3. osa
Kuidas me võime teada, et Jumal on olemas
1, 2. Milline põhimõte aitab meil kindlaks teha, kas Jumal on olemas?
ÜKS Jumala olemasolu kindlakstegemise viis on järgneva kindla põhimõtte rakendamine: igal asjal on oma valmistaja. Mida keerulisem tehtud asi on, seda võimekam peab valmistaja olema.
2 Vaata näiteks oma kodus ringi. Lauad, toolid, kirjutuslauad, voodid, potid, pannid, taldrikud ja noad-kahvlid nõuavad kõik valmistajat, samuti nõuavad seda seinad, põrandad ja laed. Kuid neid asju on suhteliselt lihtne valmistada. Kuna lihtsad asjad nõuavad valmistajat, kas pole loogiline, et keerukad asjad nõuavad veelgi intelligentsemat valmistajat?
Meie aukartust sisendav universum
3, 4. Kuidas aitab universum meil mõista, et Jumal on olemas?
3 Kellal peab olema valmistaja. Aga kuidas on lugu meie määratult keerukama päikesesüsteemiga, kus Päike ja selle ümber tiirlevad planeedid sajand sajandi järel sellise sekundi murdosa täpsusega liiguvad? Kuidas on lugu Linnuteeks kutsutud aukartust sisendava galaktikaga, kus meie elame ja kus on üle 100 miljardi tähe? Kas sa oled kunagi öösel jäänud Linnuteed silmitsema? Kas avaldas see sulle muljet? Seejärel mõtle uskumatult ääretule universumile, kus on lugematuid miljardeid meie Linnuteega sarnanevaid galaktikaid! Ka taevakehad liiguvad sajand sajandi järel nii kindlalt, et neid on võrreldud täpsete ajanäitajatega.
4 Kui kell, mis on suhteliselt lihtne, nõuab valmistaja olemasolu, siis kindlasti nõuab määratult keerukam ja aukartust sisendavam universum kavandaja ja valmistaja olemasolu. Seepärast kutsub Piibel meid ’oma silmi kõrgele tõstma ja vaatama’, ja küsib seejärel: „Kes on loonud need seal?” Vastus on: „Tema [Jumal], kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:26) Seega võlgneb universum oma olemasolu nähtamatule juhtivale intelligentsele jõule — Jumalale.
Ainulaadselt kavandatud maa
5—7. Millised maaga seotud tõsiasjad näitavad, et sel oli Kavandaja?
5 Mida rohkem teadlased maad uurivad, seda rohkem nad mõistavad, et see on ainulaadselt inimasustuse tarbeks kavandatud. See on päikesest just õigel kaugusel, saamaks kohasel hulgal valgust ja soojust. Just õige kaldenurga all liigub see ühe aasta jooksul ümber päikese, tehes võimalikuks aastaaegade vaheldumise paljudes maa osades. Maa pöörleb 24 tunni jooksul ka ümber oma telje, mistõttu valguse- ja pimeduseperioodid vahelduvad regulaarselt. Sellel on atmosfäär, mis sisaldab täpselt õiget gaaside segu, nii et me saame hingata ja oleme kaitstud kahjuliku kosmilise kiirguse eest. Sellel on ka elutähtis vesi ja pinnas, mis on vajalik toiduse kasvatamiseks.
6 Ilma kõigi nende ja teiste koos toimivate faktoriteta poleks elu võimalik. Kas kõik see on vaid juhus? Ajakiri Science News ütleb: „Paistab, et sellised erilised ja täpsed tingimused vaevalt et juhuslikult tekkida said.” Ei, nad ei saanud. Nendega oli seotud ülima Kavandaja eesmärgikindel kavandamine.
7 Kui sa läheksid kenasse majja ja leiaksid, et sinna on heldekäeliselt varutud toitu, et selles on suurepärane kütte- ja õhujahutussüsteem ja et selles on veega varustamiseks hea torustik, mida sa järeldaksid? Kas seda, et see kõik tekkis lihtsalt iseenesest? Ei, sa järeldaksid kindlasti, et intelligentne inimene kavandas ja tegi selle valmis suure hoolega. Ka maa kavandati ja tehti valmis suure hoolega, et varustada selle asukad kõigega, mida nad vajavad, ning see on palju keerukam ja paremini varustatud kui ükski maja.
8. Mis veel seoses maaga näitab Jumala armastavat hoolt meie eest?
8 Mõtle ka suurele hulgale asjadele, mis lisavad elule nauditavust. Silmitse tohutult mitmekesiseid kaunivärvilisi lilli, mille meeldivat aroomi inimesed nautida võivad. Veel on olemas väga mitmekesine toit, mis on maitselt nii ahvatlev. On metsad, mäed, järved ja muu loodu, mis pakub silmale rõõmu. Mida võiksid öelda kaunite päikeseloojangute kohta, mis suurendavad meie elu nautimist? Ja kas ei rõõmusta meid loomamaailmas kutsikate, kassipoegade ja teiste noorte loomade mängutrikid ja armas olemus? Niisiis pakub maa palju rõõmsaid üllatusi, mis pole elu säilitamiseks üldsegi vajalikud. Kõik see näitab, et maa kavandati armastava hoolega, pidades silmas inimesi, nii et me lihtsalt ei eksisteeriks, vaid naudiksime elu.
9. Kes tegi maa ja miks ta selle tegi?
9 Seega on mõistlik järeldusena tunnustada kõigi nende asjade Andjat, nagu seda tegi piiblikirjutaja, kes ütles Jehoova Jumala kohta: „Sina oled teinud taevad ja maa!” Mis eesmärgil? Ta vastab, kirjeldades Jumalat, kes on „maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks”. — Jesaja 37:16; 45:18.
Imestusväärne elusrakk
10, 11. Miks on elusrakk nii imestusväärne?
10 Mida öelda elusorganismide kohta? Kas neil pole tarvis valmistajat? Näiteks mõtiskle elusraku mõnede imestusväärsete omaduste üle. Oma raamatus Evolution: A Theory in Crisis tõdeb molekulaarbioloog Michael Denton: „Tänapäeval isegi kõige lihtsamad elusüsteemid maa peal — bakterirakud — on äärmiselt keerukad objektid. Kuigi kõige pisemad bakterirakud on uskumatult väikesed, . . . on igaüks neist tegelikult tõeline mikrominiatuurne vabrik, kus on tuhanded keerulise molekulaarse masinavärgi oivaliselt kavandatud osad . . . , mis on kaugelt keerulisemad kui ükski inimese ehitatud masin ja millel pole üldse mingit vastet elutus maailmas.”
11 Seoses iga raku geneetilise koodiga tõdeb ta: „DNA informatsiooni salvestamise võime ületab kaugelt kõik teadaolevad süsteemid; see on niivõrd tõhus, et selleks, et täpselt määratleda organism, mis on nii keerukas nagu inimene, vajaminev informatsioon kaalub vähem kui mõni miljardik grammi. . . . Võrreldes elu molekulaarse masinavärgi poolt osutatava leidlikkuse ja keerukusega, näivad isegi meie kõige enam väljaarendatud [tooted] kohmakad. Me tunneme endid alandatuna.”
12. Mida ütles üks teadlane raku päritolu kohta?
12 Denton lisab: „Kõige lihtsama teadaoleva rakutüübi keerukus on nii suur, et on võimatu omaks võtta, et taoline objekt võis paiskuda äkitselt kokku mingi veidra, täiesti ebatõenäolise sündmuse tõttu.” Sellel pidi olema kavandaja ning valmistaja.
Meie uskumatu aju
13, 14. Miks on aju isegi imestusväärsem kui elusrakk?
13 Seejärel ütleb see teadlane: „Keerukust silmas pidades pole üksikrakk mitte midagi, võrreldes sellise süsteemiga nagu imetaja aju. Inimaju koosneb umbes kümnest miljardist närvirakust. Iga närvirakk sirutab välja umbes kümme kuni sada tuhat ühenduskiudu, mille abil ta on ühenduses aju teiste närvirakkudega. Ühenduste koguarv inimajus ulatub . . . tuhande triljonini.”
14 Denton jätkab: „Isegi kui vaid sajandik ühendustest ajus oleks spetsiifiliselt organiseeritud, esindaks see ikkagi süsteemi, milles on kaugelt rohkemal arvul spetsiifilisi ühendusi kui Maa kogu sidevõrgus.” Seejärel ta küsib: „Kas suudaks mingi täiesti juhuslik protsess kunagi kokku panna selliseid süsteeme?” On ilmne, et vastus peab olema ei. Ajul pidi olema hoolitsev Kavandaja ja Valmistaja.
15. Milliseid märkusi teevad teised inimesed aju kohta?
15 Tänu inimajule paistavad isegi kõige keerukamad arvutid primitiivsed. Teaduskirjanik Morton Hunt ütles: „Meie aktiivmälu sisaldab mitu miljardit korda rohkem informatsiooni kui hiigelsuur kaasaegne uurimisarvuti.” Seetõttu tegi ajukirurg dr. Robert J. White järelduse: „Mul pole jäänud muud võimalust, kui tunnustada Ülima Intellekti olemasolu, kes on vastutav uskumatult keerukate aju-mõistuse suhete kavandamise ja väljaarendamise eest — see on midagi, mis käib üle inimese arusaamisvõime. . . . Olen sunnitud uskuma, et kõigel sellel oli intelligentne algus, et Keegi kutsus selle esile.” See pidi samuti olema Keegi, kes on väga hoolitsev.
Ainulaadne vereringe
16—18. a) Mil viisil on vereringe ainulaadne? b) Millisele järeldusele peaksime jõudma?
16 Mõtle ka ainulaadsele vereringele, mis transpordib toitaineid ja hapnikku ning kaitseb nakkuse eest. Seoses vere punalibledega, selle süsteemi peakomponendiga, tõdeb raamat ABC’s of the Human Body: „Üksainus veretilk sisaldab üle 250 miljoni eraldi vereraku . . . Kehas on neid umbes 25 triljonit, millest jätkuks laialilaotatult nelja tenniseväljaku katmiseks. . . . Igas sekundis asendatakse umbes 3 miljonit uut rakku.”
17 Vere valgeliblede kohta, mis on ainulaadse vereringesüsteemi teine osa, ütleb sama allikas meile: „Samal ajal kui on olemas vaid üht liiki punaliblesid, on vere valgeliblesid olemas palju liike, igaüks neist on võimeline kehas erimoodi lahingut pidama. Näiteks üks liik hävitab surnud rakke. Teised liigid toodavad viiruste vastu antikehasid, teevad kahjutuks mürgiseid võõrolluseid või sõnasõnaliselt söövad ära ja seedivad baktereid.”
18 Milline imestusväärne ja kõrgelt organiseeritud süsteem! Kindlasti peaks kõigel, mis on nii hästi kokku pandud ja nii põhjalikku kaitset pakub, olema väga intelligentne ja hoolitsev organiseerija — Jumal.
Muud imestusväärsed asjad
19. Missugune on silm, võrreldes inimese tehtud instrumentidega?
19 Inimkehas on palju muid imestusväärseid asju. Üks nendest on silm, mis on kavandatud nii suurepäraselt, et ükski kaamera ei ulatu sellele ligilähedalegi. Astronoom Robert Jastrow ütles: „Paistab, et silm on kavandatud; mitte ükski teleskoopide kavandaja ei suudaks teha sellest paremat.” Väljaanne Popular Photography teatab: „Inimsilmad näevad kaugelt rohkem detaile, kui film seda jäädvustab. Silmad näevad kolmes mõõdus, hiigellaia nurga all, ilma moonutuseta pidevas liikumises olles . . . Kaamera ei ole inimsilmaga võrdlemiseks kohane analoogia. Inimsilm sarnaneb rohkem uskumatult keeruka superarvutiga, millel on tehisintellekt, informatsiooni töötlemise vahendid, kiirus ja operatsioonimoodused, mis ületavad kaugelt igasuguse inimese tehtud seadeldise, arvuti või kaamera.”
20. Millised on mõned teised imestusväärsed inimkeha küljed?
20 Mõtle ka sellele, kuidas keha kõik keerukad organid ilma meie teadlike pingutusteta koostööd teevad. Näiteks täidame me oma kõhtu mitmesuguse toidu ja joogiga, ometi meie keha töötleb selle ja toodab energiat. Püüa panna selliseid erinevaid asju auto bensiinipaaki ja sa näed, kui kaugele auto sõidab! Veel on olemas sünni ime, oivalise beebi — oma vanemate koopia — ilmaletulek vaid üheksa kuu pärast. Ja mida võiks öelda vaid mõneaastase lapse võime kohta keerukat keelt rääkima õppida?
21. Mida ütlevad arukad inimesed, kui nad vaatlevad keha imesid?
21 Jah, suur hulk inimkehas loodud imestusväärseid keerukaid asju täidab meid aukartusega. Mitte ükski insener ei suudaks taolisi asju järele teha. Kas võiksid need olla vaid pimeda juhuse tegevuse tagajärg? Kindlasti mitte. Selle asemel ütlevad arukad inimesed inimkeha kõiki imelisi külgi vaadeldes nii, nagu ütles laulik: „Ma tänan sind [Jumal], et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod.” — Laul 139:14.
Ülim ehitaja
22, 23. a) Miks me peaksime tunnustama Looja olemasolu? b) Mida Piibel õigustatult Jumala kohta ütleb?
22 Piibel teatab: „Igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.” (Heebrealastele 3:4) Kuna igal majal, ükskõik kui lihtne see ka poleks, peab olema ehitaja, pidi ka palju keerukamal universumil koos suure maapealse elu mitmekesisusega olema ehitaja. Ja kuna me tunnustame inimeste olemasolu, kes leiutasid sellised seadeldised nagu lennukid, televiisorid ja arvutid, kas ei peaks me tunnustama ka Tema olemasolu, kes andis inimestele aju selliste asjade tegemiseks?
23 Piibel tunnustab teda, kutsudes teda „Jumal Jehoovaks, kes on loonud taevad ja on need võlvinud, kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on andnud hingeõhu selle rahvale”. (Jesaja 42:5) Piibel teatab õigustatult: „Sina [Jehoova], meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” — Ilmutuse 4:11.
24. Kuidas me võime teada, et on olemas Jumal?
24 Jah, Jumala tehtud asjade põhjal me võime teada, et Ta on olemas. „Sest [Jumala] nähtamatut olu . . . nähakse, kui [seda] pannakse tähele, [Jumala] tegudes maailma loomisest alates.” — Roomlastele 1:20.
25, 26. Miks pole millegi valesti tarvitamine mingi argument selle kohta, et sellel polegi valmistajat?
25 Tõsiasi, et mingit tehtud asja tarvitatakse valesti, ei tähenda, et sellel pole valmistajat. Lennukit võidakse kasutada õhusõidukina rahulikel eesmärkidel. Seda võidakse aga kasutada ka hävitamiseks pommitajana. Lennuki kasutamine surmatooval viisil ei tähenda, et sellel pole valmistajat.
26 Samuti ei tähenda tõsiasi, et inimesed nii sageli on pöördunud kurja tegema, seda, et neil pole Valmistajat, et pole olemas Jumalat. Seepärast tõdeb Piibel õigesti: „Oh teie põikpäisust! Kas peetakse savi võrdseks potissepaga, et töö ütleb oma tegijale: ’Tema ei ole mind teinud!’ või ütleb kuju oma kujundajale: ’Tema ei oska midagi!’?” — Jesaja 29:16.
27. Miks me võime oodata, et Jumal vastab meie küsimustele, mis puudutavad kannatusi?
27 Looja on näidanud oma tarkust oma tehtu imestusväärse keerukuse läbi. Ta on näidanud, et ta tegelikult hoolib meist, tehes maa just täpselt elamise jaoks, tehes meie keha ja mõistuse nii imelisel viisil ja tehes nii palju häid asju meile nautimiseks. Kindlasti näitab ta samasugust tarkust ja hoolt, tehes teatavaks vastused taolistele küsimustele nagu: „Miks Jumal on lubanud kannatusi? Mida ta selles suhtes ette võtab?”
[Pilt lk 5]
Maa oma kaitsva atmosfääriga on hoolitseva Jumala poolt meile kavandatud ainulaadne kodu
[Pilt lk 6]
Maa tehti armastava hoolega, nii et me saaksime täiel määral elu nautida
[Pilt lk 7]
’Ühes ajus on rohkem ühendusi kui Maa kogu sidevõrgus.’ — Molekulaarbioloog
[Pilt lk 8]
„Paistab, et silm on kavandatud; mitte ükski teleskoopide kavandaja ei suudaks teha sellest paremat.” — Astronoom