Owe lilongekidila ngoo efiku laJehova?
‘Efiku linene laJehova oli li popepi! Heeno, popepi li li, ndele tali endelele okufika!’ — SEFANJA 1:14, yelekanifa NW.
1-3. (a) Ombibeli otai ti ngahelipi shi na sha nefiku laJehova? (b) Otwa teelela “efiku laJehova” lilipi?
EFIKU linene laJehova itali ka kufa ashike oule weevili 24, ndele otali ka kwata oule wefimbo lonhumba omo Jehova ta ka tokola ovakolokoshi. Ovahenakalunga ove na okukala va tila efiku olo lomilaulu, loupyuhandu, loudjuu nolehanauno. (Jesaja 13:9; Amos 5:18-20; Sefanja 1:15) Exunganeko laJoel ola ti: “Woo, efiku olo! Osheshi efiku [laJehova, NW] li li popepi. Ndee tali uya ngaashi ehanauno hali di kOmunaenghonoadishe.” (Joel 1:15) Nonande Kalunga ota ka hanauna po ovakolokoshi mefiku olo linene, ota ka xupifa ovo ve na ‘omutima wa yuka.’ — Epsalme 7:11.
2 Outumbulilo “efiku laJehova” otau ulike komafimbo e lili noku lili eshi Jehova a li a hanauna po ovatondi vaye. Pashihopaenenwa, ovakalimo vomuJerusalem ova li va hangwa ‘kefiku laJehova’ eshi a li a longifa Ovababilon va wanife po etokolo laye mo 607 K.O.P. (Sefanja 1:4-7, yelekanifa NW.) Mo 70 O.P., Kalunga okwa li yo a wanifa po etokolo laye eshi a li a longifa Ovaroma va hanaune po Ovajuda ovo va li va ekelashi Omona waye. (Daniel 9:24-27; Johannes 19:15) Ombibeli oya xunganeka yo shi na sha ‘nefiku laJehova’ eshi ta ka ‘lwifa oiwana aishe.’ (Sakaria 14:1-3, yelekanifa NW.) Omuyapostoli Paulus okwa li a nwefwa mo a shange kutya efiku olo ola kwatafana nokukala po kwaJesus, oko kwa hovela eshi Jesus a nangekwa po e li Ohamba yomeulu mo 1914. (2 Ovatessaloniki 2:1, 2) Molwaashi efiku laJehova oli li popepi elela, omushangwa womudo 2007 wEendombwedi daJehova owa li wa yeleka, oo tau ti: ‘Efiku linene laJehova oli li popepi.’ — Sefanja 1:14, yelekanifa NW.
3 Otwa pumbwa okukala twe lilongekida, molwaashi efiku linene laKalunga oli li popepi. Ndele mbela ongahelipi hatu dulu okulilongekidila efiku olo? Mbela otwa pumbwa okukatuka eenghatu da wedwa po opo tu lilongekidile efiku laJehova?
Kala we lilongekidila efiku laJehova
4. Jesus okwa li e lilongekidila eyeleko linene lilipi?
4 Jesus Kristus okwa li a lombwela ovahongwa vaye mexunganeko laye li na sha nefimbo lexulilo longhalelo yoinima, a ti: “Kaleni mwe lilongekida.” (Mateus 24:44) Eshi Jesus a popya eendjovo odo, okwa li e lilongekidila eyeleko linene olo a li ta ka pita mulo, sha hala okutya, okufya e li ekuliloyambo. (Mateus 20:28) Oshike hatu lihongo monghedi omo Jesus a li e lilongekidila eyeleko olo?
5, 6. (a) Ohole yokuhola Jehova nosho yo ovanhu vakwetu ohai tu kwafele ngahelipi tu kale twe lilongekidila efiku laJehova? (b) Jesus okwe tu tulila po oshihopaenenwa shilipi shi na sha nohole yokuhola ovanhu vakwetu?
5 Jesus okwa li e hole Jehova nosho yo omifikamhango daYe douyuki nomutima aushe. Ovaheberi 1:9 ova popya shi na sha naJesus va ti: “Ove wa kala u hole ouyuki ndele wa tonda oumbudi; Onghee hano Kalunga, Kalunga koye, e ku vaeka nomaadi ehafo u dule ovakweni.” Jesus okwa li a kanyatela oudiinini waye kuXe womeulu molwaashi okwa li e mu hole. Ngeenge otwa kala hatu hopaenene Jesus mokukala tu hole Kalunga nokudulika koiteelelwa yaye, ote ke tu amena. (Epsalme 31:24) Mokuninga ngaho, otashi ke tu kwafela tu kale twe lilongekidila efiku linene laJehova.
6 Ohole yokuhola ovanhu oya li oukwatya wa tongomana waJesus. Ombibeli otai ti: ‘Okwa li a udila ovanhu onghenda, osheshi ova li va hepekwa, ndele va loloka va fa eedi dihe na omufita.’ (Mateus 9:36) Nomolwaasho ohole oya li ye mu linyengifa a udifile ovanhu onghundana iwa, ngaashi ashike hai tu linyengifa tu udifile ovanhu vakwetu etumwalaka lOuhamba. Ohole yokuhola Kalunga nosho yo ovanhu vakwetu ohai tu kaleke twe lipyakidila tu li ovakalele Ovakriste, nokungaho otashi tu kwafele tu kale twe lilongekidila efiku linene laJehova. — Mateus 22:37-39.
7. Omolwashike hatu dulu okukala twa hafa ofimbo twa teelela efiku laJehova?
7 Jesus okwa li a hafela okulonga ehalo laJehova. (Epsalme 40:9) Ngeenge nafye otu na oikala ya fa yaJesus, ohatu ka hafela okulongela Kalunga oshilonga shiyapuki. Ohatu ka kala yo hatu yandje nehalo liwa, naasho otashi ke tu etela ehafo lashili. (Oilonga 20:35) “Ehafo mOmwene olo eenghono” detu, molwaashi otali tu kwafele tu kale twe lilongekidila efiku linene laKalunga. — Nehemia 8:10.
8. Omolwashike tu na okweehena popepi elela naJehova okupitila meilikano?
8 Okwiilikana kuKalunga tashi di komutima okwa li kwa kwafela Jesus a kale e lilongekidila omayeleko. Okwa li a ilikana eshi a li a ninginifwa kuJohannes. Jesus okwa li yo a ilikana oufiku aushe fimbo ina hoolola ovayapostoli vaye. (Lukas 6:12-16) Nopehe na omalimbililo, keshe oo ta ka lesha mOmbibeli kombinga yomailikano aJesus a dja komutima oo a li a ilikana moufiku waxuuninwa wokukalamwenyo kwaye kombada yedu ota ka kumwa komutima. (Markus 14:32-42; Johannes 17:1-26) Mbela naave oho ilikana ngoo luhapu ngaashi Jesus a li ha ningi? Kala ho popi naJehova meilikano pandjikilile, to longifa efimbo la wana, to mu pula ewiliko lomhepo yaye iyapuki nokukala ho tambula ko ewiliko olo nehalo liwa ngeenge to li pewa. Osha fimanenena okukala tu na ekwatafano liwa naTate yetu womeulu, Jehova, mefimbo e li lidjuu, eshi efiku laye linene li li popepi neenghono. Onghee hano, ehena popepi elela naJehova okupitila meilikano. — Jakob 4:8.
9. Osha fimana shi fike peni okukala hatu lipula shi na sha nokuyapulwa kwedina laJehova?
9 Molwaashi Jesus okwa li he lipula shi na sha nokuyapulwa kwedina laJehova liyapuki, osha li yo she mu kwafela e lilongekidile omayeleko. Okwa li a honga ovashikuli vaye kutya ngeenge tava ilikana kuKalunga ove na okukwatela mo eindilo olo tali ti: “Edina loye nali yapulwe.” (Mateus 6:9) Ohatu ka kendabala okuhenuka keshe osho tashi dulu okushekifa edina laJehova ngeenge otwa hala shili li yapulwe. Kungaho, ohatu ka kala twe lilongekidila filufilu efiku linene laJehova.
Mbela ou na okuninga omalunduluko onhumba?
10. Omolwashike tu na okukonakona onghalamwenyo yetu?
10 Ngeenge efiku laJehova ole uya mongula, oto ka hangwa ngoo we li lilongekidila? Keshe umwe womufye oku na okukonakona onghalamwenyo yaye a tale ngeenge pamwe okwa pumbwa okuninga omalunduluko onhumba shi na sha neenghatu daye ile oikala yaye. Molwaashi onghalamwenyo oixupi nota pa dulu okuholoka oiponga ombadilila, keshe umwe womufye oku na okukala oupafi pamhepo efiku keshe. (Omuudifi 9:11, 12; Jakob 4:13-15) Onghee hano, natu ka konakoneni oinima imwe oyo tashi dulika twa pumbwa okuyandja elitulemo kuyo monghalamwenyo yetu.
11. Owe litulila po elalakano lokulesha Ombibeli lilipi?
11 Oshinima shimwe sha fimana osho okudulika kekumaido olo twa pewa ‘komupiya omudiinini,’ okulesha Ombibeli efiku keshe. (Mateus 24:45) Oto dulu okulitulila po elalakano lokulesha Ombibeli okudja kuGenesis fiyo okEhololo omudo keshe nokukala to dilonga kwaasho wa lesha. Oto dulu okumana ko okulesha omatukulwa Ombibeli 1 189 moule womudo umwe, ngeenge owa kala ho lesha omatukulwa ane lwaapo efiku keshe. Ohamba keshe yaIsrael oya li i na okulesha Omhango yaJehova “omafiku aeshe omokukala kwayo.” Osha yela kutya Josua naye osho a li a ninga ngaho. (Deuteronomion 17:14-20; Josua 1:7, 8) Osha fimanenena yo kovakulunhuongalo okukala hava lesha Eendjovo daKalunga efiku keshe, opo va kale tava hongo “elongo liwa.” — Titus 2:1.
12. Okukala popepi kwefiku laJehova oku na oku tu linyengifa tu ninge shike?
12 Molwaashi efiku laJehova ola ehena popepi, oshi na oku tu linyengifa tu kale hatu kala pokwoongala kwopaKriste nopehe na okufaula nokukufa ombinga muko pauyadi. (Ovaheberi 10:24, 25) Okuninga ngaho otaku ka xwepopaleka ounghulungu wetu tu li ovaudifi vOuhamba, ovo tava kongo nokukwafela ovo ve na oikala iwa i na sha nomwenyo waalushe. (Oilonga 13:48, NW) Otashi dulika u kale we lipyakidila meenghedi dimwe vali meongalo, pashihopaenenwa, ngaashi okukwafela ovanamido nokutwa omukumo ovanyasha. Okuninga eenghendabala da tya ngaho otaku dulu oku ku etela ehafo.
Ou na ekwatafano la tya ngahelipi navamwe?
13. Omapulo elipi hatu dulu okulipula shi na sha nokudjala ounhu mupe?
13 Molwaashi efiku laJehova oli li popepi, mbela owa pumbwa okuninga eenghendabala da mana mo opo u “djale omunhu mupe a shitwa a [fa] Kalunga omouyuki nomouyapuki woshili”? (Ovaefeso 4:20-24) Ngeenge owa kulike omaukwatya a fa aKalunga, vamwe otava ka didilika kutya oto ‘ende momhepo yaKalunga’ noho ulike omaukwatya oshiimati shayo. (Ovagalati 5:16, 22-25) Mbela ope na oinima yonhumba yokondadalunde oyo ove nosho yo oukwaneumbo woye mwa ninga tai ulike kutya omwa djala ounhu mupe? (Ovakolossi 3:9, 10) Pashihopaenenwa, mbela oho ningile ngoo ovaitaveli vakweni ouwa nosho yo ovo vehe fi ovaitaveli? (Ovagalati 6:10) Okukonakona Omishangwa pandjikilile otaku ke ku kwafela u kale u na omaukwatya opaKriste, nokungaho oto dulu okukala we lilongekidila efiku laJehova.
14. Omolwashike omunhu e na okwiilikana a pewe omhepo iyapuki ngeenge okwa didilika kutya okwa pumbwa okukulika elipangelo?
14 Ongahelipi ngeenge oho handuka diva nowa didilika kutya owa pumbwa neenghono elipangelo? Oukwatya oo ou li oshitukulwa shoshiimati shomhepo iyapuki yaKalunga osho hai imike mufye. Onghee hano, ilikana u pewe omhepo iyapuki, ngaashi Jesus a ti: ‘Indileni, ndee tamu pewa, kongeni, ndee tamu mono, kongholeni, ndee tamu yeululwa. Nye ovai, ngenge omu shii okupa ovana veni oipewa iwa, unene Xo yeni yomeulu ta yandje omhepo iyapuki kuava tave mu indile.’ — Lukas 11:9-13.
15. Ou na okuninga po shike ngeenge pokati koye nomwiitaveli mukweni opa holoka okuhaudafana?
15 Natu tye nee ngeno opa holoka okuhaudafana pokati koye nomwiitaveli mukweni. Ngeenge osho ngaho, ninga eenghendabala da mana mo opo mu kandule po okuhaudafana kwa tya ngaho, mokuninga ngaho otamu ka xumifa komesho ombili noukumwe weongalo. (Epsalme 133:1-3) Tula moilonga omayele aJesus oo e li muMateus 5:23, 24 ile muMateus 18:15-17. Ngeenge owa kala ho efa etango li ningine wa handuka, ninga omalunduluko meendelelo. Ndele luhapu osho sha pumbiwa okudimina po ashike vamwe nehalo liwa. Paulus okwa shanga a ti: “Kalafaneni mu noukaume nokufilafana onghenda [“olukeno lokomutima,” NW] nokudiminafana po omatimba, ngaashi Kalunga e mu dimina po muKristus.” — Ovaefeso 4:25, 26, 32.
16. Omeenghedi dilipi ovalihomboli va pumbwa okuulikilafana olukeno?
16 Ekwatafano lomohombo otali pula ovalihomboli va kale ve na olukeno lokomutima nosho yo okudiminafana po efimbo nefimbo. Ngeenge owa hala okukala u hole kaume koye kopahombo neenghono noku mu ulikila olukeno lokomutima, kendabala okukulika omaukwatya oo kekwafo laKalunga nosho yo lEendjovo daye. Mbela owa pumbwa okuninga omalunduluko onhumba metwokumwe no 1 Ovakorinto 7:1-5, opo muha kale mu na unene oisho nokuhenuka okuhenoudiinini mohombo? Oshinima sha tya ngaho otashi pula omushamane ile omukulukadi a kale e na “olukeno lokomutima.”
17. Omunhu oo a nyona sha kwata moiti oku na okukatuka eenghatu dilipi?
17 Ongahelipi ngeenge owa nyona sha kwata moiti? Ninga eenghendabala u yukife oshinima osho meendelelo, mokukonga ekwafo kovakulunhuongalo Ovakriste. Omailikano avo nosho yo omayele oo tave ke ku pa otae ke ku kwafela u kale vali u na oupamhepo muwa. (Jakob 5:13-16) Ilikana kuJehova we livela ombedi shili. Ngeenge owa kala ino ninga ngaho, oto ka kala u udite etimba neliudo loye otali ka kala tali ku nyenyetele. David okwa li a ya monghalo ya tya ngaho, ndele okwa li a pepelelwa eshi a hepaulula omatimba aye kuJehova. Nomolwaasho okwa ti: “Omunelao ou omanyono aye a dimwa po nomatimba aye a tuvikwa. Omulumenhu omunelao oye ou Omwene ite mu valulile owii waye, nomomhepo yaye ngenge kamu na ekonda.” (Epsalme 32:1-5) Jehova oha dimine po ovanyoni ovo ve livela ombedi shili. — Epsalme 103:8-14; Omayeletumbulo 28:13.
Ino kala oshitukulwa shounyuni
18. Ou na okutala ko ngahelipi ounyuni?
18 Nopehe na omalimbililo, owa teelela nodjuulufi ounyuni mupe u kumwifi oo twa udanekelwa kuTate yetu womeulu. Ndele mbela oho tale ko ngahelipi ounyuni wovahenakalunga? Jesus Kristus ka li e na ekwatafano naSatana, “omupangeli wounyuni ou.” (Johannes 12:31; 14:30) Osha yela kutya ino hala okukala u na ekwatafano nOndiaboli nosho yo nounyuni wayo, onghee hano, dulika keendjovo domuyapostoli Johannes odo tadi ti: “Inamu kala nokuhola ounyuni nakeshe eshi shi li mo.” Oshi li pandunge okuninga ngaho, molwaashi “ounyuni otau xulu po pamwe nokahalu [kao]; ndelenee ou ta longo ehalo laKalunga, oye ta kala alushe.” — 1 Johannes 2:15-17.
19. Ovanyasha Ovakriste otava ladipikwa va lalakanene shike?
19 Mbela oho kwafele ngoo ounona voye vaha “nyatekwe kounyuni”? (Jakob 1:27) Satana okwa hala okuyula ounona voye ngaashi omuyuli weeshi ha ningi. Omahangano mahapu mounyuni okwa totwa po nelalakano lokuningifa ovanyasha va kale ve udite ve li oshitukulwa shounyuni waSatana. Ndele ovapiya vaJehova ove li nale mehangano laye olo tali ka xupa pexulilo longhalelo ei yoinima youkolokoshi. Onghee hano, ovanyasha Ovakriste ove na okutuwa omukumo va ‘kale ovaladi moilonga yOmwene.’ (1 Ovakorinto 15:58) Ovadali ovatilikalunga ova pumbwa okukwafela ovana vavo ve litulile po omalalakano oo tae ke va etela ehafo nova kale ve na onghalamwenyo i na eityo. Kungaho, otava ka kala tava fimanekifa Kalunga notashi ke va kwafela va kale ve lilongekidila efiku laye.
Teelela nodjuulufi onghalamwenyo oyo tai ke uya konima yefiku linene laJehova
20. Omolwashike tu na okukaleka eteelelo loku ka kala nomwenyo waalushe momadiladilo?
20 Ngeenge owa kaleke momadiladilo eteelelo lomwenyo waalushe mOparadisa, oto ka dula okuteelela efiku laJehova nomutima wa ngungumana. (Judas 20, 21) Meduparadisa, oto ka kala wa nyashuka nou na eenghono nosho yo efimbo la wana lokulalakanena omalalakano taa ti sha nokulihonga shihapu kombinga yaJehova. Oto ka twikila okulihonga kombinga yaKalunga fiyo alushe, molwaashi kunena ovanhu ove shii ashike ‘ominghulo deendjila daye.’ (Job 26:14) Kali fi tuu etimaumbwile litunhula!
21, 22. Ovanhu ovo tava ka nyumuka otave ke tu hokololela shike, notashi dulika hatu ka kala tu na oufembanghenda woku va honga shike?
21 MOparadisa, ovanyumunwa otava ka dula oku tu hokololela shihapu shi na sha noiningwanima yomonakudiwa oyo tuhe shii. Pashihopaenenwa, Henok ote ke tu hokololela nghee a li a udifila ovahenakalunga etumwalaka laJehova nouladi. (Judas 14, 15) Noa ote ke tu hokololela kutya onghalo oya li ngahelipi eshi a li ta tungu onguluwato. Abraham naSara otava ka dula oku tu hokololela kutya ova li ve udite ngahelipi eshi va li va fiya po onghalamwenyo youdjeko moshilando Ur noku ka kala momatwali. Ester ota ka dula oku tu hokololela nghee a li a dula okupopila oshiwana shavo nokuya moshipala omhangela yaHaman oo a li a hala oku va dipaifa. (Ester 7:1-6) Jona ote ke tu hokololela shi na sha nanghee a li medimo loshi ya kula oule womafiku atatu, na Johannes Omuninginifi ota ka dula oku tu hokololela nghee a li e udite eshi a ninginifa Jesus. (Lukas 3:21, 22; 7:28) Itatu ke lihonga tuu oinima ihapu ihokwifa!
22 Pefimbo lEpangelo laKristus lOmido Eyovi, otashi dulika to ka kala u na oufembanghenda wokukwafela ovanhu ovo tava ka nyumuka opo va mone “eshiivo lokushiiva Kalunga.” (Omayeletumbulo 2:1-6) Kunena, oshihafifa okumona nghee ovanhu tava mono eshiivo lokushiiva Jehova Kalunga notava tula moilonga osho ve lihonga. Ndele diladila ashike nghee to ka dula okukala wa hafa monakwiiwa eshi Jehova ta ka nangeka noupuna eenghendabala doye dokuhonga ovanhu ovo va li ko nale notava ka tambula ko nolupandu osho to va hongo!
23. Otu na okukala twa tokola toko okuninga shike?
23 Omauwa oo hatu mono kunena tu li oshiwana shaJehova itaa dulu okuyelekanifwa neenghendabala detu odo hatu ningi tu li ovanhu inava wanenena. (Epsalme 40:6) Ohatu pandula Kalunga neenghono, unene tuu omolwomafiloshisho opamhepo oo he tu pe. (Jesaja 48:17, 18) Kashi na nee mbudi kutya otu li meenghalo da tya ngahelipi, natu longeni oshilonga shiyapuki nomutima aushe ofimbo twa teelela efiku linene laJehova.
Oto nyamukula ngahelipi?
• “Efiku laJehova” oshike?
• Ongahelipi to dulu okulilongekidila efiku laJehova?
• Molwaashi efiku linene laKalunga oli li popepi elela, omalunduluko elipi tashi dulika twa pumbwa okuninga?
• Oshike wa teelela nodjuulufi konima yefiku laJehova?
[Efano pepandja 14]
Jesus okwa li e lilongekidila omayeleko
[Efano pepandja 17]
Itashi ka kala tuu oufembanghenda oku ka kwafela ovo tava ka nyumuka opo va mone eshiivo lokushiiva Jehova!