Mitut Jehoova tunnistajat sa tead? Mõni meie hulgast võib olla su naaber, töö- või klassikaaslane. Või siis oleme sinuga piibliteemadel vestelnud. Kes me aga õieti oleme ja miks me teistele oma uskumustest räägime?

Oleme tavalised inimesed. Meie hulgas on erineva tausta ja sotsiaalse päritoluga inimesi. Mõned meist kuulusid varem mõnda muusse religiooni, teised jällegi ei uskunud üldse Jumalat. Enne Jehoova tunnistajaks saamist võttis aga igaüks meist aega, et Piibli õpetusi hoolega uurida (Apostlite teod 17:11). Me nõustusime sellega, mida teada saime, ja tegime otsuse hakata teenima Jumal Jehoovat.

Piibliuurimine tuleb meile kasuks. Nagu kõik teised inimesed, seisame meiegi silmitsi raskuste ja omaenda puudustega. Kuid tänu sellele, et püüame igapäevaelus Piibli põhimõtteid järgida, on meie elukvaliteet paranenud (Laul 128:1, 2). See on üks põhjus, miks me räägime teistelegi seda head, mida oleme Piiblist teada saanud.

Me elame jumalike põhimõtete järgi. Piibli põhimõtted edendavad rahulolu, teistest lugupidamist, ausust ja headust. Need aitavad olla tublid ja kasulikud ühiskonnaliikmed, samuti tugevdavad peresidemeid ja edendavad head moraali. Olles veendunud, et „Jumal ei ole erapoolik”, kuulume suurde rahvusvahelisse usuperre, kus pole rassilisi ega poliitilisi lõhesid. Kuigi me oleme üksikult võttes kõik tavalised inimesed, moodustame üheskoos ainulaadse rahva (Apostlite teod 4:13; 10:34, 35).

• Mis suhtes on Jehoova tunnistajad nagu kõik teised inimesed?

• Milliseid põhimõtteid on Jehoova tunnistajad Piiblist õppinud?

Suur osa inimesi peab Jehoova tunnistajaid uueks religiooniks. Kuid juba üle 2700 aasta tagasi nimetas ainus tõeline Jumal oma teenijaid oma „tunnistajateks” (Jesaja 43:10–12). Kuni 1931. aastani tunti meid kui piibliuurijaid. Miks me võtsime endale nime Jehoova tunnistajad?

See nimi seostab meid oma Jumalaga. Vanadest käsikirjadest ilmneb, et Jumala nimi Jehoova esineb Piiblis tuhandeid kordi. Paljudes tõlgetes on see asendatud selliste nimetustega nagu Issand või Jumal. Kui aga Jumal ilmutas end Moosesele, kasutas ta oma nime Jehoova ja ütles: „See on igavesti mu nimi” (2. Moosese 3:15). Sellega tõi Jehoova välja midagi, mis eristab teda kõigist väärjumalatest. Me oleme uhked, et võime kanda Jumala püha nime.

See nimi kõneleb meie missioonist. Alates õiglasest mehest Aabelist andis hulk vanal ajal elanud inimesi tunnistust oma usu kohta Jehoovasse. Sajandite vältel ühinesid „suure pilve tunnistajatega” Noa, Aabraham, Saara, Mooses, Taavet ja paljud teised (Heebrealastele 11:4–12:1). Nagu keegi võib kohtus süütu inimese kaitseks tunnistust anda, oleme meie otsustanud anda tunnistust oma Jumalast, rääkides tema kohta tõde.

Me järgime Jeesuse eeskuju. Piibel nimetab Jeesust „ustavaks ja tõeliseks tunnistajaks” (Ilmutus 3:14). Ka Jeesus ise ütles, et ta on teinud teatavaks Jumala nime ja andnud tema kohta tunnistust (Johannese 17:26; 18:37). Niisiis tuleb Kristuse tõelistel järelkäijatel olla Jehoova tunnistajad ja rääkida tema nimest. Just seda me püüamegi teha.

• Miks võtsid piibliuurijad endale nime Jehoova tunnistajad?

• Kui pikka aega on Jehooval olnud maa peal oma tunnistajad?

• Kes on Jehoova silmapaistvaim tunnistaja?

Pühakiri oli ennustanud, et pärast Kristuse surma tõusevad algkristlaste seast valeõpetajad, kes moonutavad Jumala tõde (Apostlite teod 20:29, 30). Varsti nii juhtuski. Need valeõpetajad segasid Jeesuse õpetused paganausuga, mille tagajärjel tekkis võltskristlus (2. Timoteosele 4:3, 4). Miks võib öelda, et meie tänapäeval saame õigesti aru, mida Piibel tegelikult õpetab?

Jehooval jõudis kätte aeg avaldada tõde. Piibel on ennustanud, et lõpuajal „tõest arusaamine süveneb” (Taaniel 12:4). 1870. aastal hakkas väike rühm tõeotsijaid mõistma, et paljud kirikudoktriinid ei põhine Piiblil. Seepärast püüdsid nad Piibli algsetest õpetustest aru saada. Jehoova õnnistas nende pingutusi.

Siirad mehed uurisid hoolsalt Piiblit. Need siirad piibliuurijad, meie vaimsed esiisad, kasutasid sama uurimismeetodit mida meie tänapäeval. Nad arutasid Piibli üle teemade kaupa. Kui mingist piiblikohast oli raske aru saada, püüdsid nad leida salme, mis seda selgitaksid. Kui nad jõudsid järeldusele, mis oli kooskõlas ülejäänud Piibliga, panid nad selle kirja. Lastes Piiblil end ise tõlgendada, leidsid nad taas tõe Jumala nime ja kuningriigi kohta, tema eesmärgi kohta inimkonna ja maaga ning surnute olukorra ja ülestõusmislootuse kohta. Sellised tõeotsingud vabastasid nad paljudest valeusu ja selle traditsioonide kammitsaist (Johannese 8:31, 32).

Aastal 1879 mõistsid piibliuurijad, et käes on aeg tõde teistelegi kuulutada. Niisiis hakkasid nad sel aastal andma välja ajakirja, mis ilmub tänase päevani – selleks on Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki. Praegu jagame Piibli tõdesid inimestega 240 maal umbes 750 keeles. Mitte kunagi varem pole nii paljud inimesed tõest nii selgelt aru saanud!

• Mis juhtus Piibli tõega pärast Kristuse surma?

• Mis on aidanud meil Jumala Sõna tõe taas leida?

Jehoova tunnistajad kasutasid, trükkisid ja levitasid aastakümneid eri piiblitõlkeid. Siis aga mõistsid, et vaja oleks uut tõlget, mis aitaks kõigil inimestel „tõde hästi tundma” õppida, nagu on Jumala tahe (1. Timoteosele 2:3, 4). Niisiis hakatigi aastal 1950 osade kaupa välja andma kaasaegses keeles Piiblit, milleks on „Uue maailma tõlge”. See on usaldusväärne ja täpne tõlge ning on ilmunud enam kui 130 keeles.

Vaja oli kergesti mõistetavat piiblitõlget. Keeled muutuvad aja jooksul ja paljudes piiblitõlgetes on segaseid või vananenud väljendeid, mida on raske mõista. Leitud on ka pühakirjatekstide muistseid käsikirju, mis on varemleitutest täpsemad ja originaalilähedasemad, ning tänu sellele on suurenenud arusaamine Piibli heebrea, aramea ja kreeka keelest.

Vaja oli sellist tõlget, mis annaks ustavalt edasi Jumala sõnumi. Selle asemel et Jumala inspireeritud kirjutistega liiga vabalt ümber käia, peaksid tõlkijad algtekstist ustavalt kinni pidama. Kuid ometi on enamikust Piiblitest Jumala nimi Jehoova välja jäetud.

Vaja oli sellist tõlget, mis tooks au Piibli autorile. (2. Saamueli 23:2.) „Uue maailma tõlkes” on nimi Jehoova pandud tagasi kõigisse kohtadesse, kus see vanimates Piibli käsikirjades esineb; selliseid kohti on üle 7000, millest üks on näha alltoodud pildil (Laul 83:18). Tänu aastaid kestnud hoolsale uurimistööle on valminud tõlge, mida on nauditav lugeda, kuna see annab Jumala mõtted edasi selgelt. Võiksid teha endale harjumuseks lugeda Jehoova Sõna iga päev (Joosua 1:8; Laul 1:2, 3).

• Miks me otsustasime, et vaja on uut piiblitõlget?

• Mida oleks iga päev hea teha kõigil, kes ihkavad Jumala tahet tundma õppida?