„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

5.–11. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 20–21

„Kes tahab saada teie seas suureks, olgu teie teenija”

nwtsty pildid ja videod

Turg

Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, oli üles pandud tavalise tee äärde. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna tol ajal polnud külmkappe, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka kohaks, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus kuulutustööd tegi. (Ap 17:17.) Kuid uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis tulla turule selleks, et inimesed neid tähele paneksid ja aupaklikult tervitaksid.

nwtsty, Mt 20:20, 21 kommentaar

Sebedeuse poegade ema. Apostel Jaakobuse ja Johannese ema. Markuse evangeeliumis öeldakse, et need, kes Jeesuse juurde tulid, olid Jaakobus ja Johannes. Tõenäoliselt oli neil endal soov saada tähtsat kohta kuningriigis, aga nad lasid selle palve Jeesusele esitada oma emal Saloomel, kes oli ilmselt Jeesuse tädi. (Mt 27:55, 56; Mr 15:40, 41; Joh 19:25.)

üks su paremal ja teine su vasakul käel. Kuigi need mõlemad kohad kujutasid endast suurt au ja võimu, oli koht paremal käel alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34.)

nwtsty, Mt 20:26 kommentaar

teenija. Piiblis kasutatakse kreeka sõna diákonos, kui räägitakse inimesest, kes teisi alandlikult teenib. Seda sõna on kasutatud Kristuse kohta (Ro 15:8); Kristuse teenijate kohta, keda on nimetatud ka hea sõnumi teenriteks (1Ko 3:5–7; Kol 1:23); koguduseabiliste kohta (Flp 1:1; 1Ti 3:8); aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta. (Ro 13:4.)

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Mt 21:9 kommentaar

Too pääste. Sõna-sõnalt „hosanna. See kreeka sõna tuleb heebrea väljendist, mis tähendab „me palume, päästa” või „palun päästa”. Selles kirjakohas on seda väljendit kasutatud palvena Jumalale, et ta tooks vabastuse või võidu. Aja jooksul kujunes sellest väljend, mida hakati kasutama nii palvetes kui ka Jumalat ülistades. Heebrea väljend esineb näiteks kirjakohas L 118:25, mis on osa hallel-lauludest, mida lauldi igal aastal paasapüha aegu. Seetõttu võisid need sõnad kergelt keelele tulla just selle püha ajal. Üks viis, kuidas Jumal vastas palvele tuua pääste Taaveti pojale, oli see, kui ta äratas Jeesuse surnuist üles. Kirjakohas Mt 21:42 tsiteeris Jeesus teksti L 118:23, 24 ja näitas, et see käib messia kohta.

Taaveti pojale. See väljend viitab sellele, et rahvas tunnustas Jeesuse põlvnemisliini ja seda, et ta on tõotatud messias.

12.–18. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 22–23

„Täida kaht suurimat käsku”

nwtsty, Mt 22:37 kommentaar

südamest. Rääkides inimese piltlikust südamest, mõeldakse selle all kogu tema isiksust. Kui aga sõna „süda” kasutatakse koos väljenditega „hing” ja „mõistus”, mõeldakse selle all eelkõige inimese emotsioone, soove ja tundeid. Samas pole need kolm väljendit (süda, hing ja mõistus) igaüks täiesti erineva tähendusega; nende tähendused kattuvad osaliselt, et rõhutada võimsalt mõtet, kui tähtis on armastada Jumalat täielikult.

hingest. St kogu oma eluga.

mõistusega. Inimesel tuleb kasutada mõistust, et õppida Jumalat tundma ja hakata teda armastama. (Joh 17:3; Ro 12:1.) Selles kirjakohas tsiteeritakse teksti 5Mo 6:5, kus heebrea keeles esinevad sõnad „süda”, „hing” ja „jõud”. Kuid Matteuse evangeeliumis, mis on kirja pandud kreeka keeles, esineb sõna „jõud” asemel sõna „mõistus”. Erinevate terminite kasutamiseks võib olla mitu põhjust. On huvitav, et vanaheebrea keeles polnud sõna „mõistus”. Matteus võis kasutada sõna „mõistus” sellepärast, et heebrea sõna „jõud” hõlmab nii füüsilist jõudu kui ka intellektuaalseid võimeid ehk mõistust. Pealegi, kuigi vanaheebrea keeles polnud sõna „mõistus”, anti sama mõte tihti edasi sõnaga „süda”, mis piltlikus tähenduses hõlmas kogu inimese isiksust, sealhulgas tema mõtlemisvõimet, tundeid, suhtumist ja ajendeid. (5Mo 29:4; L 26:2; 64:6; vt eestpoolt sama salmi kommentaari märksõna „südamest” kohta.) Seepärast on heebreakeelses tekstis esinevat sõna „süda” tõlgitud kreekakeelses Septuagintas tihtilugu vastega „mõistus”. (1Mo 8:21; 17:17; Õp 2:10; Jes 14:13.) Mistahes põhjusel Matteus erinevat sõna ka ei kasutanud, aitab selle teadmine, et heebrea ja kreeka sõnadel võivad olla osaliselt kattuvad tähendused, mõista, miks evangeeliumite kirjutajad ei kasuta 5. Moosese raamatut tsiteerides täpselt sama sõnastust nagu heebrea keeles.

nwtsty, Mt 22:39 kommentaar

Teine. Kirjakohas Mt 22:37 on üles tähendatud, mida vastas Jeesus variseridele. Jeesus tegi aga midagi enamat, kui vaid vastas variseride küsimusele, ta tsiteerib veel ühte käsku. (3Mo 19:18.) Sellega ta tahtis näidata, et need kaks käsku on lahutamatult seotud ja võtavad kokku kogu Moosese seaduse ja prohvetiraamatud. (Mt 22:40.)

ligimest. Vastega „ligimene” tõlgitud kreekakeelse sõna üks tähendus on „lähedane”, kuid selle all võib mõelda igat inimest, kellega kokku puututakse. (Lu 10:29–37; Ro 13:8–10.)

nwtsty, Mt 22:40 kommentaar

Moosese seadus ja prohvetiraamatud. Väljendiga „Moosese seadus” on silmas peetud viit Moosese raamatut, sõnaga „prohvetiraamatud” aga heebreakeelseid prohveritaamatuid. Kui neid kahte on mainitud koos, siis viitab see tervele Piibli heebreakeelsele osale. (Mt 7:12; 22:40; Lu 16:16.)

põhinevad. Jeesus tahtis näidata, et mitte ainult Moosese seadus ja kümme käsku ei põhine armastusel, vaid kogu heebreakeelne Piibli osa.

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Mt 22:21 kommentaar

keisrile, mis kuulub keisrile. See kirjakoht ja paralleelsalmid Mr 12:17 ja Lu 20:25 on ainsad kohad Piiblis, kus Jeesus teeb juttu Rooma keisrist. Väljendiga „mis kuulub keisrile” mõeldakse makse, mida valitsus kasutab teenuste pakkumiseks, samuti austust ja suhtelist allumist, mida peab näitama üles võimude vastu. (Ro 13:1–7.)

Jumalale, mis kuulub Jumalale. Selle väljendiga on mõeldud inimese kogu südamest tulevat teenistust, kogu hingest tulevat armastust ning täielikku ja ustavat allumist. (Mt 4:10; 22:37, 38; Ap 5:29; Ro 14:8.)

nwtsty, Mt 23:24 kommentaar

te kurnate välja sääse, aga neelate alla kaameli. Sääsk oli väikseim iisraellastele teadaolev ebapuhas loom, kaamel aga suurim. (3Mo 11:4, 21–24.) Jeesus kasutab iroonilise varjundiga hüperbooli, võrreldes kaameli neelamisega seda, et usujuhid ei järgi seaduses toodud kaalukaid asju, samas aga kurnavad välja sääse oma joogist, et end mitte rüvetada.

19.–25. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | MATTEUSE 24

„Jää viimseil päevil vaimselt erksaks”

it-2, lk 279, lõik 6

Armastus

Armastus võib jaheneda. Kui Jeesus Kristus rääkis jüngritele tulevikusündmustest, ütles ta, et paljude end usklikeks pidavate inimeste armastus (agaape) jaheneb. (Mt 24:3, 12.) Apostel Paulus ütles, et viimseil päevil tulevad karmid ajad, mil inimesed hakkavad armastama raha. (2Ti 3:1, 2.) Sellest on näha, et inimene võib hakata õigeid põhimõtteid põlgama ja tema armastus võib hääbuda. Seepärast on ülitähtis pidevalt armastust osutada ja seda kasvatada, mõtiskledes Jumala sõna üle ja elades tema põhimõtete järgi. (Ef 4:15, 22–24.)

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Mt 24:8 kommentaar

kannatuste. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „sünnitusvalude” ja viitab tugevale valule, mida lapse sünnitamisel kogetakse. Kuigi selle all mõeldakse ahastust, valu ja kannatusi üldises mõttes, võib see osutada ka sellele, et justnagu sünnitusvalud, nii muutuvad ka ettekuulutatud raskused ja kannatused suuremaks, sagedasemaks ja pikaajalisemaks, enne kui saabub Mt 24:21 mainitud suur viletsus.

nwtsty, Mt 24:20 kommentaar

talvel. Paduvihmad, üleujutused ja külm ilm tegid reisimise keeruliseks. Samuti oli raske leida toitu ja peavarju. (Esr 10:9, 13.)

hingamispäeval. Hingamispäeva piirangute tõttu oli Juudas keeruline reisida pikki vahemaid ja kraami vedada. Samuti olid linnaväravad hingamispäeval suletud. (Vt Ap 1:12 ja lisa B12.)