Midagi väärtuslikumat kui raha

JON oli Ameerika Ühendriikides väga edukas konsultant. Juba noorena avanes tal võimalus mööda maailma ringi reisida ja palju raha teenida. Neil oli naisega ilus kodu ja nad elasid mugavat elu. Paljud pidasid neid õnnelikuks.

Kostasa valiti enam kui 5000 kandidaadi seast nende 80 hulka, kes said tööd ühes Euroopa mainekas pangas. Vaid mõne aasta jooksul edutati Kostast mitu korda ning lõpuks sai temast teises pangas suure osakonna juhataja. Siis, kui ta pangatöölt lahkus, et rajada oma firma, teenis ta aastas rohkem raha, kui enamik inimesi terve oma elu jooksul üldse näinud on. Ta tundis, et tema õnn õitseb.

Ometi on nii Jon kui Kostas nüüd kindlad, et elus on midagi palju tähtsamat kui raha. Näiteks on Jonist saanud vabatahtlik Piibli õpetaja, kes aitab teistel inimestel Jumalat tundma õppida. „Olen ise näinud ja kogenud, et materiaalne rikkus ei too õnne,” ütleb Jon. „Võitlus raha saamise ja säilitamise nimel ei jäta suurt aega millelegi muule. Ent Piibli põhimõtete järgi elamine teeb abielu õnnelikumaks, annab meelerahu ja puhta südametunnistuse, mis on suured õnnistused.”

Ka Kostas märgib sedasama: „Jumal ei taha, et elaksime priiskavalt. Tunnen, et kõik, mida ta annab meile lisaks sellele, mida me tõesti vajame, kohustab meid kasutama seda tema tahte järgi.” Hiljuti hakkas Kostas koos oma perega õppima võõrkeelt, et aidata suuremal hulgal inimestel piiblilisi teadmisi omandada. Ta ütleb: „Oleme kogenud, et andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Apostlite teod 20:35.)

Nii Jon kui ka Kostas on mõistnud, et vaimsed väärtused on palju tähtsamad kui materiaalsed rikkused. Harvardi ülikooli professor Daniel Gilbert märgib, et vaimse tervise eksperdid on „aastakümneid uurinud rikkuse ja õnne seost ning järeldanud, et üldjuhul teeb raha inimese õnnelikumaks sel juhul, kui see aitab tal pääseda rõhuvast vaesusest keskklassi”. Ent Gilbert lisab: „Kuid seejärel ei suurenda raha kuigi palju õnnetunnet.”

Valus õppetund

„Niipea kui inimene on pääsenud vaesusest, ei lisa tulude kasv enam märkimisväärselt tema õnne,” märkis keegi tähelepanelik vaatleja. Möödunud sajandi alguses tõdes seda ka üks ajakirjanik, kes intervjueeris üht tolle aja rikkamat inimest maailmas, terasetööstur Andrew Carnegie’i. „Mind pole põhjust kadestada,” ütles Carnegie ajakirjanikule. „Mis kasu on mul rahast? Ma olen kuuekümneaastane ja mu kõht ei seedi toitu. Ma annaksin ära kõik oma miljonid, et olla jälle noor ja terve.”

Ajakirjanik jätkas: „Härra Carnegie pööras end äkitselt ringi ning lisas tasasel häälel, milles oli tunda meelekibedust ja veel midagi kirjeldamatut: „Kui saaksin teha Fausti kokkuleppe, siis ma teeksin. Ma annaksin kõik hea meelega ära, kui saaksin oma elu otsast peale alustada.”” Teine multimiljonär, naftamagnaat Paul Getty, ütles hiljem midagi sarnast: „Rahal ei tarvitse olla mingit seost õnnega, pigem vast hoopis õnnetusega.”

Sa ehk nõustud Piibli kirjutajaga, kes palus: „Vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga, et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: „Kes on Jehoova?” või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu!” (Õpetussõnad 30:8, 9).

Muistse Iisraeli kuningas Saalomon kirjutas: „Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud.” Ent ta lisas: „See kõik [oli] tühi töö ja vaimu närimine [„tuulepüüdmine”, P 1938–40].” Samuti ütles Saalomon: „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu” (Koguja 2:9–11; 5:12, 13; Õpetussõnad 10:22, UM).

Kuidas saada igavesi õnnistusi

On selge, et me võime leida tõelise ja kestva õnne üksnes siis, kui pöörame tähelepanu vaimsetele väärtustele. Kui seame Jumala oma elus esikohale, näeme, et kogu meie elu muutub rikkamaks ja rahuldustpakkuvamaks.

Õnneks tuleb ka aeg, mil raha pärast pole enam vaja üldse muretseda. Piibel kinnitab meile, et tulevikus tehakse ahnele ja kurnavale ärimaailmale lõpp (1. Johannese 2:15–17). Jumala uues saabuvas maailmas valitsevad tema õiged põhimõtted. Maast saab paradiis, nagu see oli Jumala eesmärk juba siis, kui ta pani siia elama esimese inimpaari. Milline rõõm on küll elada siis, kui maa peal valitseb õnn, rahu ja armastus! (Jesaja 2:2–4; 2. Peetruse 3:13; 1. Johannese 4:8–11.)

Elu ei ole siis ei askeetlik ega igav. Vaimsete õnnistustega kaasnevad ka materiaalsed õnnistused, kui Jumal viib täide oma esialgse eesmärgi ning annab inimestele võimaluse elada maises paradiisis igavesti. Me võime olla kindlad, et sel ajal on inimestel külluslikult toitu, kellelgi ei puudu elukoht ning igaüks saab teha mõttekat tööd. Vaesus on siis jäljetult kadunud (Laul 72:16; Jesaja 65:21–23; Miika 4:4).

Ükski, kes usub siiralt Piibli Jumalasse Jehoovasse, ei pea pettuma (Roomlastele 10:11–13). Kui tark on seega taotleda juba praegu hoopis suuremaid rikkusi, kui seda on raha (1. Timoteosele 6:6–10).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 8]

Kui seame Jumala oma elus esikohale, näeme, et meie elu muutub rikkamaks ja rahuldustpakkuvamaks

[Pilt lk 8]

Kui kasutame raha targalt, teeb see elu nauditavamaks