Näited tuttavatest olukordadest

ON MUIDUGI tähtis, et milline tahes näide, mida sa kasutad, sobiks sinu käsitletava materjaliga. Et aga näited võiksid olla kõige mõjusamad, on samavõrd tähtis, et need sobiksid sinu kuulajatele.

Kuidas võiks see, milliste kuulajatega on tegemist, mõjutada näidete valikut suurema grupi ees kõneldes? Mida tegi Jeesus Kristus? Nii rahvahulkadele kui ka oma jüngritele kõneldes ei toonud Jeesus kunagi näiteid elukommetest, mis olid ainuomased maadele väljaspool Iisraeli. Sellised näited poleks tema kuulajatele mitte midagi öelnud. Näiteks ei puudutanud Jeesus kunagi Egiptuse õukonnaelu ega India usukombeid. Tema näited põhinesid hoopis tegevusvaldkondadel, mis on tuttavad kõigi maade inimestele. Ta kõneles rõivaste parandamisest, äriajamisest, millegi väärtusliku kaotamisest ning pulmapeol viibimisest. Ta teadis, kuidas inimesed mitmesugustes olukordades toimivad, ning tugines neile teadmistele (Mark. 2:21; Luuka 14:7—11; 15:8, 9; 19:15—23). Kuna Jeesuse avalik kuulutustöö oli suunatud eeskätt Iisraeli rahvale, puudutasid tema näited kõige sagedamini selle rahva igapäevaellu kuuluvaid asju ja tegemisi. Seepärast osutas ta näiteks maaharimisele, sellele, kuidas lambad kuulevad oma karjase kutset, ning sellele, kuidas veini säilitamiseks kasutatakse nahklähkreid (Mark. 2:22; 4:2—9; Joh. 10:1—5). Ka viitas ta üldtuntud näidetele ajaloost — muu hulgas esimese inimpaari loomisele, Noa päevade veeuputusele, Soodoma ja Gomorra hävitamisele ning Loti naise hukkumisele (Matt. 10:15; 19:4—6; 24:37—39; Luuka 17:32). Kas ka sina kaalud näiteid valides hoolega, millised tegevusalad on sinu kuulajatele tavapärased ning milline on kuulajate kultuuriline taust?

Kuidas on lugu siis, kui sa ei kõnele mitte suurele grupile, vaid kõigest ühele või mõnele inimesele? Püüa valida näide, mis oleks sellisele väiksele kuulajaskonnale eriti kohane. Kui Jeesus andis Sühhari lähistel kaevul Samaaria naisele tunnistust, kõneles ta ”elavast veest”, sellest, kuidas ’ei januneta igavesti mitte’, ning ”veeallikast, mis voolab igavesse ellu”. Kõik need olid kõnekujundid, mis seondusid otseselt selle naise tööga (Joh. 4:7—15). Kõneldes meestele, kes olid äsja kalavõrke loputanud, kasutas ta kalastamist puudutavat kõnekujundit (Luuka 5:2—11). Mõlemal juhul oleks ta võinud viidata põlluharimisele, sest need inimesed elasid põllumajanduspiirkonnas, ent kas polnud palju mõjusam maalida nende vaimusilma ette midagi nende endi tegemistega seonduvat? Kas ka sina püüad seda teha?

Jeesus pööras tähelepanu ”Iisraeli soo kadunud lammastele”, apostel Paulus aga läkitati nii Iisraeli rahva kui ka paganarahvaste juurde (Matt. 15:24; Ap. t. 9:15). Kas see määras ära selle, kuidas Paulus kõneles? Määras küll. Kirjutades Korintose kristlastele, viitas ta võidujooksmisele, mainis kommet korraldada ebajumalatemplites sööminguid ning vihjas võidukäikudele, mille kõigega need paganad olid tuttavad (1. Kor. 8:1—10; 9:24, 25; 2. Kor. 2:14—16).

Kas sa valid õpetamiseks näiteid samasuguse hoolega nagu Jeesus ja Paulus? Kas võtad arvesse oma kuulajate tausta ja igapäevast tegevust? Muidugi mõista pole maailm enam selline nagu esimesel sajandil. Paljudele tulevad uudised laiast maailmast teleri kaudu koju kätte. Tihti on nad kursis teistes maades valitseva olukorraga. Kui see on nõnda, siis poleks kindlasti paha ammutada näiteid sellistest uudistest. Ent tavapäraselt puudutab inimesi kõige sügavamalt nende isikliku eluga seonduv: kodu, perekond, töö, toit, ilmastik.

Kui su näide nõuab ulatuslikku selgitust, valitseb oht kõnelda millestki, millega kuulajad pole tuttavad. Selline näide võib õpetliku iva kergesti varju jätta. Tagajärjeks on see, et kuulajatele jääb meelde su näide, mitte Pühakirja tõde, mida sa püüdsid edasi anda.

Jeesus ei toonud keerukaid võrdlusi, vaid kasutas lihtsaid, igapäevaseid asju. Ta selgitas teada-tuntud asjade najal suuri ja keerulisi küsimusi. Õpetades inimestele vaimseid tõdesid, osutas ta nende seosele argisündmustega, nõnda et neist tõdedest oli kergem aru saada ning need jäid paremini meelde. Milline suurepärane eeskuju!