„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

4.–10. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | MARKUSE 15–16

„Jeesus viis täide prohvetiennustused”

nwtsty, Mr 15:24, 29 kommentaarid

jagasid tema riided omavahel. Joh 19:23, 24 lisab üksikasju, mida Matteus, Markus ja Luukas ei maini: ilmselt heitsid Rooma sõdurid liisku nii pealisriiete kui ka alusrõiva pärast; sõdurid jagasid tema pealisriided „nelja ossa, nii et iga sõdur sai ühe osa”; nad ei tahtnud alusrõivast katki rebida, mistõttu nad heitsid selle pärast liisku; ja liisuheitmine messia riiete pärast viis täide L 22:18 sõnad. Ilmselt oli hukkajatel tavaks jätta hukatava riided endale. Enne hukkamist võeti kurjategijatelt nende riided ja asjad ära, mis tegi nende olukorra veelgi alandavamaks.

vangutasid pead. See liigutus, mida saatsid harilikult ka sõnad, väljendas pilget, põlastust või mõnitamist. Möödaminejad viisid tahtmatult täide ennustuse, mis on kirjas L 22:7.

nwtsty, Mr 15:43 kommentaar

Joosep. Evangeeliumikirjutajate erinevused ilmnevad sellest, milliseid üksikasju nad Joosepi kohta teada annavad. Maksukoguja Matteus märgib, et Joosep oli „rikas mees”; peamiselt roomlastele kirjutav Markus ütleb, et Joosep oli „ülemkohtu lugupeetud liige”, kes ootas Jumala kuningriiki; kaastundlik arst Luukas ütleb, et Joosep oli „hea ja õiglane mees”, kes polnud hääletanud ülemkohtus Jeesuse süüdimõistmise poolt; Johannes teatab ainsana, et Joosep oli „Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute”. (Mt 27:57–60; Mr 15:43–46; Lu 23:50–53; Joh 19:38–42.)

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Mr 15:25 kommentaar

kolmas tund. See tähendab umbes kell 9. Mõned viitavad näilisele vasturääkivusele selle loo ja Joh 19:14–16 vahel, kus öeldakse, et oli „umbes kuues tund”, kui Pilatus andis Jeesuse hukata. Kuigi pühakirjast ei saa täielikku selgust selle erinevuse kohta, tasub kaaluda järgmisi tegureid. Evangeeliumijutustused on omavahel üldiselt kooskõlas selles osas, mis puudutab Jeesuse maise elu viimase päeva sündmuste toimumisaega. Kõik neli lugu näitavad, et preestrid ja vanemad kohtusid pärast koitu ning seejärel viidi Jeesus Rooma maavalitseja Pontius Pilatuse juurde. (Mt 27:1, 2; Mr 15:1; Lu 22:66–23:1; Joh 18:28.) Matteus, Markus ja Luukas panevad kõik kirja, et kui Jeesus oli juba postil, laskus „kuuendal tunnil” üle kogu maa pimedus, „mis kestis üheksanda tunnini”. (Mt 27:45, 46; Mr 15:33, 34; Lu 23:44.) Jeesuse hukkamise aja kindlaksmääramisel tasub arvesse võtta järgmist kaalukat tegurit: piitsutamist võidi pidada hukkamise osaks. Vahel oli piitsutamine nii ränk, et ohver suri. Jeesuse puhul oli see piisavalt karm, nii et keegi teine pidi kandma Jeesuse piinaposti, kuigi algul tegi ta seda ise. (Lu 23:26; Joh 19:17.) Kui arvestada hukkamise alguseks piitsutamist, siis pidi mööduma veel aega, enne kui Jeesus piinapostile löödi. Seda mõtet toetades nimetavad Mt 27:26 ja Mr 15:15 piitsutamist ja postilelöömist koos. Seega võivad eri inimesed anda hukkamiseks erineva aja, sõltuvalt sellest, millal nende arvates hukkamisprotsess algas. See võib selgitada, miks Pilatus imestas, kui sai teada, et Jeesus suri nii ruttu pärast postilelöömist. (Mr 15:44.) Lisaks kajastavad piiblikirjutajad sageli tava jagada päev nelja kolmetunnisesse ossa, nii nagu jagati ka öö. Selline päevajaotus selgitab, miks räägitakse tihti kolmandast, kuuendast ja üheksandast tunnist, alustades päiksetõusust umbes kell 6. (Mt 20:1–5; Joh 4:6; Ap 2:15; 3:1; 10:3, 9, 30.) Samuti polnud inimestel üldjuhul täpseid ajanäitajaid, nii et päevaajale lisati sageli sõna „umbes”, nagu on ka tekstis Joh 19:14. (Mt 27:46; Lu 23:44; Joh 4:6; Ap 10:3, 9.) Kokkuvõtteks võib öelda, et Markus võis pidada silmas nii piitsutamist kui ka postile löömist, aga Johannes rääkis ainult postilelöömisest. Mõlemad võisid ümardada aega lähima kolmetunnise ajavahemikuni ning Johannes kasutas sel korral sõna „umbes”. Nende teguritega võibki seletada neis lugudes mainitud erinevat aega. Ja viimaks, tõsiasi, et aastakümneid pärast Markust kirjutanud Johannes pani kirja Markuse ajast erineva aja, näitab seda, et Johannes ei kirjutanud lihtsalt Markuse lugu ümber.

nwtsty, Mr 16:8 kommentaar

sest nad kartsid. Vanimate olemasolevate käsikirjade järgi lõppeb Markuse evangeelium sõnadega, mis on 8. salmis. Mõnede arvates on see liiga järsk, et olla originaalis selle raamatu lõpetus. Ent kui pidada silmas Markuse üldist lakoonilist kirjutamisstiili, ei pea niisugune väide tingimata paika. Peale selle näitavad 4. sajandi õpetlased Hieronymus ja Eusebios, et autentne jutustus lõppeb sõnadega „sest nad kartsid”.

On mitmeid kreekakeelseid käsikirju ja teistesse keeltesse tehtud tõlkeid, mis lisavad 8. salmi järele kas lühikese või pika lõppsõna. Pikk lõppsõna (koosneb 12 lisasalmist) esineb järgmistes allikates: Codex Alexandrinus, Codex Ephraemi Syri rescriptus ja Codex Bezae Cantabrigiensis, kõik pärit 5. sajandist m.a.j. See on ka ladinakeelses Vulgatas, süüriakeelses Curetonianus’es ja süüriakeelses Pešittas. Ent see ei esine kahes varasemas, 4. sajandist pärit kreekakeelses käsikirjas, milleks on Codex Sinaiticus ja Codex Vaticanus, ega ka mitte 4. või 5. sajandist pärit Codex Sinaiticus Syriacus’es või 5. sajandist pärit varaseimas kopti keele sahiidi murdes kirjutatud Markuse evangeeliumi käsikirjas. Samamoodi lõppevad 8. salmiga ka vanimad Markuse evangeeliumi armeenia- ja gruusiakeelsed käsikirjad.

Mõningates hilisemates kreekakeelsetes käsikirjades ja teistesse keeltesse tehtud tõlgetes on lühike lõppsõna (koosneb vaid paarist lausest). Codex Regius’es, mis on pärit 8. sajandist m.a.j, on mõlemad lõppsõnad ja lühem on toodud esimesena. Iga lõppsõna algab märkusega, et mõnede arvates on need lõigud õigustatud. Codex Regius ise ilmselt neid kumbagi autoriteetseks ei pea.

LÜHIKE LÕPPSÕNA

Lühike lõppsõna pärast teksti Mr 16:8 ei kuulu Piibli originaalkäsikirja. See kõlab järgmiselt.

Aga neile, kes olid Peetruse ümber, rääkisid nad lühidalt kõigest, mida oli kästud. Pärast seda saatis Jeesus ise nende kaudu idast läände püha ja kadumatu sõnumi igavesest päästest.

PIKK LÕPPSÕNA

Pikk lõppsõna pärast teksti Mr 16:8 ei kuulu Piibli originaalkäsikirja. See kõlab järgmiselt.

⁹ Pärast seda, kui ta oli nädala esimesel päeval vara üles tõusnud, ilmus ta kõigepealt Maarja Magdaleenale, kellest ta oli ajanud välja seitse deemonit. ¹⁰ Naine läks ja teatas sellest neile, kes olid olnud koos Jeesusega, kuna need leinasid ja nutsid. ¹¹ Aga kui nad kuulsid, et ta oli saanud elavaks ja et Maarja oli teda näinud, ei uskunud nad seda. ¹² Pärast seda ilmus ta teisel kujul kahele nende seast, kui need olid teed käies maale minemas; ¹³ ja nad tulid tagasi ning teatasid sellest ülejäänutele. Kuid nad ei uskunud neidki. ¹⁴ Aga hiljem ilmus ta neile üheteistkümnele, kui nad laua ääres külitasid, ja heitis neile ette nende usupuudust ja südame kangust, sest nad polnud uskunud neid, kes olid näinud teda surmast üles äratatuna. ¹⁵ Ja ta ütles neile: „Minge kogu maailma ja kuulutage head sõnumit kogu loodule. ¹⁶ Kes usub ja on ristitud, see saab päästetud, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka. ¹⁷ Lisaks saadavad neid, kes usuvad, sellised tunnustähed: minu nime kasutades ajavad nad välja deemoneid, räägivad võõraid keeli ¹⁸ ja võtavad kätte madusid ning kui nad joovad midagi surmavat, ei tee see neile mingit kahju. Nad panevad oma käed haigete peale ja need saavad terveks.”

¹⁹ Kui siis isand Jeesus oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele. ²⁰ Nemad aga läksid välja ning kuulutasid kõikjal, samal ajal kui Isand töötas koos nendega ja toetas sõnumit erisuguste tunnustähtedega.

11.–17. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LUUKA 1

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Lu 1:69 kommentaar

päästesarve. Võib tõlkida ka „vägeva päästja”. Looma sarved sümboliseerivad Piiblis sageli jõudu, võimu ja võitu. (1Sa 2:1; L 75:4, 5, 10; 148:14; allmärkused.) Sarvedega sümboliseeriti ka valitsejaid ja võimul olevaid dünastiaid, nii õigeid kui ka jumalatuid, ning sarvedega puskimist võrreldi teiste alistamisega. (5Mo 33:17; Tn 7:24; 8:2–10, 20–24.) Selles kontekstis viitab „päästesarv” messiale kui isikule, kel on vägi päästa, võimsale päästjale.

nwtsty, Lu 1:76 kommentaar

sa lähed Jehoova ees. Ristija Johannes läks Jehoova ees selles mõttes, et ta pidi olema Jeesuse eelkäija; Jeesus esindas oma isa ja tuli tema nimel. (Joh 5:43; 8:29; vt selle salmi juures olevat kommentaari Jehoova.)

18.–24. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LUUKA 2–3

„Noored, kas te tugevdate oma sõprust Jehoovaga?”

nwtsty, Lu 2:41 kommentaar

Jeesuse vanematel oli tavaks. Moosese seadus ei nõudnud, et naised käiksid paasapüha pidamas. Ometi oli Maarjal kombeks minna koos Joosepiga igal aastal selleks pühaks Jeruusalemma. (2Mo 23:17; 34:23.) Igal aastal võtsid nad oma kasvava perega ette umbes 300-kilomeetrise edasi-tagasi teekonna.

nwtsty, Lu 2:46, 47 kommentaarid

esitas neile küsimusi. Nagu on näha kuulajate reageeringust, ei olnud Jeesuse küsimused lihtsalt sellised, mida üks poiss oleks esitanud oma uudishimu rahuldamiseks. (Lu 2:47.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud „esitas ... küsimusi”, võib mõnes kontekstis tähendada kohtulikku järeleuurimist ja hõlmata ristküsitlust. (Mt 27:11; Mr 14:60, 61; 15:2, 4; Ap 5:27.) Ajaloolaste sõnul oli tähtsaimatel usujuhtidel tavaks jääda pärast pühi templisse ning õpetada mõnes selle avaras sammaskäigus. Rahvas istus nende jalge ees, kuulas ning esitas küsimusi.

imestasid. Kreeka verb „imestama” on siin sellises vormis, mis võib viidata kestvale või korduvale imestusele.

nwtsty, Lu 2:51, 52 kommentaar

kuulas edaspidigi nende sõna. Võib tõlkida ka „oli neile jätkuvalt allaheitlik”, „kuuletus neile edaspidigi”. Kreeka verb esineb kestvas vormis, mis näitab, et pärast seda, kui Jeesus oli templis oma teadmistega Jumala sõnast õpetajates hämmingut tekitanud, läks ta koju ja kuulas alandlikult oma vanemate sõna. Tema kuulekus oli tähelepanuväärseim kui ühegi teise lapse oma; ta täitis Moosese seaduse igat üksikasja. (2Mo 20:12; Ga 4:4.)

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Lu 2:14 kommentaar

ja olgu rahu maa peal nende inimeste seas, kellest tal on hea meel! Mõnedes käsikirjades on sõnad, mida võiks tõlkida järgmiselt: „ja maa peal rahu, inimestest hea meel”, ning selline sõnastus kajastub ka osades piiblitõlgetes. Ent „Uue maailma tõlkes” kasutatud tõlkevastet toetavad vanemad ja usaldusväärsemad käsikirjad. See ingli teadaanne ei näidanud, et Jumal tunneb heameelt kõigist inimestest, olenemata sellest, milline on nende hoiak või millised on nende teod. See viitab hoopis inimestele, kellest Jumalal on hea meel seepärast, et nad ilmutavad temasse ehtsat usku ja et neist saavad tema poja järelkäijad.

25. JUUNI – 1. JUULI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LUUKA 4–5

„Seisa vastu ahvatlustele nagu Jeesus”

nwtsty „Pildid ja videod”

Templi katuserinnatis

Saatan võis panna Jeesuse sõna otseses mõttes „templi katuserinnatisele” (võib tõlkida ka „templi kõrgeimasse kohta”) ja öelda talle, et ta alla hüppaks, kuid täpset kohta, kus Jeesus võis seista, pole teada. Kuna siin kasutatud sõna „tempel” võib käia kogu templikompleksi kohta, võis Jeesus seista templiala kagunurgas (1) või mõnes muus templikompleksi nurgas. Allakukkumine ükskõik millisest eelmainitud kohast oleks ilma Jehoova sekkumiseta tähendanud kindlat surma.

Otsi vaimseid vääriskive

nwtsty, Lu 4:17 kommentaar

prohvet Jesaja rullraamat. Jesaja raamatu Surnumere kirjarull koosneb 17 üksteise külge kinnitatud pärgamendiribast, nii et see on 7,3 m pikk ja sellel on 54 veergu. Naatsareti sünagoogis olev rullraamat võis olla umbes sama pikk. Kuna 1. sajandil polnud peatüki- ega salminumbreid, pidi Jeesus ilma nende abita leidma üles lõigu, mida ta lugeda tahtis. Fakt, et ta otsis välja koha, kus olid kirjas prohvetlikud sõnad, näitab seda, et ta tundis Jumala sõna väga hästi.

nwtsty, Lu 4:25 kommentaar

kolm aastat ja kuus kuud. Teksti 1Ku 18:1 järgi teatas Eelija põua lõppemisest „kolmandal aastal”. Mõned on seepärast väitnud, et Jeesuse sõnad lähevad vastuollu 1. Kuningate raamatuga. Ent lugu, mis on kirjas Piibli heebreakeelses osas, ei näita, et põud kestis alla kolme aasta. „Kolmanda aasta” alguspunkt oli ilmselt see, kui Eelija Ahabile esmalt põuast teatas. (1Ku 17:1.) Tõenäoliselt teatas ta seda siis, kui kuivaperiood – mis harilikult kestis kuni kuus kuud, ent võis olla kestnud tavapärasest kauem – oli väldanud juba mõnda aega. Lisaks ei lõppenud põud otsekohe, kui Eelija „kolmandal aastal” taas Ahabi ette ilmus, vaid alles pärast seda, kui Eelija oli seisnud silmitsi Baali prohvetitega Karmeli mäel. (1Ku 18:18–45.) Järelikult Jeesuse siinsed sõnad, samuti Jeesuse poolvenna samasugused sõnad tekstis Jk 5:17 on kooskõlas ajaarvestusega tekstis 1Ku 18:1.