Paljud ei käi enam jumalateenistustel, sest nad ei leia sealt vaimset juhatust ega lohutust. Miks sul tasuks siis tulla Jehoova tunnistajate koosolekutele? Mis sind seal ees ootab?

Sulle saab osaks rõõm olla armastavate ja hoolivate inimeste seas. Esimese sajandi kristlased olid organiseeritud kogudustesse; nad pidasid koosolekuid, et Jumalat kummardada, Pühakirja uurida ja üksteist julgustada (Heebrealastele 10:24, 25). Armastavas õhkkonnas koos viibides tundsid nad, et on tõeliste sõprade, vaimsete vendade ja õdede keskel (2. Tessalooniklastele 1:3; 3. Johannese 14). Meie koosolekud sarnanevad algkristlaste omadega ja me kogeme samasugust rõõmu.

Sa õpid, kuidas Piibli põhimõtete järgi elada. Nagu oli piibliaegadel, viibivad ka meie koosolekutel nii mehed, naised kui ka lapsed. Pädevad õpetajad aitavad meil Piibli abil mõista, kuidas Jumala põhimõtteid igapäevaelus rakendada (5. Moosese 31:12; Nehemja 8:8). Kõik võivad osaleda aruteludes ja laulda kuningriigilaule, et väljendada oma kristlikku lootust (Heebrealastele 10:23).

Sinu usk Jumalasse tugevneb. Apostel Paulus kirjutas ühele kogudusele: „Ma igatsen teid näha, ... et me võiksime üksteist oma usuga vastastikku julgustada, teie mind oma usuga ja mina teid oma usuga” (Roomlastele 1:11, 12). Koosolekutel korrapäraselt kaasusklikega lävimine tugevdab meie usku ja otsusekindlust elada kristlikku elu.

Kutsume sindki meie järgmisele koosolekule, kus võid seda kõike ise kogeda. Oled seal väga oodatud. Koosolekud on tasuta, mingit korjandust ei tehta.

• Kelle eeskuju me koosolekuid pidades järgime?

• Mis kasu meile kristlikud koosolekud toovad?

Isegi kui tee viiks läbi paksu džungli või tuleks trotsida rajuilma, läheksid Jehoova tunnistajad kristlikele koosolekutele. Miks teevad nad hoolimata eluraskustest ja päevaväsimusest selliseid pingutusi, et oma usukaaslastega kokku saada?

See aitab elumuredega toime tulla. „Mõelgem üksteise peale,” kirjutas Paulus, rääkides neist, kes käivad kristlikel koosolekutel (Heebrealastele 10:24). See Piibli väljend kannab endas mõtet, et meil tuleb üksteist tundma õppida. Niisiis annavad Pauluse sõnad meile tõuke olla teistest huvitatud. Kui õpime koguduseliikmeid tundma, võime saada teada, et mõni neist on tulnud toime samasuguste eluraskustega, nagu on meil, ja ta võib meid aidata.

See aitab luua kestvaid sõprussuhteid. Koosolekutel ei saa me kokku lihtsalt tuttavatega, vaid heade sõpradega. Peale selle veedame vahel koos vaba aega. Mis kasu selline seltsing toob? Me õpime üksteist rohkem hindama ja nii armastus meie vahel süveneb. Kuna meil on omavahel tekkinud lähedased sõprussuhted, oleme raskuste kerkides valmis üksteist aitama (Õpetussõnad 17:17). Kõigi koguduseliikmetega seltsides näitame, et me tõesti hoolime üksteisest (1. Korintlastele 12:25, 26).

Innustame sind valima endale sõpradeks neid, kes täidavad Jumala tahet. Selliseid sõpru võid leida Jehoova tunnistajate hulgast. Soovime väga, et sa ei laseks millelgi takistada end meiega seltsimast.

• Kuidas koosolekutel teistega suhtlemine meile kasuks tuleb?

• Millal sooviksid sa meie kogudusega lähemalt tutvust teha?

Algkristlikud koosolekud koosnesid põhiliselt laulmisest, palvetamisest ning Pühakirja lugemisest ja selle üle arutlemisest; ei järgitud mingeid rituaale (1. Korintlastele 14:26). Meie koosolekud on üldjoontes samasugused.

Me saame Piiblil põhinevat praktilist juhatust. Nädalalõpul tuleb iga kogudus kokku kuulama pooletunnist avalikku kõnet selle kohta, kuidas Piibel on seotud meie elu ja praeguse ajaga. Kõiki ergutatakse kirjakohti oma Piiblist järele vaatama. Pärast kõnet on tunniajane Vahitorni-uurimine, kus kõik kohalviibijad võivad osaleda arutelus, mis põhineb ühel Vahitorni uurimisväljaande artiklil. See arutelu aitab meil mõista, kuidas Piibli juhatust oma elus järgida. Maailma enam kui 110 000–s Jehoova tunnistajate koguduses uuritakse sama artiklit.

Meil aidatakse lihvida oma õpetamisoskust. Me koguneme ka ühel nädalasisesel õhtul ja siis toimub kolmeosaline koosolek „Kristlik elu ja teenistus”, kus käsitletakse materjali iga kuu ilmuvast koosoleku töövihikust. Esimeses osas, „Aardeid Jumala sõnast”, käsitletakse mõtteid Piibli peatükkidest, mis koguduseliikmed on enne ise läbi lugenud. Teises osas, mis kannab pealkirja „Valmistume kuulutustööks”, näidatakse, kuidas rääkida Piiblist teistele. Koosoleku juhataja annab nõu, et aidata meil oma lugemis- ja vestlemisoskust parandada (1. Timoteosele 4:13). Viimases osas pealkirjaga „Kristlik eluviis” räägitakse sellest, kuidas Piibli põhimõtteid igapäevaelus rakendada. Selles osas on ka küsimuste ja vastuste vormis arutelu, mis aitab meil süvendada oma arusaamist Piiblist.

Kui sa meie koosolekutele tuled, siis avaldab sulle kahtlemata muljet neil pakutava piiblihariduse kõrge tase (Jesaja 54:13).

• Mida sa võid meie koosolekutelt oodata?

• Millisele meie iganädalasele koosolekule sa tahaksid tulla?

Kas sa oled märganud selle brošüüri piltidelt, kui korralikult Jehoova tunnistajad oma koguduse koosolekutel riides on? Miks me oma riietusele ja väljanägemisele sedavõrd suurt rõhku paneme?

Sellega näitame austust oma Jumala vastu. On tõsi, et Jumal vaatab meie välimusest kaugemale (1. Saamueli 16:7). Ometi, kui me tema kummardamiseks kokku saame, soovime väga näidata austust Jumala ja oma usukaaslaste vastu. Näiteks kui meil tuleks seista kohtuniku ees, siis kahtlemata pööraksime austusest tema positsiooni vastu oma väljanägemisele tähelepanu. Samamoodi saame sellega, millisena me koosolekule tuleme, näidata, kuivõrd on meil lugupidamist „kogu maa kohtumõistja” Jumal Jehoova ja tema kummardamispaiga vastu (1. Moosese 18:25).

Sellega peegeldame oma väärtushinnanguid. Piibel õhutab kristlasi riietuma „tagasihoidlikkuse ja kaine mõistusega” (1. Timoteosele 2:9, 10). „Tagasihoidlikkus” tähendab seda, et me ei soovi tõmmata endale tähelepanu sellega, et paneksime selga rõivad, mis oleksid uhkeldavad, väljakutsuvad või napid. „Kaine mõistus” aitab meil valida riided, mis on nägusad, aga mitte lohakad ega äärmusesse kalduva moega. Sellised põhimõtted jätavad hulga ruumi isiklikele eelistustele. Meie maitsekas ja kena riietus võib „kaunistada igati meie päästja, Jumala õpetust” ja tuua Jumalale ülistust (Tiitusele 2:10; 1. Peetruse 2:12). Pannes end koosolekuteks viisakalt riidesse, saame mõjutada teiste suhtumist Jehoova kummardamisse.

Ära jäta siiski pelgalt riietuse pärast kuningriigisaali koosolekule tulemata. Kuigi meie riided peaksid olema sündsad, puhtad ja esinduslikud, ei pea need olema kallid ega peened.

• Kui tähtis on Jumalat teenides pöörata tähelepanu oma riietusele?

• Millised põhimõtted aitavad meil teha riietust ja välimust puudutavaid valikuid?

Kui sa juba uurid kellegi Jehoova tunnistajaga Piiblit, siis arvatavasti püüad sa õppetunni enne igat uurimist läbi vaadata. Sama on hea teha enne koguduse koosolekuid, et neist suurimat kasu saada. Kõige paremaid tulemusi annab see, kui ettevalmistamine saab meile harjumuseks.

Otsusta, millal ja kus uurida. Millal on sinul kõige lihtsam keskenduda? Kas on see varahommikul enne tööleminekut või hilisõhtul, kui lapsed on magama läinud? Isegi kui sa ei saa korraga pikalt uurida, otsusta, kui palju aega sa saaksid sellele pühendada, ja siis püüa oma otsusest kinni hoida. Otsi mõni vaikne koht ja hoolitse selle eest, et miski sind ei segaks, näiteks pane raadio ja televiisor kinni ning telefon hääletu režiimi peale. Palve enne uurimist aitab sul heita kõrvale päevamured ja keskenduda Jumala Sõnale (Filiplastele 4:6, 7).

Märgi ära võtmemõtted ja valmistu vastama. Alustuseks püüa teemast ülevaade saada. Mõtle artikli või peatüki pealkirjale ja kaalu, kuidas alapealkirjad on teemaga seotud, vaata ka pilte ja loe kordamisküsimusi, mis rõhutavad peamisi mõtteid. Siis loe lõik ja otsi vastus trükitud küsimusele. Vaata Piiblist järele viidatud kirjakohad ja püüa aru saada, kuidas need on teemaga seotud (Apostlite teod 17:11). Leidnud küsimusele vastuse, võiksid võtmesõnad või -väljendid alla joonida või muul moel esile tõsta, et sul vastus hiljem hõlpsamini meelde tuleks. Kui sa siis koosolekul oled ja vastata soovid, võid käe tõsta ja oma sõnadega lühikese kommentaari teha.

Uurides eri teemasid, mida meie iganädalastel koosolekutel käsitletakse, lisad oma piibliliste teadmiste „varakambrisse” uusi mõttepärle (Matteuse 13:51, 52).

• Mida oleks hea teha, enne kui hakkad koosolekuks valmistuma?

• Kuidas sa võid valmistuda koosolekul vastamiseks?

Muistsetest aegadest peale on Jehoova soovinud, et perekonnad veedaksid koos aega, tugevdamaks suhteid nii omavahel kui ka temaga (5. Moosese 6:6, 7). Sellepärast eraldavad Jehoova tunnistajad iga nädal mingi aja pere piibliõhtuks, et arutleda koos perega vabas õhkkonnas mõne vaimse teema üle, mis tundub olevat praktiline just neile. Ka siis, kui sa elad üksi, oleks piibliõhtu sulle suurepärane aeg Jumala Sõna üle mõtiskleda ja mõnd sulle huvipakkuvat piibliteemat uurida.

See aitab saada lähedasemaks Jehoovaga. „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile” (Jaakobuse 4:8). Me õpime Jehoovat paremini tundma, kui saame Piiblit uurides teada üksikasju tema isiksuse ja toimimisviiside kohta. Üks lihtne viis pere piibliõhtuga algust teha on lugeda üheskoos Piiblit, näiteks järgides nädalasisese koosoleku töövihikus olevat piiblilugemiskava. Iga pereliige võiks mingi osa ette lugeda ja seejärel võiksite omavahel arutada, mida saaks neist peatükkidest õppida.

See aitab tugevdada oma peresidet. Nii abielumees ja -naine kui ka vanemad ja lapsed saavad omavahel lähedasemaks, kui nad uurivad koos Piiblit. Pere piibliõhtu peaks olema rõõmus ja rahulik aeg, mida iga pereliige ootab. Vanemad võivad laste vanusest sõltuvalt valida arutamiseks praktilise teema näiteks ajakirjade Vahitorn ja Ärgake! mõnest rubriigist või meie veebisaidilt jw.org. Samuti võite rääkida mingist probleemist, mis lapsel koolis kerkis, ja mõelda koos, kuidas seda lahendada. Võite ka vaadata midagi veebitelevisioonist JW Broadcasting (tv.jw.org) ja seda pärast üheskoos arutada. Või ehk meeldiks teile harjutada laule, mida me oma koosolekutel laulame? Pärast piibliõhtut oleks kindlasti tore midagi maitsvat näksida.

Kui võtate iga nädal aega, et koos perega sel viisil Jehoovat kummardada, õpite Jumala Sõnast rõõmu tundma, ja Jehoova õnnistab rikkalikult teie pingutusi selles vallas (Laul 1:1–3).

• Miks me võtame aega pere piibliõhtuks?

• Kuidas saavad lapsevanemad piibliõhtu kogu perele meeldivaks muuta?

Miks need inimesed siin piltidel nii õnnelikud paistavad? Sest nad on parasjagu ühel meie kokkutulekul. Nii nagu muistsel ajal pidid jumalateenijad kolm korda aastas kokku saama, ootame meiegi selliseid suuri kokkutulekuid (5. Moosese 16:16). Igal aastal on meil kolm sellist sündmust: kaks ühepäevast ringkondlikku kokkutulekut ja üks kolmepäevane üldkokkutulek. Mis kasu me neist saame?

Need tugevdavad meie kristlikku vennaskonda. Nagu iisraellased rõõmustasid võimaluse üle ülistada Jehoovat „suures koguduses”, tunneme ka meie rõõmu selle üle, et saame teda sel moel koos kummardada (Laul 26:12; 111:1). Sellised kokkutulekud pakuvad meile võimaluse kohtuda ja seltsida usukaaslastega muudest kogudustest ja isegi teistest maadest. Vaheajal saame üheskoos keha kinnitada, mis lisab sellele vaimsele sündmusele peresoojust (Apostlite teod 2:42). Sellised kogunemised võimaldavad meil oma silmaga näha armastust, mis ühendab meie ülemaailmset vennaskonda (1. Peetruse 2:17).

Need aitavad meil vaimseid edusamme teha. Iisraellastele tõi suurt kasu ka see, et neile selgitati kogunemistel Pühakirja, nii et nad sellest aru said (Nehemja 8:8, 12). Ka meie hindame Piiblile tuginevat juhatust, mida me kokkutulekutel saame. Kõik ettekanded on piibliainelised. Kaasahaaravaid kõnesid ja tõsielujuhtumeid kuulates õpime, kuidas oma elus Jumala tahet täita. Meid innustavad kogemused vendadest ja õdedest, kes tulevad edukalt toime raskustega, mis neile kui kristlastele viimseil päevil osaks saavad. Üldkokkutulekutel esitatavad lavastused teevad piiblisündmused meile elavaks ja pakuvad praktilist õpetust. Igal kokkutulekul ristitakse neid, kes soovivad sümboliseerida oma pühendumist Jumalale.

• Miks on kokkutulekud rõõmsad sündmused?

• Kuidas võiks kokkutulekul viibimine sinule kasuks tulla?

Veidi aega enne oma surma ütles Jeesus: „Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele ja siis tuleb lõpp” (Matteuse 24:14). Kuidas pidi aga selline ülemaailmne töö tehtud saama? Selleks tuli järgida Jeesuse eeskuju, mille ta andis maa peal olles (Luuka 8:1).

Külastame inimesi nende kodudes. Jeesus õpetas oma jüngreid kuulutama head sõnumit majast majja (Matteuse 10:11–13; Apostlite teod 5:42; 20:20). Neile esimese sajandi evangeeliumikuulutajatele olid määratud kindlad territooriumid, kus kuulutada (Matteuse 10:5, 6; 2. Korintlastele 10:13). Samamoodi on meie kuulutustöö tänapäeval hästi organiseeritud; igale kogudusele on antud kuulutamiseks oma territoorium. Nii on meil võimalik täita Jeesuse käsku „rahvale kuulutada ja põhjalikult tunnistust anda” (Apostlite teod 10:42).

Kuulutame inimestele kõikjal, kus neid on. Jeesus jättis meile eeskuju ka sellega, et kuulutas inimestele avalikes kohtades, näiteks mere ääres või kogukonna kaevu juures (Markuse 4:1; Johannese 4:5–15). Ka meie üritame inimestega Piiblist juttu alustada igal pool: tänavatel, ärides, parkides; või püüame neid telefonitsi kätte saada. Peale selle kasutame ära häid võimalusi anda tunnistust oma naabritele, töö- või klassikaaslastele ja sugulastele. Kõik need pingutused kokku on teinud võimalikuks selle, et miljonid inimesed kõikjal maailmas on kuulnud head sõnumit päästest (Laul 96:2).

Kellele sina võiksid rääkida head sõnumit Jumala kuningriigist ja sellest, millist tulevikku see pakub? Ära hoia seda lootusesõnumit vaid enda teada! Räägi seda teistele esimesel võimalusel.

• Millist „head sõnumit” tuleb meil kuulutada?

• Kuidas järgivad Jehoova tunnistajad kuulutustöös Jeesuse eeskuju?

Väljendit „pioneer” kasutatakse sageli inimese kohta, kes on milleski algataja, teerajaja. Jeesus oli justkui pioneer: Jumal saatis ta maa peale osalema elutoovas teenistuses ja rajama teed päästeks (Matteuse 20:28). Jeesuse tänapäevased järelkäijad pühendavad tema eeskujul võimalikult palju aega inimeste õpetamisele (Matteuse 28:19, 20). Mõned neist saavad osaleda pioneerteenistuses, nagu meie seda nimetame.

Pioneer on täisajaline hea sõnumi kuulutaja. Kõik Jehoova tunnistajad on hea sõnumi kuulutajad. Mõned aga on sättinud oma elu nii, et saavad teenida üldpioneerina ja osaleda kuulutustöös 70 tundi iga kuu. Sel põhjusel käivad paljud neist palgatööl vaid osaajaliselt. On ka neid, kes määratakse teenima eripioneerina paigas, kus on suurem vajadus kuningriigikuulutajate järele. Nemad osalevad iga kuu teenistuses 130 või rohkem tundi. Pioneerid on rahul tagasihoidliku elustiiliga, olles kindlad, et Jehoova annab neile eluks hädavajaliku (Matteuse 6:31–33; 1. Timoteosele 6:6–8). Need, kes ei saa osaleda täisajalises pioneeritöös, saavad võimaluse korral teenida abipioneerina, suurendades oma kuulutustööd 30 või 50 tunnini kuus.

Pioneeri ajendiks on armastus Jumala ja inimeste vastu. Nagu Jeesus, näeme ka meie, millises trööstitus vaimses olukorras on paljud inimesed tänapäeval (Markuse 6:34). Meil on teadmised, mis võivad neid juba praegu aidata, andes neile kindla tulevikulootuse. Armastus ligimese vastu ajendab pioneere kasutama heldelt oma aega ja jõudu, et aidata teistel head sõnumit mõista (Matteuse 22:39; 1. Tessalooniklastele 2:8). Tulemuseks on see, et pioneeri usk tugevneb, tal on Jumalaga veelgi lähedasemad suhted ja ta kogeb suurt rõõmu (Apostlite teod 20:35).

• Kes on pioneer?

• Mis ajendab mõningaid teenima üld- või eripioneerina?

Jehoova tunnistajad on tuntud selle poolest, et nad panevad suurt rõhku piibliharidusele. Neil, kes teevad täisajaliselt kuningriigi kuulutustööd, on võimalik saada eriväljaõpet, et anda „teenistuses endast parim” (2. Timoteosele 4:5).

Pioneerteenistuse kool. Esimese täisajalises teenistuses oldud aasta lõpus kutsutakse pioneer kuuepäevasele kursusele, mida võidakse pidada mõnes lähedal asuvas kuningriigisaalis. Selle kooli eesmärk on aidata pioneeril hoida Jehoovaga lähedasi suhteid, parandada oma oskusi kõigis kuulutustöövaldkondades ja teenida Jehoovat ustavalt edasi.

Kuningriigi kuulutajate kool. Selles koolis õpitakse kaks kuud. Seal antakse väljaõpet kogenud pioneeridele, kes on valmis lahkuma oma kodukohast, et teenida seal, kus vaja. Nad justkui ütlevad: „Siin ma olen, läkita mind!”, jäljendades niiviisi Jeesus Kristust, parimat hea sõnumi kuulutajat, kes kunagi maa peal on elanud (Jesaja 6:8; Johannese 7:29). Kodukohast kaugele kolimine võib tähendada seda, et tuleb õppida elama lihtsamalt. Kultuur, kliima ja toit võivad olla täiesti teistsugused, kui ollakse harjunud. Ehk on vaja õppida koguni uut keelt. See kool aitab vallalistel vendadel ja õdedel ning abielupaaridel vanuses 23–65 arendada oma ülesannete täitmiseks tarvilikke omadusi ning oskusi, mida nad vajavad selleks, et olla Jehoovale ja tema organisatsioonile veelgi kasulikumad.

Gileadi piiblikool. Nimi Gilead tuleneb heebrea väljendist, mis tähendab „tunnistuskuhi”. Alates Gileadi kooli asutamisest 1943. aastal on üle 8000 selle kooli lõpetanud misjonäri saadetud andma tunnistust „maa äärteni” ning sel on olnud suurepärased tulemused (Apostlite teod 13:47). Näiteks kui misjonärid saabusid Peruusse, polnud seal mitte ühtegi kogudust, nüüd on neid üle tuhande. Kui misjonärid Jaapanisse teenima läksid, oli seal vähem kui kümme Jehoova tunnistajat, praegu on sel maal aga üle 200 000 kuulutaja. Gileadi koolis õpitakse viie kuu jooksul väga põhjalikult Jumala sõna. Sellesse kooli kutsutakse eripioneere, misjonäre ja neid, kes töötavad harubüroos või teevad ringkonnatööd. Kooli eesmärk on anda õpilastele põhjalikku väljaõpet, et nad võiksid stabiliseerida ja edendada meie ülemaailmset tööd.

• Mis on pioneerteenistuse kooli eesmärk?

• Kellele on mõeldud kuningriigi kuulutajate kool?