„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
3.–9. DETSEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | APOSTLITE TEOD 9–11
„Õelast tagakiusajast saab innukas kuulutaja”
bt, lk 60, lõigud 1–2
Kogudusele saabus rahuaeg
1 KARM reisiseltskond läheneb Damaskusele, peas kurjad kavatsused. Nad plaanivad tirida Jeesuse jüngrid nende kodudest välja, siduda nad kinni, alandada neid ja vedada Jeruusalemma sanhedrini ette, et see neid karistaks.
2 Jõugu juhil Saulusel on käed juba verega määritud. Alles hiljuti oli ta heakskiitvalt pealt vaadanud, kuidas teised fanaatilised seadusejärgijad viskasid kividega surnuks Jeesuse ustava jüngri Stefanose. (Ap. t. 7:57–8:1.) Saulusele ei piisa aga Jeruusalemmas elavate Jeesuse järelkäijate tagakiusamisest, vaid ta on valmis õhutama vaenutuld palju laialdasemalt. Ta soovib täielikult välja juurida tema arvates hukutava sekti, mida kutsutakse „Isanda teeks”. (Ap. t. 9:1, 2; vt kasti „Sauluse volitused Damaskuses”, lk 61.)
bt, lk 64, lõik 15
Kogudusele saabus rahuaeg
15 Kas suudad kujutleda, milline üllatuse-, vapustuse- ja vihalaine vallandus rahva seas, kui Saulus hakkas sünagoogides rääkima Jeesusest? „Kas see pole mitte seesama mees, kes kiusas Jeruusalemmas raevukalt taga neid, kes seda nime appi hüüavad?” küsisid nad. (Ap. t. 9:21.) Saulus rääkis, miks oli muutunud tema suhtumine Jeesusesse, „selgitades loogiliselt, et Jeesus ongi messias”. (Ap. t. 9:22.) Aga loogikast alati ei piisa. Selle abil ei saa veenda inimesi, kes on traditsioonide kütkeis või kelle südames pesitseb uhkus. Saulus aga ei andnud alla.
Otsi vaimseid vääriskive
bt, lk 60–61, lõigud 5–6
Kogudusele saabus rahuaeg
5 Kui Jeesus peatas Sauluse, kes oli teel Damaskusesse, ei küsinud ta: „Miks sa mu jüngreid taga kiusad?” Nagu eespool öeldud, küsis ta: „Miks sa mind taga kiusad?” (Ap. t. 9:4.) See, milliste katsumustega Jeesuse järelkäijad rinda pistavad, puudutab teda isiklikult. (Matt. 25:34–40, 45.)
6 Kui sind kiusatakse taga sinu usu pärast Kristusesse, võid olla kindel, et nii Jehoova kui ka Jeesus teavad hästi sinu olukorda. (Matt. 10:22, 28–31.) Ilmselt ei kao sinu katsumused kohe. Pea meeles, Jeesus nägi, kuidas Saulus oli seotud Stefanose surmaga ja kuidas Saulus tiris Jeruusalemmas Jeesuse ustavaid jüngreid oma kodudest välja. (Ap. t. 8:3.) Ent Jeesus ei sekkunud sel ajal. Siiski andis Jehoova Kristuse kaudu Stefanosele ja teistele jüngritele jõudu ustavaks jääda.
nwtsty, Ap 10:6 kommentaar
nahaparkija Siimoni. Nahaparkija töötles loomanahku, kasutades karvade või liha- ja rasvajäänuste eemaldamiseks lubjalahust. Seejärel töötles ta nahka mingi kange lahusega, nii et sellest saaks valmistada nahkesemeid. Nahaparkimise käigus eritus vänget haisu ja see töö nõudis palju vett, mis võib seletada seda, miks Siimon elas mere ääres, ilmselt Joppe äärelinnas. Moosese seaduse järgi oli inimene, kes töötas loomade korjustega, rituaalselt ebapuhas. (3Mo 5:2; 11:39.) Seepärast vaatasid paljud juudid nahaparkijatele ülalt alla ega soovinud nende juures ööbida. Hiljem nimetas Talmud nahaparkija ametit alamaks isegi sõnnikuvedaja omast. Ent Peetrus ei lasknud eelarvamustel end takistada, vaid oli valmis Siimoni juures ööbima. Peetruse eelarvamustevaba suhtumine valmistas teed tema järgmiseks ülesandeks: külastada mittejuuti tema kodus. Mõned õpetlased peavad kreeka sõna byrseús, mis on tõlgitud vastega „nahaparkija”, Siimoni lisanimeks.
10.–16. DETSEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | APOSTLITE TEOD 12–14
„Barnabas ja Paulus õpetavad inimesi kaugetes paikades”
bt, lk 86, lõik 4
„Väga rõõmsad ja täis püha vaimu”
4 Ent miks käskis püha vaim eraldada selleks tööks just Barnabase ja Sauluse? (Ap. t. 13:2.) Piibel seda ei ütle. Kuid me teame, et nende meeste valimist juhtis püha vaim. Miski ei viita sellele, et Antiookias olevad prohvetid ja õpetajad oleksid selle otsuse vaidlustanud. Nad hoopis toetasid seda igati. Kujuta ette, kuidas Barnabas ja Saulus võisid end tunda, kui nende usuvennad ilma igasuguse kadeduseta panid „käed nende peale ning saatsid nad teele”. (Ap. t. 13:3.) Meiegi peaksime toetama neid, kes saavad koguduses mingi ülesande, näiteks vendi, kes määratakse kogudusevanemaks. Selle asemel et kadestada neid, kes on saanud sellise aulise ülesande, peaksime hindama neid kõrgelt nende töö pärast. (1. Tess. 5:13.)
bt, lk 95, lõik 5
Nad „rääkisid julgelt tänu Jehoova jõule”
5 Alguses peatusid Paulus ja Barnabas Ikoonionis, mis oli kreeka kultuuri enklaav ja üks Rooma Galaatia provintsi tähtsaim linn. Selles linnas oli mõjuvõimas juudi kogukond ja palju mittejuutidest proselüüte. Nagu Paulusel ja Barnabasel tavaks, läksid nad sünagoogi ja hakkasid seal kuulutama. (Ap. t. 13:5, 14.) Nad „kõnelesid seal nii, et suur hulk juute ja kreeklasi hakkas Jeesusesse uskuma”. (Ap. t. 14:1.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Ap 13:9 kommentaar
Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks. Siitpeale nimetatakse Saulust Pauluseks. Ta oli sünni poolest heebrealane ja tal oli juba sünnist saati Rooma kodakondsus. (Ap 22:27, 28; Flp 3:5.) Seega on tõenäoline, et tal oli juba lapsest saadik nii heebrea nimi Saul (Saulus) kui ka ladina nimi Paulus. Tollal polnud sugugi tavatu, et juutidel oli kaks nime, iseäranis neil, kes elasid väljaspool Iisraeli. (Ap 12:12; 13:1.) Ka Paulusel oli sugulasi, kel oli lisaks heebrea nimele veel ladina või kreeka nimi. (Ro 16:7, 21.) Mittejuutide apostlina oli Paulus volitatud kuulutama head sõnumit mittejuutidele. (Ro 11:13.) Arvatavasti otsustas ta kasutada oma ladina nime, mis võis tunduda talle selleks ülesandeks sobivam. (Ap 9:15; Ga 2:7, 8.) Mõned arvavad, et ta võttis oma ladina nime kasutusele Sergius Pauluse auks. See tundub aga ebatõenäoline, kuna Paulus kasutas seda nime ka pärast Küproselt lahkumist. Teised oletavad, et Paulus hoidus oma heebrea nime kasutamast, kuna selle hääldus kreeka keeles kõlas nagu kreeka sõna, mis tähistab uhkeldavalt käivat inimest (või looma). (Vt Ap 7:58 kommentaari.)
Pauluseks. Piibli kreekakeelse osa eestikeelses tõlkes kasutatakse nime Paulus (kr Paúlos, lad Paulus, tähendusega „väike; tähtsusetu”) 200 korda, kui viidatakse apostel Paulusele, ja üks kord, kui viidatakse Küprose prokonsul Sergius Paulusele. (Ap 13:7.)
VALMISTUME KUULUTUSTÖÖKS
bt, lk 78–79, lõigud 8–9
„Jehoova sõna aina levis”
8 Kogudus teadis täpselt, mida teha. Kirjakohas Apostlite teod 12:5 on kirjas: „Niisiis hoiti Peetrust vangis, kogudus aga palus tema pärast tulihingeliselt Jumalat.” Koguduseliikmed palvetasid oma armsa venna eest tuliselt ja südamest. Nad ei olnud Jaakobuse surma tõttu meeleheitesse langenud ega hakanud arvama, et palvetamisest pole abi. Jehoovale tähendavad tema teenijate palved väga palju. Kui need on tema tahtega kooskõlas, vastab ta neile. (Heebr. 13:18, 19; Jaak. 5:16.) Kristlastel tänapäeval on oluline seda meeles hoida.
9 Kas sa tead usukaaslasi, kellel on katsumusi? Mõned kogevad tagakiusamist, teised kannatavad sellepärast, et valitsus on meie töö keelustanud, ja mõningaid on tabanud loodusõnnetus. Me võiksime neid kristlasi oma palvetes meeles pidada. Võib-olla tead ka selliseid vendi või õdesid, kelle raskused pole nii märgatavad. Vahest on neil pereprobleemid, masendus või mõni usukatse. Kui mõtiskled enne palvetamist, võivad sulle meenuda konkreetsed inimesed, keda saaksid nimepidi mainida Jehoovale, kes kuulab palvet. (Laul 65:2.) Vajad ju sinagi oma vendade-õdede palveid, kui sind tabavad raskused.
17.–23. DETSEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | APOSTLITE TEOD 15–16
„Üksmeelne otsus, mis põhines Jumala sõnal”
bt, lk 102–103, lõik 8
„See tekitas lahkarvamusi”
8 Luukas jätkas: „See tekitas lahkarvamusi, ning kui Paulus ja Barnabas olid nendega [Juudamaalt tulnutega] palju vaielnud, otsustati [kogudusevanemate poolt], et Paulus, Barnabas ja mõned teised lähevad selle tüliküsimuse pärast üles Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.” (Ap. t. 15:2.) Lahkarvamused näitasid, kui tugevad tunded ja veendumused olid kummalgi osapoolel, ning Antiookia kogudus ei suutnud neid lahendada. Rahu ja ühtsuse huvides tegi kogudus targa otsuse viia see tüliküsimus Jeruusalemma apostlite ja vanemate ette, kes moodustasid juhtiva kogu. Mida me saame Antiookia kogudusevanematelt õppida?
bt, lk 123, lõik 18
Kogudused said „usus aina tugevamaks”
18 Paulus ja Timoteos töötasid koos aastaid. Nad olid reisivad ülevaatajad ja täitsid juhtiva kogu esindajatena erisuguseid ülesandeid. Piibel ütleb: „Kui nad rändasid linnast linna, andsid nad vendadele edasi määrused, mida tuli täita ning mille kohta apostlid ja vanemad olid Jeruusalemmas otsuse teinud.” (Ap. t. 16:4.) Kogudused järgisid apostlite ja Jeruusalemma vanemate juhiseid. Tänu kuulekusele „said kogudused usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva”. (Ap. t. 16:5.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Ap 16:37 kommentaar
me oleme Rooma kodanikud. Paulus ja ilmselt ka Siilas olid Rooma kodanikud. Rooma seadus sätestas, et riigi kodanikul on alati õigus nõuetekohasele kohtumõistmisele ja teda ei tohi kunagi ilma süüdimõistmata avalikult karistada. Rooma kodakondsus tagas inimesele teatud õigused ja privileegid kogu impeeriumis. Rooma kodanik pidi alluma pigem Rooma kui provintsilinnade seadustele. Süüdistuse korral võis ta nõustuda, et tema üle mõistetakse kohut kohalike seaduste alusel, kuid samas jäi talle õigus taotleda Rooma kohtu ette minekut. Surmanuhtlusega karistatava süüasja korral oli tal õigus esitada apellatsioon keisrile. Apostel Paulus kuulutas head sõnumit kogu Rooma impeeriumis. Oma Rooma kodanikuõigusi kasutas ta ära kolmel ülestähendatud juhtumil. Esimene juhtum oli siinsamas Filippis, kus ta andis linnajuhtidele teada, et need on teda pekstes tema õigusi rikkunud. (Kahe teise juhtumi kohta vt Ap 22:25; 25:11 kommentaari.)
24.–30. DETSEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | APOSTLITE TEOD 17–18
„Järgi kuulutus- ja õpetustöös Pauluse eeskuju”
nwtsty, Ap 17:2, 3 kommentaarid
arutles. Paulus mitte lihtsalt ei rääkinud neile head sõnumit, vaid selgitas ja tõestas seda pühakirja põhjal, st Piibli heebreakeelse osa põhjal. Ja ta mitte lihtsalt ei lugenud pühakirja, vaid arutles selle üle ning kohandas arutluskäiku kuulajatega. Kreeka verbi dialégomai on defineeritud kui „arutlema; vestlema; väitlema”. See eeldab teistega suhtlemist. Sama kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Ap 17:17; 18:4, 19; 19:8, 9; 20:7, 9.
tõestades selle abil. Vastav kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kõrvale, juurde panema”. See võib vihjata sellele, et Paulus võrdles hoolikalt Piibli heebreakeelses osas olevaid messia kohta käivaid prohvetiennustusi Jeesuse elus toimunud sündmustega, näidates, kuidas Jeesus oli need ennustused täide viinud.
nwtsty, Ap 17:17 kommentaar
turuväljakul. Ateenlaste turuväljak ehk agoraa asus akropolist loodes ja hõlmas umbes 5 ha. Turuväljak oli midagi enamat kui vaid kauplemispaik. See oli linna majandus-, poliitika- ja kultuurielukeskus. Ateenlastele meeldis selles avaliku elu südames teistega kokku saada ja osaleda intellektuaalsetes aruteludes.
nwtsty, Ap 17:22, 23 kommentaar
Tundmatule Jumalale. Kreeka sõnad agnóstoi theoí olid osa ühel Ateena altaril olevast raidkirjast. Ateenlaste jumalakartlikkus väljendus selles, et nad ehitasid jumalatele palju templeid ja altareid. Nad valmistasid altareid ka abstraktsetele jumalustele, nagu Kuulsusele, Tagasihoidlikkusele, Energiale, Veenmisele ja Halastusele. Vahest kartusest, et nad võivad mõne jumala välja jätta ja tõmmata nii endale tema meelepaha, pühendasid nad ühe altari ka „Tundmatule Jumalale”. Tolle altari kaudu tunnistasid inimesed sellise Jumala olemasolu, kellest nad ei tea midagi. Paulusest oli väga nutikas tutvustada selle altari kaudu kuulajatele tõelist Jumalat, kes oli sinnamaani olnud neile tundmatu.
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Ap 18:21 kommentaar
kui Jehoova tahab. See väljend rõhutab vajadust arvestada millegi tegemisel või plaanimisel Jumala tahtega. Paulus järgis kindlalt seda põhimõtet. (1Ko 4:19; 16:7; Heb 6:3.) Ka Jaakobus julgustas oma lugejaid ütlema: „Kui Jehoova tahab, siis me elame ja teeme seda või teist.” (Jk 4:15.) Need ei peaks olema vaid tühipaljad sõnad. Igaüks, kes siiralt ütleb „kui Jehoova tahab”, peaks ka püüdma Jehoova tahte kohaselt tegutseda. Neid sõnu pole alati vaja välja öelda, kuid nii võiks mõelda oma südames. (Vt Ap 21:14; 1Ko 4:19; Jk 4:15 kommentaari ja lisa C.)
31. DETSEMBER – 6. JAANUAR
AARDEID JUMALA SÕNAST | APOSTLITE TEOD 19–20
„Pöörake tähelepanu iseendale ja kogu karjale”
bt, lk 172, lõik 20
„Ma olen puhas kõikide verest”
20 Paulus elas sootuks teistsugust elu kui need, kes hakkasid hiljem Jumala karja oma huvides ära kasutama. Ta tegi enda ülalpidamiseks tööd, et kogudusele mitte koormaks olla. Ta tegutses kaasusklike heaks täiesti isetutel motiividel. Paulus õhutas Efesose kogudusevanemaid olema ennastohverdavad. Ta ütles neile, et nad peaksid aitama nõrku ja pidama meeles „isanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine””. (Ap. t. 20:35.)
Otsi vaimseid vääriskive
bt, lk 161, lõik 11
Hoolimata vastupanust „Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses”
11 Paulus käis arvatavasti iga päev umbes kell 11–16 selle kooli auditooriumis kõnesid pidamas. (Ap. t. 19:9, allmärkus.) Need olid ilmselt päeva kõige vaiksemad, ent samas kõige kuumemad tunnid, kui paljud peatasid oma töö, et süüa ja puhata. Kui Paulus järgis sellist ajakava kaks aastat, võis ta teisi õpetada kokku üle 3000 tunni! See on veel üks põhjus, miks Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses. Paulus oli töökas ja kohanemisvõimeline. Ta sättis oma ajakava nii, et tema teenistus sobiks selle kogukonna inimeste vajadustega. Mis olid tulemused? „Kõik, kes elasid Aasia provintsis, said kuulda Isanda sõna, nii juudid kui ka kreeklased.” (Ap. t. 19:10.) Ta andis tõesti põhjalikult tunnistust!
bt, lk 162–163, lõik 15
Hoolimata vastupanust „Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses”
15 Skeua poegade alandamine tekitas laialdase jumalakartuse laine, nii et paljud hakkasid uskuma Jeesusesse ja hülgasid spiritistlikud tavad. Efesose kultuur oli maagiast läbi imbunud. Loitsud, amuletid ja manamised (sageli kirjalikus vormis) olid laialt levinud. Paljud efeslased tõid nüüd oma nõiaraamatud ja põletasid need avalikult ära, kuigi need võisid tänapäevases vääringus olla väärt kümneid tuhandeid dollareid. Luukas kirjutas: „Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses.” (Ap. t. 19:17–20.) Millise imepärase võidu sai tõde valeõpetuste ja demonismi üle! Need ustavad inimesed jätsid meile suurepärase eeskuju. Meiegi elame maailmas, mis on spiritismist läbi imbunud. Kui peaksime leidma, et meie valduses on midagi, mis on seotud spiritismiga, tuleks meil efeslaste kombel sellest kohe lahti saada. Hoidkem kaugele sellistest vastikutest tavadest, maksku see mis maksab.