Vaatleme maailma
Kofeiinivabad kohvioad
Brasiilia teadlased on avastanud populaarseima kohvitaime Coffea arabica uue sordi, kus pole praktiliselt üldse kofeiini, annab teada Hispaania ajaleht „El País”. See looduslik kofeiinivaba taim kasvab Etioopias ning on kohvitööstusele kuldaväärt leid. Kofeiinivaba kohvi eelistab umbes 10 protsenti maailma kohvijoojatest ning see protsent kasvab pidevalt. Tavalises kohvioas on umbes 12 milligrammi kofeiini grammi kohta, vastavastatud teisendis seevastu kõigest 0,76 milligrammi grammi kohta. „El País” teatab: „Kohvi kofeiinivabaks muutmise tööstuslik protsess on kulukas, pealegi ei lõhusta see teadlaste sõnul mitte ainult kofeiini, vaid ka mõningaid olulisi koostisosasid, mis annavad kohvile meeldiva maitse ja aroomi.” Niisiis lahendab see vastleitud taim mõlemad kofeiinitustamisega seotud probleemid.
Kuidas ämblikud maakera külgetõmbejõudu ületavad
„Teadlased on jõudnud jälile saladusele, kuidas saavad ämblikud seintele ja lagedele klammerduda,” kirjutab Londoni „The Times”. Ämblikul on kaheksa jalga, igaühe otsas kimbuke miniatuurseid karvu, iga karv kaetud veelgi väiksemate harjastega. Ämbliku 624 000 harjasetipu nakkumisjõud on sedavõrd tugev, et ta võib seinale või laele liibunult kanda raskust, mis ületab tema enda kehakaalu 170 korda! Saksamaa ja Šveitsi teadlased uurisid skaneeriva elektronmikroskoobi abil hüpikämbliku Evarcha arcuata jalgu. „The Times” teatab, et uued teadmised annavad lootust „kasutada samasugust menetlusviisi uudsete ülitugevate liimainete valmistamisel”, mida „ei kahjustaks niiskus”. Uurimisgrupi juht professor Antonia Kesel lisab: „Kujutlegem, kuidas ka astronaudid saavad oma skafandriga kosmoselaeva seinale kinnituda.”
Lindude tulevik
Linnukaitseühingu BirdLife hiljutise raporti kohaselt on ligi pooltel Euroopa linnuliikidel ebamäärane tulevik. Peapõhjusteks peetakse intensiivset põllumajandust, hoogustuvat ehitustegevust ja kliima soojenemist. „Üldiselt vaadates on meil [Eestis] kõik korras, kuid metsade tükeldamine, suurte masinate ja väetiste kasutamine põllumajanduses hakkavad siingi liikidele mõjuma,” ütles „Postimehele” Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees. Lindude hulgas, kelle arvukus on viimase kümne aastaga kahanenud, on kiivitaja, teder, kuldnokk, koduvarblane ja suitsupääsuke. Ohus ei ole praegu kadakatäks, suula, rabapistrik, laululuik, merikotkas ja valge-toonekurg.
Aidsinakkuste rekordiline arv
Aastal 2003 oli aidsiviirusega nakatunuid viis miljonit, „mis on suurim arv aasta kohta alates epideemia puhkemisest paar aastakümmet tagasi”, annab teada „The Wall Street Journal”. „Hoolimata hiigelsuurtest üleilmsetest ponnistustest võitluses HIV-iga arengumaades, nakatub aidsiviirusega üha enam inimesi ning igal aastal sureb miljoneid nakatunuid.” ÜRO ja muude organisatsioonide sponseeritud aidsiprogrammi UNAIDS-i andmetel sureb aastas aidsi umbes 3 miljonit inimest, kusjuures alates haiguse diagnoosimise algusest aastal 1981 on surnud rohkem kui 20 miljonit inimest. Selle ÜRO agentuuri praeguste arvestuste järgi on praegu HIV-nakatunuid 38 miljonit. Kõige rängemalt on see epideemia tabanud Sahara-tagust Aafrikat, kus on 25 miljonit nakkusjuhtu, sellele järgneb Lõuna- ja Kagu-Aasia 6,5 miljoni nakatunuga. „Ligikaudu pooled maailma uutest HIV-nakatunutest on noored vanuses 15–24 aastat,” mainib ajaleht.
Unehäguste silmadega lapsed
„Magamist on hakatud pidama ajaraiskamiseks,” teatab Hispaania ajaleht „ABC”. „Ka kõige väiksemad lapsed magavad vähem, kui seda eeldaks nende normaalne vaimne ja füüsiline areng.” Nagu teatab Barcelonas asuva Dexeusi haigla uneosakond, kaasneb laste unevaegusega ärevus, ärrituvus, halb õppeedukus, masendus ning isegi kasvupeetus. Spetsialistid peavad paljude noorte magamatuse süüdlaseks seda, et nad kasutavad vahetult enne magamaminekut arvutit ja mobiiltelefoni ning vaatavad telerit ja mängivad videomänge. Need seadmed mitte ainult ei röövi inimeselt uneaega, vaid ka takistavad teda lõõgastumast, mis aga on uinumiseks hädavajalik. „Kõik need lapsed teavad, et suitsetada on kahjulik, kuid mitte keegi ei räägi neile sellest, et neil on vaja piisavalt magada,” nendib psühholoog Victoria de la Fuente. „Kui me midagi ette ei võta, saavad neist täiskasvanuna tõenäoliselt kroonilise unetuse all kannatajad.”
Puude kõrguspiirid
„Maakera kõige kõrgekasvulisemad elusorganismid on sekvoiad, kuid nendegi kasvul on tõenäoliselt oma piir, olgu tingimused kui ideaalsed tahes,” kirjutatakse ajalehes „Las Vegas Review-Journal”. Maailma praeguse kõrgeima puu sekvoia (110 meetrit, mis on umbes 30-korruselise maja kõrgus) ja selle nelja liigikaaslase uurimine näitas, et puu maksimumkõrgus võib olla umbes 130 meetrit. Kuna niiskus aurub lehtede kaudu, peab puu ammutama juurtest vett ja transportima selle gravitatsioonijõudu ületades ladvani. Teadlaste arvestuste järgi peaks selleks kuluma kuni 24 päeva. Vee edasi liikudes mööda torukesi, mida kutsutakse ksüleemsoonteks, kasvab ka selle rõhk, seni kuni see muutub sedavõrd suureks, et juurdevool lakkab ja puu enam kõrgemaks kasvada ei saa. Kõrgeim registreeritud puu ebatsuuga saavutas kõrguse 126 meetrit.
Muslimite palvetelefon
Turule on jõudnud uus, spetsiaalselt muslimitest tarbijatele mõeldud mobiiltelefon. Saksa ajalehe „Die Zeit” sõnul sisaldab see kogu koraani, lisaks on see programmeeritud kutsuma usklikke viis korda päevas palvusele. Ka osutab see maailma enam kui 5000 linnas Meka suunale ning näitab nii Lääne gregooriuse kalendri kui ka islami kalendri kuupäevi. Kuigi telefoni hind on üsna soolane, võib see uhkeldada ühelt islami juhtivalt hariduskeskuselt saadud heakskiiduga.
Maakeral läheb pimedamaks
„Teadlased on leidnud, et viimastel aastakümnetel on jõudnud maakerani vähem päiksevalgust kui varem,” teatab „Scientific American”. „Päike pole pimedamaks muutunud, vaid hoopis pilved, õhusaaste ja aerosoolid ei lase valgust läbi.” Alates 1950. aastate lõpust kuni 1990. aastate alguseni on sajad mõõteriistad registreerinud maakerani jõudva päikesevalguse kuni 10-protsendilise vähenemise. Aasias, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides oli langus veelgi suurem. Näiteks Hongkongis on päikesevalgus vähenenud 37 protsenti. Teadlased möönavad, et probleemis pole veel täit selgust.