Mida saavad kogudusevanemad teha alkoholiprobleemiga inimese aitamiseks?

SEE naine oli kõik ära proovinud, et joomist vähendada. Miski ei paistnud tulemusi andvat. Kui ta rääkis asjast kogudusevanematega, olid need tema pärast sügavalt mures ja andsid talle Piibli põhjal nõu olla mõõdukas. Kuid nende püüded jooksid liiva. Naise probleem aina süvenes. Ta oli alkohoolik.

See tõstatab väga tähtsa küsimuse: mida on kogudusevanematel võimalik teha, et alkoholiprobleemiga usuvendi ja -õdesid aidata?

Piibel kuidagi ei õigusta joomarlust. Eeskätt lasub just kristlikel ülevaatajatel vastutus hoolitseda selle eest, et kristlikus koguduses poleks paadunud, mittekahetsevaid joodikuid; need tuleb kogudusest eemaldada (1. Kor. 5:11–13; Gal. 5:19–21). Kogudusevanemate esmane soov peaks aga olema aidata neid, kes on alkoholi tarbimises üle piiri läinud ja seda siiralt kahetsevad. Mida peaks siis vanem tegema, kui vend või õde on olnud purjus ja tuleb nüüd tema käest abi otsima?

Esiteks tuleb märkida, et on vahe, kas inimene jõi ühel korral kogemata liiga palju või kas ta on joodik – kas tal on harjumus end purju juua. Näiteks Noa jõi ühel korral liiga palju veini ja jäi joobnuks (1. Moos. 9:20, 21). Kuid ta polnud kindlasti mitte paadunud joodik. Piibel ei viita sellele, et ta oleks veel kunagi end purju joonud. (Võrdle Heebrealastele 11:7.)

Niisiis, kui koguduseliige tuleb selles asjas vanema juurde, tasuks viimasel teha kindlaks järgmised tõigad: kas tegu oli üksikjuhtumiga? kas sellest inimesest on näha, et ta on otsustanud edaspidi hoiduda end purju joomast? kas ta tunnistab oma süüd ning on otsinud Jumalalt andestust? vahest pole see juhtum toonud suurt teotust? Kui need ja muudki asjaolud räägivad inimese kasuks, siis piisab ehk sellest, kui kogudusevanem annab eksinule „tasaduse vaimus” armastavalt nõu olla mõõdukas, nii et viimane saab jõudu pidada kinni oma otsusest väärtegu mitte korrata (Gal. 6:1).

Mis aga siis, kui inimene on end korduvalt purju joonud või joomisega endale halva maine teinud? Sel juhul peab asja arutama õiguskomitee. Ent selleks et inimest aidata, tasuks vanematel välja selgitada, kas probleemiks pole ...

... alkoholism

Mis vahe sel on? Vahe on tegelikult väga suur. Nagu artikli algul toodud kogemus näitab, pole erilist mõtet anda alkohoolikule nõu juua mõõdukalt. Miks? Sellepärast, et kord joomist alustanud, ei suuda alkohoolik üldjuhul mõõdukuse piiridesse jääda, mistõttu enamik alkoholismiravi asjatundjaid soovitab alkohoolikutel joomisest täielikult loobuda.

Pealegi eitavad paljud alkohoolikud probleemi olemasolu. Kas see tähendab, et nad on mittekahetsevad paadunud joodikud? Mitte tingimata. Tasub meeles pidada, et tavaliselt ei suuda alkohoolikud oma olukorda realistlikult näha. Nende kehaline, vaimne, emotsionaalne ja usuline tervis on häiritud ning seda tuleb arvesse võtta. Seepärast pole üldsegi mitte kerge aidata neil näha, et neil on alkoholiprobleem.

Sellistel puhkudel tasuks kogudusevanematel vaagida mitmeid küsimusi.

Kuidas saada teada, kas probleemiks on alkoholism? Kasulikku teavet võib leida artiklist „Alkoholism. Faktid ja müüdid”, mis ilmus ajakirjas ”Ärgake!” 8. juuli 1982 (inglise keeles). Seal tuuakse ära mõningad alkoholismi sümptomid.

Olge tähelepanelikud. Mõnikord on alkoholism mingi teise probleemi varjatud põhjus. Näiteks ühes koguduses otsis õde kogudusevanematelt abi seoses oma sügava masendusega. Hoolimata vanemate heasoovlikest pingutustest õde aidata, jäi masendus püsima. Mõne aja pärast said vanemad aga teada, et sel õel on joomisprobleem. Edasised püüded õde aidata tõid ilmsiks, et ta on alkohoolik. Kui õde võttis vastu abi alkoholismiga toimetulekuks, paranes tema enesetunne suuresti.

Kuidas aidata alkohoolikul aru saada, et tal on joomisprobleem? Hoiduge sellistest arvamusavaldustest ja üldistustest nagu „Meile tundub, et sa jood liiga palju”. Sääraste märkuste peale tõmbub alkohoolik üldjuhul veelgi enam kaitsepositsioonile. Pigem saab ehk inimesele konkreetselt ja detailselt välja tuua tõsiasjad tema joomise ja selle tagajärgede kohta. Seejuures on oluline, et teie toon väljendaks siirast hoolimist: „Me oleme sinu pärast väga mures ning seda järgmiste tõsiasjade tõttu.”

Üks kogudusevanem, kes on ise alkoholismiga edukalt toime tulnud, soovitab järgmist: „Olen leidnud, et on kasulik teha kindlaks, milliseid probleeme inimesel on, näiteks kodus või töö juures. Seejärel aitan tal suunavate küsimuste abil mõista, et tema tegelik probleem võib olla hoopis joomine. Mulle meenub üks jutuajamine, mis kõlas umbes nii:

„Kas sinu joomine on su perekonnaelule halvasti mõjunud?”

„Misasja? Ei ole!”

„Oled sa naisega tülitsenud?”

„Olen.”

„Ega joomisel sellega mingit pistmist polnud?”

„Ei.”

„Olid sa võtnud, kui teil see tüli oli?”

„Hm ... njah, ... olin küll.”

Kui olin temaga mitmetest probleemidest rääkinud, sai ta aru, et peaaegu iga kord olid need tekkinud just siis, kui ta oli joonud.”

Kas ta vajab professionaalset abi? Alkohoolik võib seda vajada. Muidugi ei peaks kogudusevanemad soovitama mingit konkreetset raviviisi – ravi valik on inimese enda asi. Ja kui inimene keeldub professionaalset abi otsimast, ei peaks vanemad selle põhjal tingimata järeldama, et tegu on mittekahetseva patustajaga. Samal ajal on aga tarvis olla kindlakäeline. Inimene peab selgelt mõistma, et peaasjalikult on kaalul see, kas ta jääb Jehoova soosingusse ja kristliku koguduse liikmeks.

Kas ta tuleks eemaldada? Otsus sõltub sellest, kuidas inimene ise oma joomisse suhtub. Kas näib, et ta on otsustanud edasi juua, hoolimata sellest, et olete kannatlikult ja kindlakäeliselt püüdnud teda mõistusele tuua? Siinkohal väärib märkimist, mida soovitatakse raamatus „Alcoholics Anonymous” (Anonüümsed alkohoolikud) alkohoolikute tööandjatele:

„Kui olete kindel, et teie alluv ei taha joomist lõpetada, tasub ta ehk töölt lahti lasta ... Sellise inimese vallandamine võib talle tegelikult head teha. Ta võib sellist läbiraputamist just vajada.” Ka siis, kui inimene tuleb oma hoiaku tõttu vennaskonnast välja heita, et kogudust puhtana hoida, võib see osutuda talle ühtlasi vajalikuks raputuseks.

Kuidas toimida, kui olete veendunud, et inimene tõesti tahab joomist lõpetada? Kui inimene on nõus abi vastu võtma, kulub aega, enne kui selgub, kas tal on tõsi taga. Professionaalsest ravist võib olla abi. Muidugi peaks ta mõistma, et ainuüksi see tema probleemi ei lahenda.

Harilikult vajab alkohoolik kestvat toetust, eriti just vaimset. Varem võis ta masenduse, viha, tööprobleemide ja muuga toimetulekuks alkoholist abi otsida. Seetõttu võib ta nüüd vajada, et aitaksite tal eluraskustele vastu minna teistsuguse mõtteviisiga. Peale selle võivad inimest veel pikka aega vaevata negatiivsed tunded, nagu süütunne või enesekindluse puudumine. Inimene võib tunda, et ta pole väärt Jehoova poole palvetama, ning ta võib vajada teie abi, et taastada Jumalaga usalduslikud suhted. Kui palvetate koos temaga ja tema eest ning tuletate talle meelde lohutavaid mõtteid Jumala Sõnast, võib see leevendada tema hirme ja kõhklusi (Jaak. 5:14–16).a

Kui inimene murrab jalaluu, peab ta ehk mõnda aega kõndima toe abil. Nõnda võib ka see, kes peab võitlust, et joomisest lahti saada, vajada mõistvat tugiisikut, kes on valmis teda kuulama. Kas sa oled valmis pakkuma sellist abi?

„Kogudusevanemad ja ka paljud teised vennad külastasid mind,” räägib üks vend, kes oli joomisharjumusega võitlust pidanud. „Mul pole sõnu, et öelda, kuidas ma küll hindasin kõike seda armastust ja mõistmist. Mul oli nii hea tunne, kui suutsin jälle Jehoova poole palvetada. Milline kergendus!”

„Vennad aitasid mind mitmel moel,” ütleb üks teine vend, kes sai abi alkoholismiga toimetulekuks. „Nad pakkusid koguni välja, et istuksin koosolekutel nende kõrval, kuna ma kartsin saali tulla. Üks vend aitas mind iseäranis palju. Ta tuli mind vaatama just siis, kui seda kõige rohkem vajasin – kui tahes kiire tal ka polnud. Olen tema armastuse ja kannatlikkuse eest väga tänulik.”

Mõnel juhul on abi sellest, kui joomisharjumusega võitlev inimene saab rääkida mõne kaaskristlasega, kes on ise alkoholismiga edukalt toime tulnud. Miks võib sellest abi olla? Sest niisugune vestluskaaslane suudab olla mõistev, kuna ta teab täielikult, milliseid muudatusi alkohoolik peab tegema. Mis veelgi tähtsam, nii näeb probleemi kütkes olev inimene, et joomist maha jätta on võimalik. Ja üks elav eeskuju tähendab alkohoolikule rohkem kui tuhat õpetussõna.

Mis siis, kui inimene kogeb tagasilangust? Seda võib ette tulla. Taas seisneb küsimus selles, milline on alkohooliku hoiak. Kas te olete kindlad, et ta tõesti tahab joomisharjumusest lahti saada? Kas ta saab aru, et paranemiseks on tal tarvis oma jõupingutusi kahekordistada? Kui jah, siis vajab ta mõistmist ja tuge.

Niisiis, see, et inimene on alkohoolik, ei pruugi veel olla põhjus tema eemaldamiseks kogudusest. Kui ta tõesti soovib joomist lõpetada, tuleks talle võimalus anda. Aga kuidas toimida siis, kui tema tegudest ilmneb, et ta tegelikult ei tahagi joomist maha jätta? Mis siis, kui ta on korduvalt end purju joonud, ehkki kogudusevanemad on mõistlikkuse piires teinud kõik, et teda aidata? Siis tuleks ta kooskõlas Pauluse sõnadega tekstis 1. Korintlastele 5:11–13 kogudusest eemaldada.

Alkoholiprobleemiga inimese aitamine nõuab head vahetegemist ning suurt kannatlikkust ja kindlameelsust. Ei piisa sellest, kui lihtsalt öelda vennale või õele: „Võta ennast kokku” või „Kui sa armastad Jehoovat, siis suudad joomise lõpetada.”

Pigem püüdke mõista alkoholismi olemust – mis see on ja mida see inimesega teeb. Arvestage sellega, et teil võib olla tarvis lammutada eitamise müür, mille alkohoolik on enda ümber ehitanud. Tal tuleb aidata mõista, et tal on alkoholiprobleem ning et ta vajab abi. Alkohoolik vajab kestvalt teie abi ja toetust. Kuid kas pole tulemused kõike vaeva väärt?

Üks õde, kes tänu saadud abile õppis alkoholismiga toime tulema, ütleb: „Kogudusevanemad olid nii armastavad ja mõistvad. Tänan Jehoovat iga päev selle eest, et ta nad mulle appi saatis. Mu pea on nüüd selge. Saan palvetada Jehoova poole puhta südametunnistusega. Käin ka kõigil koosolekutel ja tõesti naudin neid.” Jah, kui tänulikud on küll kõik sellised inimesed ennastsalgavatele ülevaatajatele, kes hoolitsevad karja eest meeleldi! (1. Peetr. 5:1, 2.)

(Ilmunud „Vahitornis” 1.5.83, inglise keeles.)

[Allmärkus]