnanguid ja töötada välja häid lahendusi”. ”U.S.News & World Report’i” teatel ilmnes sellest uuringust, et ”eakad inimesed jätavad nooremad järjekindlalt varju kõigi tarkusenäitajate osas ning annavad läbimõeldumat, elutargemat nõu”. Peale selle näitavad uuringud, et ”kuigi eakatel kulub otsuse langetamiseks tihti enam aega kui noortel, on see tavapäraselt parem otsus”. Nõnda siis tähendab vanadus tõesti elutarkust, nagu ka Piibli Iiobi raamat seda toonitab.

[Pilt lk 5]

Inimese elu on nagu jooks üle arvukate tõkete

[Pilt lk 9]

”Lase inimestel tunda end sinu seltsis meeldivalt,” annab nõu üks lesk

[Pildid lk 10]

”Aidata teistel leida tõelist elumõtet on töö, mis pakub rahuldust.” (Evelyn)

[Pildid lk 10]

”Mulle meeldib meie kuningriigisaalis nii vanade kui noortega jutelda.” (Louise)

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga