Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w25 September bf. 20-25
  • Ye Obua Mɛi Ni Yɔɔ Wiemɔ Lɛ He Miishɛɛ Lɛ Oya Nɔŋŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ye Obua Mɛi Ni Yɔɔ Wiemɔ Lɛ He Miishɛɛ Lɛ Oya Nɔŋŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KƐ́ MƆ LƐ NÁ WIEMƆ LƐ HE MIISHƐƐ
  • NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KƐ́ WƆKƐ MƆ LƐ BƆI BIBLIA LƐ KASEMƆ
  • NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KƐ́ MƆ HEE KO BA ASAFOŊ KPEE
  • Taomɔ Sanebimɔi Nɛɛ Ahetoo
    2025-2026 Kpokpaa Nɔ Kpee He Gbɛjianɔtoo Wolo​—Ni Akɛ Kpokpaa Nɔkwɛlɔ Lɛ Baafee
  • Bɔ Ni Obaafee Oná Miishɛɛ Waa Yɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • Kpɛɛ Yiŋ Ni Baatsɔɔ Akɛ Okɛ Ohiɛ Fɔ̃ɔ Yehowa Nɔ
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2023
  • Ba Ohe Shi Ni Okpɛlɛ Nɔ Akɛ Jeee Nɔ Fɛɛ Nɔ Ole
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
w25 September bf. 20-25

NIKASEMƆ 39

LALA 54 “Gbɛ Lɛ Nɛ”

Ye Obua Mɛi Ni Yɔɔ Wiemɔ Lɛ He Miishɛɛ Lɛ Oya Nɔŋŋ

“Mɛi fɛɛ ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ he amɛye.”—BƆF. 13:48.

NƆ NI WƆBAAKASE

Wɔbaana be ni esa akɛ wɔkɛ mɔ ko ato Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔ, kɛ be ni esa akɛ wɔfɔ̃ lɛ nine kɛba asafoŋ kpeei.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro bɔ ni mɛi komɛi feɔ amɛnii amɛhãa klɛŋklɛŋ be ni amɛbaanu sane kpakpa lɛ yɛ bɔ ni mɛi krokomɛi feɔ amɛnii amɛhãa lɛ he? (Bɔfoi 13:​47, 48; 16:​14, 15)

YƐ BLEMA Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, mɛi pii ná miishɛɛ klɛŋklɛŋ be ni agba amɛ Yesu he sane lɛ, ni amɛkpɛ amɛyiŋ amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛbaasumɔ ni amɛtsɔmɔ Kristofoi. (Kanemɔ Bɔfoi 13:​47, 48; 16:​14, 15.) Yɛ wɔbei nɛɛ amli hu lɛ, mɛi komɛi náa wiemɔ lɛ he miishɛɛ klɛŋklɛŋ be ni abaashiɛ ahã amɛ lɛ nɔŋŋ. Mɛi komɛi hu yɛ ni efeɔ tamɔ nɔ ni amɛbɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, shi sɛɛ mli lɛ, amɛbanyaa he. Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ ni wɔna akɛ mɔ ko yɛ sane lɛ he miishɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

2. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ato okwaayeli he?

2 Wɔbaanyɛ wɔkɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ato okwaayeli he. Kɛ́ okwaafonyo ko tee ŋmɔ mli ni ena akɛ enibii lɛ ekomɛi eshɛ kpamɔ, shi ekomɛi shɛko kpamɔ lɛ, mɛni efeɔ? Ekpaa nɔ ni eshɛ kpamɔ lɛ. Shi nɔ ni shɛko kpamɔ lɛ, ehuɔ he ni eshwieɔ nɔ nu. Nakai nɔŋŋ wɔ hu kɛ́ wɔshiɛ wɔhã mɔ ko, ni wɔna akɛ eyɛ sane lɛ he miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua lɛ oya nɔŋŋ koni ebatsɔ Kristo kaselɔ. Shi kɛ́ wɔna akɛ ebɛ sane lɛ he miishɛɛ tsɔ hu? Esaaa akɛ wɔjieɔ wɔnine yɛ ehe. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ lɛ agba sane fiofio kɛyashi wɔbaana akɛ emiishɛɛ lɛ eda agbɛnɛ. (Yoh. 4:​35, 36) Kɛ́ wɔnyɛ wɔna kɛji mɔ ko yɛ sane lɛ he miishɛɛ aloo ebɛ he miishɛɛ tsɔ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔna nɔ ni esa akɛ wɔfee. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, abaaye abua wɔ ni wɔna nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ wɔkɛ mɔ ko kpe, ni yɛ klɛŋklɛŋ sanegbaa lɛ mli nɔŋŋ lɛ, wɔna akɛ eyɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ. Agbɛnɛ hu, abaatsɔɔ wɔ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɛi ni tamɔ nakai lɛ ni amɛya amɛhiɛ.

NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KƐ́ MƆ LƐ NÁ WIEMƆ LƐ HE MIISHƐƐ

3. Kɛ́ wɔshiɛ wɔhã mɔ ko ni wɔna akɛ eyɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (1 Korintobii 9:26)

3 Kɛ́ wɔshiɛ wɔhã mɔ ko ni wɔna akɛ eyɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua lɛ ni eyi gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ oya nɔŋŋ. Yɛ klɛŋklɛŋ sanegbaa lɛ mli nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔbi lɛ kɛji ebaasumɔ ni wɔkɛ lɛ akase Biblia lɛ, ni wɔfɔ̃ lɛ nine kɛba asafoŋ kpee.—Kanemɔ 1 Korintobii 9:26.

4. Mɛni oblayoo lɛ niiashikpamɔ lɛ hãa wɔnaa?

4 Bi lɛ kɛji ebaasumɔ ni okɛ lɛ akase Biblia lɛ. Gbi ko lɛ, nyɛmi yoo ko damɔ maŋ odaseyeli shwiili he yɛ Canada ni oblayoo ko bakɔ Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! broshuɔ lɛ eko. Nakai gbi lɛ Soo ni. Nyɛmi yoo lɛ hã oblayoo lɛ le akɛ, wɔtsɔɔ broshuɔ nɛɛ nɔ wɔkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ ni wɔheee shika ko kwraa, ni ebi lɛ kɛji lɛ hu ebaasumɔ ni akɛ lɛ akase. Oblayoo lɛ hã nyɛmi yoo lɛ le akɛ ebaasumɔ, ni ehã lɛ efoŋ nɔmba ni lɛ hu ehe enɔ lɛ. Nakai Soo lɛ nɔŋŋ lɛ, oblayoo lɛ sɛndi nyɛmi yoo lɛ tɛs mɛseji ni ebi lɛ be ni ebaaba koni amɛje nikasemɔ lɛ shishi. Nyɛmi yoo lɛ kɛɛ lɛ akɛ, amɛkɛwo Hɔɔ. Shi oblayoo lɛ bi lɛ akɛ, “Ani wɔnyɛŋ wɔfee lɛ wɔ́? Miyɛ shĩa, mifeee nɔ ko.” No hewɔ lɛ, enɔ jetsɛremɔ Sohaa lɛ, nyɛmi yoo lɛ tee ni ekɛ lɛ yakase nii. Efɔ̃ oblayoo lɛ nine kɛhã asafoŋ kpee nakai Hɔgbaa lɛ. Oblayoo lɛ ba asafoŋ kpee lɛ, ni etee ehiɛ oyayaayai. Niiashikpamɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ wɔhã amɛle akɛ wɔkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ, amɛbaasumɔ ni wɔkɛ amɛ abɔi kasemɔ oya nɔŋŋ.

5. Mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ mɔ ko aje Biblia mli nikasemɔ shishi? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

5 Shi wɔle akɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛ́ wɔkɛɛ lɛ tɛ̃ɛ akɛ wɔbaasumɔ ni wɔkɛ lɛ akase Biblia lɛ, ebaakpɛlɛ nɔ, tamɔ oblayoo lɛ fee lɛ. Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ wɔkɛɛ amɛ tɛ̃ɛ akɛ wɔbaasumɔ ni wɔkɛ amɛ akase Biblia lɛ, ekolɛ amɛkpɛlɛŋ. No hewɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛ amɛ agba sane ko ni amɛbaanya he, koni no ahã amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaakase Biblia lɛ. Kɛ́ wɔhã mɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ na akɛ amɛsane kã wɔtsui nɔ, ni wɔjieee wɔnine yɛ amɛhe lɛ, ekolɛ etsɛŋ ni amɛbaakpɛlɛ ni wɔkɛ amɛ akase Biblia lɛ. Kɛ́ agbɛnɛ lɛ, wɔna akɛ amɛnya sanegbaa lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔwie Biblia mli nikasemɔ lɛ he wɔtsɔɔ amɛ? Abi nyɛmimɛi komɛi ni enyɛ amɛkɛ mɛi babaoo eje Biblia mli nikasemɔ shishi lɛ sane nɛɛ, ni naa nɔ ni amɛwie.

Mfonirii: 1. Nyɛmimɛi hii enyɔ kɛ nuu onukpa ko ni ta eshĩa lɛ hiɛ lɛ miigba sane. 2. Nyɛmimɛi yei enyɔ ehã yoo ko “Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ!” broshuɔ lɛ eko yɛ eshinaa lɛ naa. Yoo lɛ hiɛ ebinuu fioo lɛ, ni ebinuu kroko lɛ damɔ emasɛi.

Mɛɛ sane kɛ́ okɛ mɛi ni yɔɔ mfonirii lɛ amli lɛ gba lɛ, ebaahã amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaakase Biblia lɛ? (Kwɛmɔ kuku 5)a


6. Kɛ́ mɔ lɛ ná sane lɛ he miishɛɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ lɛ awie Biblia mli nikasemɔ lɛ he?

6 Be ni abi nyɛmimɛi lɛ sane lɛ, amɛwie akɛ yɛ maji komɛi anɔ lɛ, kɛ́ ootao okɛ mɔ ko aje Biblia mli nikasemɔ shishi, ni owie nɔ ko tamɔ, “mikɛ bo baakase nii,” loo “mikɛ bo baakase Biblia lɛ,” bei pii lɛ, eyeee omanye. No hewɔ lɛ, nɔ najiaŋ ni okɛ wiemɔi ni tamɔ nakai baatsu nii lɛ, obaanyɛ okɛ wiemɔi tamɔ “wɔbaagba Biblia lɛ he sane,” “wɔbaasusu saji komɛi ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe,” loo “wɔ fɛɛ wɔbaabote Ŋmalɛ lɛ mli” lɛ atsu nii. Agbɛnɛ hu, kɛ́ oomu sanegbaa lɛ naa lɛ, obaanyɛ owie nɔ ko tamɔ, “Biblia lɛ baanyɛ awa wɔ ni wɔnu saji komɛi ni gbaa mɛi pii anaa lɛ shishi,” loo “Ŋaawoi pii yɛ Biblia lɛ mli ni baanyɛ awa wɔ.” Kɛkɛ lɛ, otsa nɔ akɛ: “Kɛ́ wɔba lɛ, wɔyeŋ be pii. Kɛ́ ohã wɔ minitii 10 loo 15 lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko.” Bɔ ni afee ni mɔ lɛ akanu he akɛ jɛmɛ ni wɔbaa lɛ baagba egbɛjianɔtoo naa lɛ, kɛ́ wɔkɛ lɛ miito be lɛ, wɔkawie nibii tamɔ, “daa otsi lɛ, maba.”

7. Mɛɛ be mɛi komɛi yɔseɔ akɛ wɔhiɛ anɔkwale lɛ? (1 Korintobii 14:​23-25)

7 Fɔ̃ɔ amɛ nine kɛba asafoŋ kpee. Yɛ bɔfo Paulo beiaŋ lɛ, etamɔ nɔ ni klɛŋklɛŋ be ni mɛi komɛi ba Kristofoi akpee lɛ ji be ni amɛna akɛ nibii ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ lɛ ji anɔkwale. (Kanemɔ 1 Korintobii 14:​23-25.) Nakai nɔŋŋ ebaa lɛ yɛ mɛi pii agbɛfaŋ ŋmɛnɛ; kɛ́ amɛbɔi asafoŋ kpeei baa lɛ, amɛyaa amɛhiɛ oyayaayai. Mɛɛ be esa akɛ wɔfɔ̃ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nine kɛba asafoŋ kpee? Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ nikasemɔ 10 lɛ woɔ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ hewalɛ ni amɛya asafoŋ kpeei. Shi esaaa akɛ wɔmɛɔ ni wɔshɛɔ nikasemɔ nɛɛ nɔ dani wɔwo amɛ hewalɛ ni amɛba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ be ni wɔkɛ amɛ baagba sane lɛ, wɔbaanyɛ wɔfɔ̃ amɛ nine nakai gbi lɛ nɔŋŋ ni amɛba otsi naagbee kpee lɛ. Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ amɛ maŋshiɛmɔ ni abaahã lɛ saneyitso loo oti ko ni baaje kpo yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ mli.

8. Kɛ́ wɔmiifɔ̃ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nine kɛmiiba asafoŋ kpee lɛ, mɛɛ nibii komɛi wɔbaanyɛ wɔhã ele? (Yesaia 54:13)

8 Kɛ́ wɔmiifɔ̃ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nine kɛmiiba asafoŋ kpee lɛ, esa akɛ wɔtsɔɔ lɛ bɔ ni nibii baaya lɛ ahã. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esoro bɔ ni nibii yaa lɛ ehãa yɛ wɔsafoŋ kpeei lɛ ashishi lɛ yɛ bɔ ni nibii yaa lɛ ehãa yɛ ejamɔ lɛ mli lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, klɛŋklɛŋ be ni nyɛmi yoo ko Biblia mli nikaselɔ ba asafoŋ kpee ni aakase Buu-Mɔɔ lɛ, ebi nyɛmi yoo lɛ akɛ, “Ani mɔ ni kwɛɔ nɔ lɛ le mɔ fɛɛ mɔ gbɛ́i?” Nyɛmi yoo lɛ kɛɛ lɛ akɛ, wɔsafo lɛ tamɔ wɔweku. No hewɔ lɛ, bɔ ni wɔle wɔweku mli bii lɛ agbɛ́i lɛ, nakai nɔŋŋ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaale wɔsafoŋbii lɛ hu agbɛ́i. Biblia mli nikaselɔ lɛ naa kpɛ ehe waa, ejaakɛ jeee nakai eji yɛ esɔlemɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔhã amɛle yiŋtoo hewɔ ni wɔyaa asafoŋ kpeei lɛ, ejaakɛ esoro no kwraa yɛ yiŋtoo hewɔ ni mɛi pii yaa sɔlemɔ lɛ he. (Kanemɔ Yesaia 54:13.) Wɔyaa asafoŋ kpeei koni wɔyajá Yehowa, wɔkase ehe nii, ni wɔwowoo wɔhe hewalɛ. (Heb. 2:12; 10:​24, 25) Enɛ hewɔ lɛ, ato wɔsafoŋ kpeei lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni wɔnyɛ wɔná he sɛɛ, ni wɔkɛ nifeemɔi ni wɔkaseee nɔ ko yɛ mli lɛ wooo mli. (1 Kor. 14:40) Agbɛnɛ hu, wɔ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ anɔ bɛ haŋtsii, ni ama lɛ bɔ ni kɛ́ wɔta jɛmɛ wɔmiikase nii lɛ, nɔ ko gbalaŋ wɔjwɛŋmɔ. Kɛfata he lɛ, wɔfeee pɔlitis yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ejaakɛ wɔfiii paati ko paati ko kwraa sɛɛ; ni wɔtaaa saji anaa yɛ jɛmɛ. Ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔbaatsɔ hiɛ wɔjie vidio ni ji, Mɛni Yaa Nɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ Nɔ? lɛ wɔtsɔɔ lɛ. Enɛ baaye abua lɛ ni ena bɔ ni nibii baaya lɛ ahã kɛ́ eba asafoŋ kpee lɛ.

9-10. Kɛ́ wɔmiifɔ̃ mɔ ko nine ni eba asafoŋ kpeei lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ehãŋ mɔ lɛ anu he akɛ wɔbaanyɛ enɔ ni ekɛ ehe awo nifeemɔ lɛ mli loo ni ebatsɔ Odasefonyo? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

9 Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ wɔfɔ̃ amɛ nine ni amɛba asafoŋ kpeei lɛ, amɛsumɔɔɔ ni amɛbaa, ejaakɛ amɛkɛɛ kɛ́ amɛba lɛ, “wɔbaaŋma amɛgbɛ́i yɛ wɔsɔlemɔ lɛ mli.” No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiifɔ̃ mɔ ko nine kɛmiiba asafoŋ kpee lɛ, wɔbaanyɛ wɔhã ele akɛ wɔnáa miishɛɛ kɛ́ gbɔi ba wɔkpeei lɛ, ni wɔnyɛɛɛ amɛnɔ ni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ amli. Kɛ́ eyɛ ŋa kɛ bii lɛ, wɔbaanyɛ wɔhã ele akɛ, ebaanyɛ ekɛ amɛ fɛɛ aba, ni akɛ, kɛ́ amɛba lɛ, abuaŋ gbekɛbii lɛ sɔŋŋ anaa yɛ he ko ni atsɔɔ amɛ nii. Moŋ lɛ, amɛkɛ amɛ fɛɛ baata he kome. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be lɛ, amɛbaale he ni amɛbii lɛ yɔɔ, ni amɛkɛ amɛ fɛɛ baakase nɔ kome too lɛ nɔŋŋ. (5 Mo. 31:12) Wɔbaanyɛ wɔkɛfata he akɛ, aheee kɔlɛshiŋ, ni ajaraaa ɛnvilop ahãaa mɛi koni amɛkɛ shika awo mli. Yesu fã ekaselɔi lɛ akɛ, “Yaka nyɛná, yaka nyɛkɛhãa,” ni wɔyeɔ famɔ nɛɛ nɔ. (Mat. 10:8) Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ lɛ hu akɛ, ehe ehiaaa ni enáa atade hee loo atade krɛdɛɛ ko dani eba, ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ, jeee bɔ ni mɔ ko ji yɛ kponɔgbɛ lɛ ekwɛɔ, shi moŋ, ekwɛɔ tsui lɛ mli.—1 Sam. 16:7.

10 Kɛ́ mɔ lɛ ba lɛ, esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔhã ehiɛ amɛ. Esa akɛ wɔkɛ lɛ aŋa asafoŋ onukpai lɛ kɛ asafoŋbii lɛ. Kɛ́ ena akɛ nyɛmimɛi lɛ tse amɛhiɛ amɛhã lɛ, ni akɛ, esane kã amɛtsui nɔ lɛ, ewaŋ kɛhãŋ lɛ akɛ ebaaba be kroko hu. Be ni nikasemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, kɛ́ ona akɛ ehiɛɛɛ Biblia lɛ eko lɛ, obaanyɛ okɛ lɛ akwɛ onɔ lɛ mli ni oye obua lɛ ni enyɛ enyiɛ nɔ ni akaseɔ lɛ sɛɛ.

Yoo lɛ ni hiɛ bii lɛ ni wɔna yɛ mfoniri ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ etee Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Ená miishɛɛ waa, ejaakɛ nyɛmimɛi lɛ ehere lɛ hiɛmɛɛ. Ehiɛ ebinuu fioo lɛ, ni ebinuu kroko lɛ kɛ gbekɛ nuu ko miiwie.

Kɛ́ nikaselɔ lɛ je mra ebɔi asafoŋ kpeei baa lɛ, ebaaya ehiɛ oyayaayai (Kwɛmɔ kuku 9-10)


NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KƐ́ WƆKƐ MƆ LƐ BƆI BIBLIA LƐ KASEMƆ

11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ, wɔle akɛ mɔ ni wɔkɛyaakase nii lɛ hu yɛ nibii feemɔ?

11 Mɛɛ nibii esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli kɛ́ wɔkɛ mɔ ko je Biblia mli nikasemɔ shishi? Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, mɔ ni wɔkɛyaakase nii lɛ hu yɛ nibii feemɔ, ni ekolɛ edekã faaa tsɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ lɛ to be lɛ, esa akɛ wɔya yɛ be ni wɔto lɛ nɔ, kɛ́ he ni wɔyɔɔ lɛ mɛi kɛ be tsuuu nii jogbaŋŋ po. Nyɛmimɛi komɛi ni he esa waa yɛ Biblia mli nikasemɔ feemɔ mli lɛ ena akɛ, sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ kɛjɛ klɛŋklɛŋ nikasemɔ lɛ nɔ beebe lɛ, wɔbaagbe nikasemɔ lɛ naa yɛ minitii abɔ ni mɔ lɛ ehã wɔ lɛ mli, kɛ́ mɔ lɛ miisumɔ ni wɔtsa nɔ po. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔwieɔ pii. Enɛ baahã mɔ lɛ aná hegbɛ ni etsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ nɔ ni nyɛkaseɔ lɛ he.—Abɛi 10:19.

12. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ?

12 Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ akɛ, kɛjɛ klɛŋklɛŋ nikasemɔ lɛ nɔ beebe lɛ, wɔbaaye wɔbua lɛ ni ebale Yehowa kɛ Yesu jogbaŋŋ ni esumɔ amɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaatsɔ wɔfee nakai? No ji, be fɛɛ be ni wɔkɛ lɛ baakase nii lɛ, esa akɛ wɔhã Biblia lɛ awie moŋ fe wɔ. (Bɔf. 10:​25, 26) Bɔfo Paulo fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Kɛ́ etee mɛi aŋɔɔ lɛ, bei pii lɛ, etsɔɔ amɛ Yesu Kristo, ni ji mɔ ni Yehowa tsu kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ebaye ebua wɔ ni wɔle lɛ ni wɔsumɔ lɛ lɛ he nii. (1 Kor. 2:​1, 2) Agbɛnɛ hu, eye ebua enyɛmimɛi Kristofoi lɛ ni amɛna akɛ, ehe miihia waa ni amɛye amɛbua mɛi ni amɛkɛkaseɔ nii lɛ koni amɛná sui kpakpai. (1 Kor. 3:​11-15) Sui kpakpai nɛɛ ekomɛi ji, hemɔkɛyeli, hiɛshikamɔ, sanesɛɛkɔmɔ, kɛ Yehowa gbeyeishemɔ. Biblia lɛ kɛ sui nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ toɔ shika tsuru, jwiɛtɛi, kɛ tɛi ni jara wa lɛ ahe. (Lala 19:​9, 10; Abɛi 3:​13-15; 1 Pet. 1:7) Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okase Paulo? Kɛ́ okɛ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ miikase nii lɛ, ye obua lɛ ni ehemɔkɛyeli lɛ mli awa, ni owa lɛ ni efee nibii ni baahã ekɛ Yehowa, e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ lɛ waa lɛ, abɔ naanyo.—2 Kor. 1:24.

13. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔmiiná tsui wɔmiihã mɔ ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ ni wɔnuɔ lɛ shishi? (2 Korintobii 10:​4, 5) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

13 Yesu ná tsui ehã mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ ni enu amɛ shishi, ni nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔfee kɛ́ wɔkɛ mɔ ko miikase nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ okɛ mɔ ko miikase nii lɛ, kaabi lɛ saji ni baanyɛ awo lɛ hiɛgbele. Kɛ́ ewa kɛhã lɛ akɛ ebaanu oti ko ni otsɔɔ lɛ lɛ shishi lɛ, obaanyɛ okɛ nakai oti lɛ akpasa shi dã, koni sɛɛ mli lɛ, okɛ lɛ abasusu he ekoŋŋ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ ewa kɛhã lɛ akɛ ekɛ nɔ ko ni nyɛkase lɛ baatsu nii lɛ, hã lɛ be. Ekolɛ kɛ́ esusu he fioo lɛ, eyiŋ baatsɔ ni ekɛbaatsu nii. (Yoh. 16:12; Kol. 2:​6, 7) Biblia lɛ kɛ amale tsɔɔmɔi toɔ tso ko ni shishifãi emɔmɔ shi waa lɛ he. (Kanemɔ 2 Korintobii 10:​4, 5.) Bɔ ni kɛ́ tso ko shishifãi mɔmɔ shi waa lɛ, ewa akɛ abaafã lɛ, nakai nɔŋŋ ebaanyɛ ewa kɛhã mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ akɛ ebaaŋmɛɛ nibii komɛi ni ehe eye afii pii lɛ ahe. No hewɔ lɛ, ye obua lɛ ni ebasumɔ Yehowa waa, kɛkɛ lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ lɛ akɛ ebaaŋmɛɛ amale tsɔɔmɔi ni ehe shi yɛ etsui mli lɛ ahe.—Lala 91:9.

Nyɛmimɛi hii enyɔ kɛ nuu onukpa lɛ ni wɔna yɛ mfoniri ni tsɔ hiɛ mli lɛ miikase “Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ!” wolo lɛ. Jweremɔnii srɔtoi ni nuu onukpa lɛ ená yɛ asraafoi anitsumɔ lɛ mli lɛ mamɔ okpɔlɔ ko nɔ yɛ amɛmasɛi.

Hã lɛ be ni esusu nɔ ni okɛ lɛ kaseɔ lɛ he (Kwɛmɔ kuku 13)


NƆ NI ESA AKƐ WƆFEE KƐ́ MƆ HEE KO BA ASAFOŊ KPEE

14. Kɛ́ mɔ hee ko ba asafoŋ kpee lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

14 Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ mɛi fɛɛ aye jogbaŋŋ, ekɔɔɔ he eko he ni amɛjɛ, weku mli ni amɛjɛ, loo shika abɔ ni amɛyɔɔ. (Yak. 2:​1-4, 9) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ hee ko ba asafoŋ kpee lɛ, esa akɛ wɔtse wɔhiɛ wɔhã lɛ ni wɔhã ehiɛ amɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfee nakai?

15-16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã mɛi hei ni baa wɔkpeei lɛ ashishi lɛ ahiɛ amɛ?

15 Mɛi komɛi baa asafoŋ kpee ni jeee mɔ ko ni fɔ̃ amɛ nine. Mɛi komɛi hu yɛ ni mɔ ni wo amɛ hewalɛ akɛ amɛya asafoŋ kpee lɛ yɛ he kroko kwraa. No hewɔ lɛ, kɛ́ ona mɔ hee ko yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, ŋa lɛ ni okɛ lɛ agba sane. Heremɔ lɛ hiɛmɛɛ, shi kaafee ni eteke nɔ, kɛjeee nakai lɛ, ehiɛ baafee lɛ yaa. Kɛɛmɔ lɛ akɛ obaasumɔ ni ebata omasɛi. Obaanyɛ okɛ lɛ akwɛ o-Biblia lɛ loo wolo ni akaseɔ lɛ mli, aloo obaanyɛ ohã lɛ lɛ diɛŋtsɛ enɔ. Agbɛnɛ hu, kwɛmɔ akɛ mɛni ekoŋŋ obaanyɛ ofee koni mɔ lɛ he agbɛjɛ lɛ. Be ko lɛ, nuu ko ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni nyɛmi nuu ko here lɛ hiɛmɛɛ ni ekɛ lɛ bɔi sanegbaa. Be ni amɛgbaa sane lɛ, ekɛɛ nyɛmi nuu lɛ akɛ, eji ele akɛ mɛi nɛkɛ ateŋ ebaa kulɛ, ewoŋ atade ni ewo lɛ. Shi nyɛmi nuu lɛ hã lɛ tsui, ni ehã ele akɛ, eyɛ mli akɛ wɔsaa wɔhe kɛ́ wɔmiiba wɔkpeei lɛ moŋ, shi jeee gbɔmɛi wuji komɛi ji wɔ. Nuu lɛ tee ehiɛ ni abaptisi lɛ, ni ehiɛ kpako nɔ ni nyɛmi nuu lɛ kɛɛ lɛ lɛ nɔ kɛbashi ŋmɛnɛ. Naa nɔ ko ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli: Kɛ́ mɔ hee ko ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni wɔkɛ lɛ miigba sane lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkakoli esaji amli.—1 Pet. 4:15.

16 Naa nɔ kroko ni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã mɛi hei ni eba wɔkpeei lɛ ashishi lɛ ahiɛ amɛ. Kɛ́ wɔmiigba sane, wɔmiihã saji ahetoo, loo wɔmiifee asaimɛnt, ni wɔmiiwie mɛi ni jeee Odasefoi lɛ loo nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ahe lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔwiemɔ jogbaŋŋ. Esaaa akɛ wɔkɛ wiemɔi ni wɔle akɛ amɛsumɔɔɔ loo wiemɔi ni baanyɛ ahã amɛnu he akɛ wɔmiijɛ amɛ lɛ tsuɔ nii, ni kɛ́ wɔmiiwie nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ahe lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee lɛ bɔ ni baahã amɛnu he akɛ wɔmiiye amɛhe fɛo. (2 Kor. 6:3; Tito 2:8; 3:2) Kɛ́ nyɛmi nuu ji bo, ni ohãa wiemɔ lɛ, hã ojwɛŋmɔ ahi sane ni he hiaa waa nɛɛ nɔ jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, gbalamɔ wiemɔi kɛ saji ni ebaawa kɛhã mɛi ni jeee Odasefoi lɛ akɛ amɛbaanu shishi lɛ amli.

17. Kɛ́ wɔna mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni hewɔ?

17 Naagbee lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai, ni no hewɔ lɛ, be ni wɔyɔɔ ni wɔkɛbaashiɛ ni wɔfee mɛi kaselɔi lɛ faaa dɔŋŋ. Shi wɔle akɛ mɛi yɛ lolo ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni abaanyɛ aye abua amɛ ni amɛná naanɔ wala. (Bɔf. 13:48) Kɛ́ wɔkɛ mɛi nɛɛ eko kpe lɛ, nyɛhãa wɔkɛ lɛ atoa Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔ oya nɔŋŋ, ni wɔfɔ̃ lɛ nine kɛba asafoŋ kpee. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔmiiye wɔmiibua lɛ koni eyi ‘gbɛ ni kɛ mɔ yaa wala mli’ lɛ nɔ.—Mat. 7:14.

TE OBAAHÃ HETOO OHÃ TƐŊŊ?

  • Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko kpe ni wɔna akɛ eyɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee yɛ klɛŋklɛŋ sanegbaa lɛ mli nɔŋŋ?

  • Mɛɛ nibii esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli kɛ́ wɔkɛ mɔ ko je Biblia mli nikasemɔ shishi?

  • Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã mɛi hei ni baa wɔkpeei lɛ ashishi lɛ ahiɛ amɛ?

LALA 64 Okɛ Miishɛɛ Atsu Nikpamɔ Nitsumɔ Lɛ Eko

a NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmimɛi hii enyɔ miiye asraafonyo ko ni eba pɛnshɛŋ ni eta eshĩa hiɛ eehere kɔɔyɔɔ lɛ odase; nyɛmimɛi yei enyɔ miiye yoo ko ni bɛ dekã kwraa ni hiɛ bii lɛ odase kuku.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje