Küsimused, mida huvilised tihti esitavad

Kui Jumal on armastus, miks ta siis lubab kurjust?

JUMAL lubab praegu kurjusel eksisteerida ning miljonid inimesed maa peal teevad meelega kurja. Näiteks kuulutavad nad välja sõdasid, tapavad pommidega lapsi, laastavad maad ning põhjustavad näljahädasid. Miljonid suitsetavad ja haigestuvad kopsuvähki, miljonid rikuvad abielu ja põevad seksuaalsel teel edasikanduvaid haigusi, miljonid kuritarvitavad alkoholi ja haigestuvad maksatsirroosi, ja nii edasi. Sellised inimesed tegelikult ei soovi, et kogu kurjusele tehtaks lõpp. Nad soovivad vaid, et neil ei tuleks kanda oma tegude eest karistust. Kui nad lõikavad seda, mida nad on külvanud, tõstavad nad hädakisa: ”Miks see küll mulle osaks saab?” Nii nad süüdistavadki Jumalat, nagu ütleb Õpetussõnad 19:3: ”Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Jehoova vastu!” Kui aga Jumal nende kurje tegusid tõkestaks, protesteeriksid nad, et neilt on võetud ära vabadus teha neid tegusid!

Peapõhjuseks, miks Jehoova kurjust lubab, on anda vastus Saatana väljakutsele. Kurat-Saatan väitis, et Jumal ei suuda panna maa peale inimest, kes jääks talle katse all olles ustavaks (Iiob 1:6—12; 2:1—10). Jehoova on andnud Saatanale võimaluse tõestada oma väite õigsust (2. Moosese 9:16). Saatan üritabki nüüd oma väitele kinnitust saada ning toob inimestele selleks, et nad pöörduksid Jumalast ära, pidevalt uusi hädasid kaela (Ilmutuse 12:12). Ent nii Iiob kui ka Jeesus säilitasid oma laitmatuse, just nagu seda teevad ka nüüdisaja tõsikristlased (Iiob 27:5; 31:6; Matteuse 4:1—11; 1. Peetruse 1:6, 7).

Tahaksin küll uskuda maisesse paradiisi, kus inimesed igavesti elavad, ent kas pole see liiga ilus, et olla tõsi?

Sugugi mitte, nagu seda näitab Piibel. Vaid seepärast, et inimkonnal on tulnud kogeda nii paljude sajandite vältel kurjust, paistab see olevat liiga ilus, et olla tõde. Jehoova lõi maa ja käskis inimestel täita see õiglaste meeste ja naistega, kes hoolitseksid siinse taime- ja loomamaailma eest ning säilitaksid selle ilu, selle asemel et seda hävitada. (Vaata lk 12 ja 17.) Mitte et tõotatud paradiis oleks liiga ilus, et olla tõsi, vaid hoopis praegune haletsusväärne olukord on liiga halb, et jääda kestma. Selle asemele tuleb paradiis.

Mida vastata inimestele, kes ütlevad halvustavalt, et Piibel on müüt ega ole teadusega kooskõlas?

Uskuda nendesse tõotustesse ei tähenda kergeusklikkust. ’Usk tuleb kuuldust.’ Jumala Sõna uurides saab selle tarkus ilmsiks ning meie usk kasvab (Roomlastele 10:17; Heebrealastele 11:1).

Piibliarheoloogia on tugevaks kinnituseks Piibli ajaloolisele täpsusele. Tõsiteadus on Piibliga kooskõlas. Järgnevad faktid olid Piiblis kirjas juba ammu enne seda, kui ilmalikud õpetlased need avastasid: maakera arengustaadiumide järjestus; maakera on ümmargune, see ripub maailmaruumis eimillegi kohal; linnud rändavad (1. Moosese raamatu 1. peatükk; Jesaja 40:22; Iiob 26:7; Jeremija 8:7).

Piibli inspireeritusele osutavad täideläinud prohvetikuulutused. Taaniel kuulutas ette maailmariikide tõusu ja langust, samuti aega, mil Messias tuleb ja mil ta surmatakse (Taanieli 2. ja 8. peatükk; 9:24—27). Ka tänapäeval on täitumas prohvetikuulutused, mis näitavad kindlalt, et käes on ”viimsed päevad” (2. Timoteosele 3:1—5; Matteuse 24. peatükk). Selline etteteadmine ületab inimvõimete piirid (Jesaja 41:23). Lisateavet selle kohta võib leida brošüürist ”Raamat kõigile inimestele” ja raamatust ”Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?” (väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing).

Kust saada vastuseid küsimustele Piibli kohta?

Selleks tuleb Piiblit uurida ja selle üle mõtiskleda, paludes sealjuures Jumala vaimu juhatust (Õpetussõnad 15:28; Luuka 11:9—13). ”Kui kellelgi teist on puudu tarkusest,” ütleb Piibel, ”see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale” (Jakoobuse 1:5). Väärtuslikku nõu võib saada ka piibliuurimise abivahenditest. Tavapäraselt läheb vaja teiste abi, näiteks Filippus õpetas Etioopia meest (Apostlite teod 8:26—35). Jehoova tunnistajad juhatavad tasuta piibliuurimisi huvitatud inimeste pool. Soovitame ka sinul seda võimalust kasutada.

Miks on paljud Jehoova tunnistajate vastu ega soovita mul nendega Piiblit uurida?

Jeesuse kuulutustegevusele avaldati vastupanu, mistõttu ta ütles, et ka tema järelkäijate tegevusele osutatakse vastupanu. Kui Jeesuse õpetus avaldas inimestele mõju, sähvasid usulised vastased: ”Kas teiegi olete eksitatud? Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud temasse?” (Johannese 7:46—48; 15:20). Paljud, kes laidavad maha mõtte uurida Piiblit koos Jehoova tunnistajatega, on kas teadmatuses või eelarvamuste kütkes. Koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurides võid veenduda, et sa hakkad sellest raamatust paremini aru saama (Matteuse 7:17—20).

Miks külastavad Jehoova tunnistajad inimesi, kellel on oma usk?

Seda tehes järgivad nad Jeesuse eeskuju. Tema läks juutide juurde, kellel oli oma usk, kuid see oli paljuski kaldunud kõrvale Jumala Sõnast (Matteuse 15:1—9). Kõigil rahvastel on mingisugune usk, olgu nad niinimetatud kristlased või mittekristlased. On ülimalt tähtis, et inimeste uskumused oleksid Jumala Sõnaga kooskõlas, nii et Jehoova tunnistajate pingutused neid selles abistada on tegelikult ligimesearmastuse osutamine.

Kas Jehoova tunnistajad usuvad, et ainult nende usk on see õige?

Igaüks, kes oma usku tõsiselt võtab, peaks olema arvamusel, et just see usk on õige. Miks muidu sellest kinni hoida? Kristlasi manitsetakse: ”Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on!” (1. Tessalooniklastele 5:21). Kuna on olemas vaid üks õige usk, peaks inimene tegema kindlaks, kas tema uskumused leiavad Pühakirjast kinnitust. Seda toetab kirjakoht Efeslastele 4:5, kus mainitakse ”üht Issandat, üht usku, üht ristimist”. Jeesus ei pooldanud nüüdisaegset kõikelubavat vaadet, et on olemas palju teid, palju usundeid, mis kõik toovad pääste. Ta lausus hoopis: ”Kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.” Jehoova tunnistajad usuvad, et nemad on selle leidnud. Vastasel korral otsiksid nad mõnda teist usku (Matteuse 7:14).

Kas nad usuvad, et nad on ainukesed, kes päästetakse?

Ei. Möödunud sajandite jooksul elanud miljonid inimesed, kes polnud Jehoova tunnistajad, äratatakse üles ning neile antakse eluvõimalus. Paljud, kes praegu elavad, võivad veel enne ”suurt viletsust” võtta seisukoha tõe ja õigluse poolel ning saada pääste osaliseks. Lisaks ütles Jeesus, et me ei peaks üksteise üle kohut mõistma. Meie näeme välist külge, Jumal näeb südant. Tema teab inimese tegelikku seisundit ning mõistab kohut, ilmutades halastust. Ta on usaldanud kohtumõistmise Jeesuse, mitte meie hoolde (Matteuse 7:1—5; 24:21; 25:31).

Milliseid rahalisi annetusi oodatakse neilt, kes käivad Jehoova tunnistajate koosolekutel?

Apostel Paulus lausus seoses rahaliste annetustega: ”Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Korintlastele 9:7). Jehoova tunnistajate kuningriigi- ja konvendisaalides ei tehta kunagi korjandusi. Sobivatesse kohtadesse on paigaldatud annetuskastid, nii et igaüks, kes soovib annetada, saab seda teha. See, kui palju ja kas inimene annetab, pole teistele teada. On neid, kes saavad teistest rohkem anda; on neid, kel pole ehk võimalik midagi anda. Jeruusalemma templis ohvrikirstu juures annetajatele viidates osutas Jeesus õigele suhtumisele: tähtis on inimese suutlikkus ja valmisolek anda, aga mitte raha hulk (Luuka 21:1—4).

Kui minust saab Jehoova tunnistaja, kas ka minult oodatakse kuulutustöö tegemist, nagu nemad seda teevad?

Kui inimene saab küllaldaselt teadmisi tõotatud maise paradiisi kohta Kristuse Kuningriigi valitsuse all, siis soovib ta neid jagada teistega. Ka sina soovid seda. See on ju hea sõnum! (Apostlite teod 5:41, 42.)

Seda on oluline teha, sest sellega näitad sa, et oled Jeesuse Kristuse jünger. Piiblis nimetatakse Jeesust ”ustavaks ja tõeliseks tunnistajaks”. Maa peal olles kuulutas ta: ”Taevariik on lähedal!” ning läkitas ka oma jüngrid sedasama tegema (Ilmutuse 3:14; Matteuse 4:17; 10:7). Hiljem andis Jeesus oma järelkäijatele käsu: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, .. neid õpetades.” Lisaks ennustas ta, et ”seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile”, enne kui tuleb ots (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

Seda head sõnumit saab kuulutada mitut moodi. Tihti annavad selleks võimalusi jutuajamised sõprade ja tuttavatega. Mõned kirjutavad sel eesmärgil kirju või kasutavad telefoni. Mõned saadavad posti teel kirjandust oma tuttavatele, kes nende arvates võiksid selles sisalduva konkreetse materjali vastu huvi tunda. Soovimata jätta kedagi kõrvale, viivad Jehoova tunnistajad seda sõnumit ukselt uksele.

Piiblis on toodud ära südamlik kutse: ”Vaim ja pruut ütlevad: ”Tule!” Ja kes seda kuuleb, öelgu: ”Tule!” Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilmutuse 22:17). Paradiislikust maast ja selle õnnistustest tuleb kõnelda inimestele vabast tahtest, siis kui süda sunnib jagama seda head sõnumit ka teistele.

Oleme kindlad, et sul on Jehoova tunnistajate ja nende uskumuste kohta veel teisigi, võib-olla ka vaidlusttekitavaid küsimusi. Vastaksime meeleldi sinu küsimustele. Et selle brošüüri maht on piiratud, siis soovitame sul küsitleda kohalikke Jehoova tunnistajaid. Sa saad seda teha kas nende kuningriigisaalis, kus toimuvad koosolekud, või siis, kui nad sind sinu kodus külastavad. Ka võid sa saata oma küsimused Vahitorni ühingule, kasutades alltoodud aadressidest sulle sobivat.