Ongahelipi ombili yaKristus tai dulu okupangela momitima detu?
‘Ombili yaKristus nai pangele momitima deni, oyo ei mwe
i ifanenwa omolutu limwe.’—OVAKOLOSSI 3:15.
OKUPANGELA oshitya shi he holike kuvahapu, molwaashi otashi tu diladilifa efininiko nosho yo okulongifwa. Hano ekumaido laPaulus kOvakriste muKolossi: ‘Ombili yaKristus nai pangele momitima deni,’ otashi dulika li talike ko kuvamwe li he li pandunge. (Ovakolossi 3:15) Mbela katu fi ovanhu va manguluka? Omolwashike tu na okweefa keshe shimwe ile keshe umwe a pangele omitima detu?
1, 2. Omonghedi ilipi ‘ombili yaKristus’ tai pangele momutima wOmukriste?
2 Paulus ka li ta lombwele Ovakolossi va ha kale vali nehalo lavo la manguluka. Outumbulilo wOshigreka wa tolokwa “pangele” mOvakolossi 3:15 otau ulike koshitya shokupopya omutokoli woudano oo a yandja ondjabi mefiyafano loatletika momafiku oo. Ovafiyafani ove na ondodo ya ngabekwa meemhango doudano, ndelenee pexulilo omutokoli woudano okwa tokola kutya olyelye a landula eemhango nokwa wina efiyafano. Sha faafana, otu na emanguluko lokuninga omatokolo mahapu monghalamwenyo, ndelenee eshi hatu shi ningi, ombili yaKristus alushe oi na okukala “omutokoli”—ile ngaashi omutoloki Edgar J. Goodspeed e shi toloka, “efinamhango lokupangela” momitima detu.
3. ‘Ombili yaKristus’ oshike?
3 ‘Ombili yaKristus’ oshike? Oyo engungumano lomomutima olo hatu mono ngeenge twa ninga ovahongwa vaJesus notwe lihonga kutya otu holike notwa hokiwa kuJehova Kalunga nosho yo kOmona waye. Eshi Jesus a li pokufiya po ovahongwa vaye, okwe va lombwela ta ti: “Ombili yange ohandi i mu pe. . . . Omitima deni inadi nyika oluhodi, nye inamu tila.” (Johannes 14:27) Konyala eedula 2 000, ombili oyo oya hafelwa koilyo yovavaekwa yolutu laKristus, nosho yo kunena oovakwao, “eedi dimwe” otadi kufa ombinga muyo. (Johannes 10:16, OB-1954) Ombili ei oi na okukala epangelo tali nwefa mo omitima detu. Ngeenge tu li koshi yomayeleko madjuu, otai dulu oku tu kwafela tu henuke okukala tu he na eenghono omolwoumbada ile okukala hatu lipula unene. Natu tale nghee eshi shoshili ngeenge twa taalela okuhenouyuki, ngeenge twa wililwa po koisho nosho yo ngeenge tu udite tu he na oshilonga.
Ngeenge twa taalelwa kokuhenouyuki
4. (a) Jesus okwa shiiva ngahelipi okuhenouyuki? (b) Ovakriste ove linyenga ngahelipi mokukala oihakanwa yokuhenouyuki?
4 Ohamba Salomo oya ti: “Omunhu ta pangelele omukwao omupya.” (Omuudifi 8:9) Jesus oku shii oshili yeendjovo odo. Fimbo a li meulu, okwa mona nghee ovanhu va twikafana okuhenouyuki kunyanyalifa. Eshi e uya kombada yedu, e li omulumenhu e he na etimba okwa mona oixuna inene kokuhenouyuki, eshi kwa li a lundilwa a tuka Kalunga nokwa dipawa a fa e li omukolokoshi. (Mateus 26:63-66; Markus 15:27) Kunena, okuhenouyuki natango oku li apeshe, nOvakriste vashili ova mona oixuna unene mokukala ‘va tondwa koiwana aishe.’ (Mateus 24:9) Natango, nonande pe na oimoniwa itilifa meekamba defyo daNazi nosho yo moGulag yaSoviet, nonande va kala oihakanwa yokuhangakenwa kelongifo lekuni, omalundilo oipupulu nosho yo okukwatwa kwoipupulu, ombili yaKristus oye va kaleka va pama. Ova hopaenena Jesus, oo kombinga yaye hatu lesha: “Ye ina tuka eshi a tukwa noina handuka, eshi a hepekwa, ndelenee e liyandja kuou ta tokola sha yuka.”—1 Petrus 2:23.
5. Ngeenge hatu udu pa fa pe na okuhenouyuki meongalo, otu na okutala shike tete?
5 Monghedi inini, ohatu dulu okwiitavela kutya umwe okwa kaliwa naye shi he li pauyuki meongalo lopaKriste. Moshinima sha tya ngaha, ohatu dulu okukala tu udite ngaashi Paulus a ninga, oo a ti: “Olyelye ta punduka, naame ndi ha pye?” (2 Ovakorinto 11:29) Ohatu dulu okuninga shike? Otu na okulipula fye vene: ‘Oshi li ngoo shili okuhenouyuki?’ Luhapu, katu shii naanaa omauyelele aeshe. Ohatu dulu okulinyenga neenghono konima yokupwilikina kuumwe oo te liti oku shii sha. Onetomheno liwa eshi Ombibeli tai ti: “Omushima ta itavele ondjovo keshe.” (Omayeletumbulo 14:15) Otwa pumbwa okukala twa lungama.
6. Ongahelipi hatu dulu okulinyenga ngeenge tu wete meongalo twa li oihakanwa yokuhenouyuki?
6 Natu tye fye paumwene otwa li oihakanwa yokuhenouyuki. Omunhu e na ombili yaKristus momutima waye ote ke linyenga ngahelipi? Ohatu dulu okukala tu udite twa pumbwa okupopya nomunhu oo tu udite e tu ninga nai. Ponhele yokukundafana oshinima nakeshe umwe oo ta ka pwilikina, omolwashike ito yandje oshinima kuJehova meilikano nokulineekela muye a tale ngeenge ouyuki owa longifwa tuu? (Epsalme 9:11; Omayeletumbulo 3:5) Otashi dulika konima yokuninga ngaho, ohatu ka kala twa wanenwa okukandula po oshinima momutima wetu nokukala twe ‘limwenenena.’ (Epsalme 4:5) Moinima ihapu, ekumaido laPaulus otali longo: “Lididimikilafaneni, diminafaneni po omanyono, ngenge mwa ningafana nomukweni, ngaashi [Jehova, NW] e mu dimina po, osho nanye yo mu ninge.”—Ovakolossi 3:13.
7. Oshike tu na okudimbuluka alushe mokukala kwetu novamwatate?
7 Ndelenee kutya nee ohatu ningi shike, otwa pumbwa okudimbuluka kutya fimbo itatu dulu okupangela osho sha ningwa po, ohatu dulu okupangela elinyengo letu. Ngeenge otwe linyenge monghedi i he li pandunge kokuhenouyuki ku wetike, eshi otashi kala shi na oshilanduliko shihanauni mombili yetu shi dulife okuhenouyuki kwo vene. (Omayeletumbulo 18:14) Ohatu dulu nokuli okupunduka nokweefa okweendafana neongalo fiyo hatu kala tu udite kutya ouyuki owa li wa wanifwa. Omupsalme okwa shanga kutya ovo ve hole eemhango daJehova “kave na eshi tashi va tengula.” (Epsalme 119:165) Oshili oyo, keshe umwe ota mono okuhenouyuki omafimbo nomafimbo. Ino pitika oshimoniwa shomupya shi nyone po okulongela Jehova kwoye. Ponhele yaasho, efa ombili yaKristus i pangele momutima woye.
Ngeenge twa wilililwa po koisho
8. Oinima ilipi tai eta oisho, noisho otai dulu okweeta shike?
8 Oisho oi li oshitukulwa shashili shonghalamwenyo ‘momafiku aa axuuninwa.’ (2 Timoteus 3:1) Doshili, Jesus okwa ti: “Onghee handi mu lombwele: inamu fila eemwenyo deni [oshisho], mu lye shike, nomalutu eni, mu djale shike.” (Lukas 12:22) Ndelenee haisho aishe hai di mokudiladila kombinga yoinima yopamaliko. Lot okwa li “a yahamekwa” omolwowii waSodom. (2 Petrus 2:7) Paulus okwa li a wilililwa po ‘koshisho shomomaongalo aeshe.’ (2 Ovakorinto 11:28) Jesus okwa li mouyahame konguloshi ya tetekela efyo laye molwaashi ‘oshinhwi shaye sha ndodela poshi osha li sha fomata ohonde.’ (Lukas 22:44) Osha yela kutya haisho aishe tai ulike ounghundi weitavelo. Ndelenee, kutya nee otai etifwa koshike, ngeenge oisho oinene ile otai twikile, otai dulu oku tu kufa ombili yetu. Oisho oya wililila po vamwe, noku va ninga va kale ve udite itava dulu okutwikila noinakuwanifwa ya kwatela mo okulongela Jehova. Ombibeli otai ti: “Oshisho shomomutima womunhu otashi u fidimike poshi.” (Omayeletumbulo 12:25) Mbela ohatu dulu okuninga shike ngeenge otwa monifwa oixuna koisho?
9. Eenghatu dilipi tadi kwafa odo tadi dulu okukatukwa tu kufe po oisho, ndelenee oyeetifi ilipi yoisho itai dulu okukufwa po?
9 Meenghalo dimwe, ohatu dulu okukatuka eenghatu tadi kwafa. Ngeenge oupyakadi wopaunamiti otau eta oisho, otashi dulu okukala pandunge okuyandja elitulemo kuo, nonande oinima ei oyomatokolo opaumwene.a (Mateus 9:12) Ngeenge otwa wilililwa po koinakuwanifwa ihapu, otashi dulika tu yandje imwe kovanhu vamwe. (Exodus 18:13-23) Ndelenee, ongahelipi kwaava—ngaashi ovadali—ovo ve na oinakuwanifwa idjuu oyo itai dulu okuyandjwa kuvamwe. Ongahelipi kOmukriste e li nakaume komohombo omupataneki? Ongahelipi koukwaneumbo oo u li moupyakadi wa kula wopaimaliwa ile u li moshitukulwa shi na oita? Osha yela kutya itatu dulu okukufa po eedjo adishe doisho monghalelo ei yoinima. Nande ongaho, ohatu dulu okudiinina ombili yaKristus momitima detu. Ngahelipi?
10. Eenghedi mbali dilipi odo Omukriste ta dulu okukonga a kufe po oisho?
10 Onghedi imwe oyo okukonga ehekeleko mEendjovo daKalunga. Ohamba David oya shanga tai ti: “Ngenge ndi noshisho shoudjuu meni lange, omahekeleko oye oo a hekeleka omwenyo wange.” (Epsalme 94:19) “Omahekeleko” aJehova otaa dulu okuhangwa mOmbibeli. Okutala alushe mEmbo eli la nwefwa mo otashi tu kwafele tu kaleke ombili yaKristus momitima detu. Ombibeli otai ti: “Omutengi woye u undulila kOmwene, Ye ote ku kalele noshisho. Oye ita efa nande omuyuki a kale alushe nokutengauka.” (Epsalme 55:23) Sha faafana, Paulus okwa shanga: “Kaleni mu he na nande oshisho shasha, ndelenee oufyoona weni u shiivifileni Kalunga momailikano nomomaindilo pamwe nomapandulo, nombili yaKalunga ei i dule eendunge adishe, otai ka amena omitima deni nomadiladilo eni muKristus Jesus.” (Ovafilippi 4:6, 7) Eilikano la mana mo nolaalushe otali ke tu kwafela tu kaleke po ombili yetu.
11. (a) Ongahelipi Jesus a li oshihopaenenwa shiwa moshinima sheilikano? (b) Ongahelipi hatu dulu okutala ko eilikano?
11 Jesus oku li oshihopaenenwa sha denga mbada moshinima eshi. Oshikando shimwe, okwa ilikana ta popi naXe womeulu oule weevili pefimbo limwe. (Mateus 14:23; Lukas 6:12) Eilikano ole mu kwafela e lididimikile omayeleko mai unene. Onguloshi konima yefyo laye, oudjuu waye owa kula unene. Okwe linyenga ngahelipi? Okwa ilikana “a mana mo.” (Lukas 22:44, OB-1986) Heeno, Omona waKalunga a wanenena okwa li omulumenhu weilikano. Onghee hano, ovashikuli vaye inava wanenena kave na tuu okukala ve na oikala yokwiilikana! Jesus okwa honga ovahongwa vaye va ‘ilikane va ha loloke.’ (Lukas 18:1) Eilikano olo ekwatafano lashili nola fimana naaU e tu shii nawa shi dulife osho tu lishii fye vene. (Epsalme 103:14) Ngeenge ohatu kaleke po ombili yaKristus momitima detu, ohatu ka ‘ilikana tu he nedimbuko.’—1 Ovatessaloniki 5:17.
Okufinda omangabeko etu
12. Omolwomatomheno elipi vamwe tava dulu okukala ve udite kutya oilonga yavo inai wana?
12 Jehova oha tale ko keshe umwe womovapiya vaye e na ondilo. (Haggai 2:7, eshangelo lopedu mo NW) Nande ongaho, vahapu ohava mono shidjuu oku shi dimina. Vamwe otashi dulika va teka omukumo omolwoukulupe, oinakuwanifwa youkwaneumbo tai hapupala ile oukolele tau naipala. Natango vamwe otashi dulika va kale ve li moudjuu omolwoimoniwa ii oyo va pita muyo okudja kounona wavo. Natango vamwe otashi dulika va kale tava piyaanekwa komapuko onale, tave lipula kutya pamwe Jehova ite ke va dimina po vali. (Epsalme 51:5) Mbela oshike tashi dulu okuningwa shi na sha nomaliudo a tya ngaho?
13. Ehekeleko lilipi lopamishangwa li li po kwaavo ve udite inava wana?
13 Ombili yaKristus otai ke tu shilipalekela ohole yaJehova. Ohatu dulu okuningulula ombili oyo momitima detu mokudiladila koushili oo kutya Jesus ina tya nande kutya efimano letu otali yelekifwa mokuyelekanifa osho hatu ningi naasho vamwe tava ningi. (Mateus 25:14, 15; Markus 12:41-44) Osho a divilika osha li oudiinini. Okwa lombwela ovahongwa vaye ta ti: “Ou te lididimike fiyo exulilo, oye ta xupifwa.” (Mateus 24:13) Jesus okwa li a “dinika” kovanhu, ndelenee ina kala nande nomalimbililo kutya Xe oku mu hole. (Jesaja 53:3; Johannes 10:17) Nokwa lombwela ovahongwa vaye kutya navo ove holike. (Johannes 14:21) Okudivilika eshi, Jesus okwa ti: “Oiyandja ivali ihai landwa ngeno okahaulapa kamwe akeke? Ndele kaku na nande shimwe tashi wile poshi [Xo ine shi koneka, NW]. Ndele osho eexwiki deni adishe domutwe oda valwa yo. Hano inamu tila; onye mu dule oiyandja ihapu.” (Mateus 10:29-31) Kali fi tuu eshilipaleko lihafifa lohole yaJehova!
14. Eshilipaleko lilipi tu na kutya Jehova oku na ko nasha nakeshe umwe womufye?
14 Jesus okwa ti yo: “Kape na ou ta dulu okuuya kuame okuninga Tate, ou a tuma nge, te mu shili.” (Johannes 6:44) Molwaashi Jehova okwe tu shila tu shikule Jesus, Oku na okukala a hala tu xupifwe. Jesus okwa lombwela ovahongwa vaye ta ti: “Kashi fi ehalo laXo yeni meulu, pa kane nande okamwe komuava vanini.” (Mateus 18:14) Onghee hano, ngeenge oto longo nomutima aushe, oto dulu okukala wa hafa omolwoilonga yoye iwa. (Ovagalati 6:4) Ngeenge oto hepekwa komapuko onale, kala wa shilipalekwa kutya Jehova ota ‘dimi po omatimba mahapu’ aavo ve livela shili ombedi. (Jesaja 43:25; 55:7) Ngeenge ou udite wa teka omukumo omolwetomheno lonhumba, dimbuluka kutya “Omwene oku li popepi nomitima da teyauka, Ye oha xupifa ava ve nomhepo ya nyanyauka.”—Epsalme 34:19.
15. (a) Satana ota kendabala ngahelipi oku tu kufa ombili yetu? (b) Elineekelo muJehova lilipi hatu dulu okukala tu na?
15 Satana ina hala shimwe shi lili shi he fi oku ku kufa ombili yoye. Ye omutameki woufyuululwalunde oo hatu lwifeni atushe. (Ovaroma 7:21-24) Okwa hala shili u kale u udite kutya okuhawanenena kwoye otaku ningi oilonga yoye inai tambulwa ko kuKalunga. Ino pitika Ondiaboli i ku nghundipaleke! Kala wa angala omakoto ayo, nokweefa eangalo olo li ku ninge u tokole toko okulididimika. (2 Ovakorinto 2:11; Ovaefeso 6:11-13) Dimbuluka, “Kalunga Oye e dule omutima wetu, noinima aishe oku i shii.” (1 Johannes 3:20) Jehova ota tale shihapu shi dulife omaunghundi etu. Ota tale yo omalinyengotomheno nomalalakano etu. Onghee hano, kala wa hekelekwa keendjovo domupsalme tadi ti: “Omwene ita kandula po oshiwana shaye, Ye ita efa oshifyuululwa shaye.”—Epsalme 94:14.
Twa hangana mombili yaKristus
16. Omonghedi ilipi tu he li ofye atuke eshi hatu kendabala okulididimika?
16 Paulus okwa shanga kutya otu na okweefa ombili yaKristus i pangele momitima detu omolwaashi otwa ‘ifanenwa molutu limwe.’ Ovakriste ovavaekwa ovo va shangelwa kuPaulus ova ifanwa va kale oshitukulwa sholutu laKristus, ngaashi oixupe yovavaekwa kunena. Oovakwao ‘veedi dimwe’ ova hangana navo ve li “oshiunda shimwe” koshi ‘yomufita umwe,’ Jesus Kristus. (Johannes 10:16) “Oshiunda” ashishe kumwe mounyuni aushe shi na ovanhu omamiliyona otashi pitike ombili yaKristus i pangele momitima davo. Okushiiva kutya katu li ofye atuke otaku tu kwafela tu lididimike. Petrus okwa shanga ta ti: “Lwifeni [Satana] mwa pama meitavelo, nye mu kale mu shi shii, novamwaxo yo ve li mounyuni ove nokuhumbata omahepeko a tya ngaha.”—1 Petrus 5:9.
17. Etwomukumo lilipi tu na lokweefa ombili yaKristus i pangele momitima detu?
17 Onghee hano, atushe natu twikile okukulika ombili, oshiimati osho sha fimana shomhepo iyapuki yaKalunga. (Ovagalati 5:22) Ovo tava ka hangwa kuJehova ve he nonyata, ve he noshipo nomombili, xuuninwa otava ka nangekwa noupuna nomwenyo waalushe moparadisa kombada yedu, omo tamu ka kala ouyuki. (2 Petrus 3:13, 14) Otu na etomheno keshe lokweefa ombili yaKristus i pangele momitima detu.
[Omashangelo opedu]
a Moinima imwe, oisho otai dulu okweetwa ile i dimunwe ko keenghalo dopaunamiti, ngaashi oudu wokupolimana.
[Efano pepandja 29]
Jesus okwe liyandja kuJehova moipafi yovalundili vaye
[Efano pepandja 30]
Ngaashi epapatelo lohole laxe omunahole, omahekeleko aJehova otaa dulu okuninipika oisho yetu
[Efano pepandja 32]
Elididimiko oli na ongushu ya kula kuKalunga
[Efano pepandja 32]
Oto dimbuluka?
• Ombili yaKristus oshike?
• Ongahelipi ombili yaKristus tai dulu okupangela momitima detu ngeenge twa taalela okuhenouyuki?
• Ongahelipi ombili yaKristus tai tu kwafele tu pongolole po oisho?
• Ongahelipi ombili yaKristus tai tu hekeleke ngeenge tu udite tu he na oshilonga?