Tambula ko omhepo yaKalunga, ndele hamhepo younyuni
“Inatu tambula omhepo younyuni, ndelenee Omhepo tuu ei yomuKalunga, opo tu shiive eshi twe shi pewa oshali kefilonghenda laKalunga.” — 1 KOR. 2:12.
1, 2. (a) Ovakriste vashili ove li molwoodi lilipi? (b) Omapulo elipi hatu ka kundafana moshitukulwa eshi?
OVAKRISTE vashili ove li molwoodi tava kondjifa omutondi omunaenghono, omunamakoto noku na owino wokulwa. Omutondi oo oku na po oshilwifo shimwe sha nyika oshiponga osho ha longifa opo a nwefe mo ovanhu vahapu. Ndele nande ongaho, katu na okukala tu udite kutya katu na efiku tu ka findane molwoodi olo. (Jes. 41:10) Otu na oshikelelifo sha kola osho tashi dulu okukelela omaponokelo oludi keshe.
2 Olwoodi letu kali fi lopambelela, ndelenee olopamhepo. Omutondi wetu oo hatu lwifa oSatana Ondiaboli, noshilwifo osho ha longifa unene osho “omhepo younyuni.” (1 Kor. 2:12) Oshikelelifo sha fimanenena osho hatu dulu okuliamena nasho komaponokelo aye osho omhepo iyapuki yaKalunga. Ndele opo tu findane molwoodi olo notu kale tu na ekwatafano lopofingo naKalunga, otwa pumbwa okwiindila Kalunga e tu pe omhepo yaye iyapuki nokuulika oiimati yayo mokukalamwenyo kwetu. (Gal. 5:22) Ndele mbela omhepo younyuni oshike nosha enda ngahelipi i nwefe mo ovanhu vahapu? Ongahelipi hatu dulu okumona kutya otwa nwefwa mo komhepo younyuni ile hasho? Oshike hatu dulu okulihonga kuJesus shi na sha nokutambula ko omhepo yaKalunga nosho yo okukondjifa omhepo younyuni?
Omolwashike omhepo younyuni i li apeshe kunena?
3. Omhepo younyuni oshike?
3 Omhepo younyuni ou oyaSatana oo e li “omupangeli wounyuni,” notai kondjifa omhepo iyapuki yaKalunga. (Joh. 12:31; 14:30; 1 Joh. 5:19) Omhepo younyuni oyo oikala younyuni oyo i li apeshe, oyo hai ningifa ovanhu ve lihumbate monghedi omo have lihumbata. Omhepo oyo ohai ningifa ovanhu vaha kale metwokumwe nehalo laKalunga nosho yo nelalakano laye.
4, 5. Osha enda ngahelipi opo omhepo oyo tai xumifwa komesho kuSatana i kale tai nwefa mo ovanhu neenghono?
4 Osha enda ngahelipi opo omhepo oyo tai xumifwa komesho kuSatana i kale tai nwefa mo ovanhu neenghono? Tetetete, Satana okwa li a heka Eva moshikunino shaEden. Okwa li e mu itavelifa kutya ngeenge okwa kala a manguluka ko kuKalunga ota ka kala nonghalamwenyo i li xwepo. (Gen. 3:13) Osho kasha li tuu oipupulu yo venevene! (Joh. 8:44) Opo nee, Satana okwa li a longifa Eva opo a ningife Adam aha dulike kuJehova. Molwaashi Adam ka li a dulika kuKalunga, okwa landifa po ovanhu moulunde, nomolwaasho ovanhu hava nwefwa mo noupu komhepo yaSatana yokuhadulika. — Lesha Ovaefeso 2:1-3.
5 Satana okwa pukifa yo ovaengeli vahapu, ovo va ka ninga eendemoni. (Eh. 12:3, 4) Ovaengeli ovo ova li va tukulila Kalunga ounashibofa fimbo Eyelu lopefimbo laNoa inali uya. Ovaengeli ovo ova li va itavela kutya otava ka kala nonghalamwenyo iwa ngeenge ova fiye po oufembanghenda oo va li ve na meulu nova li ve uya kombada yedu opo va wanife po omahalo avo mai ehe fi opaushitwe. (Jud. 6) Satana ota “hongaula ounyuni aushe,” ta kwafelwa keendemoni odo hadi kala monhele yoishitwa yopamhepo. (Eh. 12:9) Shinyikifa oluhodi, ovanhu vahapu inava didilika natango kutya ope na enwefemo leendemoni. — 2 Kor. 4:4.
Mbela owa nwefwa mo komhepo younyuni?
6. Omonghedi ilipi hatu dulu okunwefwa mo komhepo younyuni?
6 Ovanhu vahapu kave shii kutya Satana oha nwefa mo ovanhu ngahelipi, ndele Ovakriste vashili ove shii omakonda aye. (2 Kor. 2:11) Doshili, omhepo younyuni itai dulu oku tu nwefa mo ashike ngahenya, okuninga ofye hatu i efa i tu nwefe mo. Natu ka konakoneni omapulo ane oo tae ke tu kwafela tu mone ngeenge otwa nwefwa mo komhepo yaKalunga ile oyounyuni.
7. Onghedi imwe ilipi Satana ha longifa opo e tu amune ko kuJehova?
7 Omalihafifo oo handi hoolola otaa holola shike kombinga yange? (Lesha Jakob 3:14-18.) Satana oha kendabala oku tu amuna ko kuKalunga moku tu ningifa tu kale tu hole elongifo leenghono. Ondiaboli oi shii kutya Jehova oku tonde keshe oo e hole elongifo leenghono. (Eps. 11:5, NW) Onghee hano, Satana oha longifa oinima ngaashi omambo, oifo, eemuvi, eemusika nosho yo omaudano opaelektronika, oyo imwe yomuyo hai ningifa ovadani va xwaxwameke elihumbato la nyata nosho yo omadipao opo e tu nwefe mo tu kale twe i hokwa. Satana oha kala ashike a hafa ngeenge omutima wetu ou hole owii oo ha xwaxwameke, nonande otu hole ngoo eshi shiwa. — Eps. 97:10.
8, 9. Omapulo elipi tu na okulipula e na sha nomalihafifo?
8 Mepingafano nomhepo younyuni, omhepo yaKalunga ohai kwafele ovo ve i tambula ko va kale va koshoka, ovanambili nova kale ve yadi onghenda. Ndele oshiwa okulipula kutya, ‘Mbela omalihafifo oo handi hoolola otaa kwafele nge ngoo ndi kulike omaukwatya mawa?’ Ounongo oo hau di pombada ‘kau na oihelele.’ Ovo va nwefwa mo komhepo yaKalunga ihava udifile vamwe kutya nava kale va koshoka novanambili ofimbo vo hava hafele okutala eeprograma tadi ulike elongifo leenghono nosho yo oluhaelo ngeenge ve li momaumbo avo.
9 Jehova okwa teelela tu mu longele oye aeke. Ashike Satana ota ka kala a hafa ngeenge otwe mu longele nande oshikando shimwe ashike, ngaashi naanaa a li a hala Jesus a ninge. (Luk. 4:7, 8) Oto dulu okulipula kutya: ‘Mbela omalihafifo oo nda hoolola ohaa ningifa nge ngoo ndi longele Kalunga oye aeke? Mbela ohae shi ningi shipu ile ohae shi ningi shidjuu kwaame okukondjifa omhepo younyuni? Mbela ondi na okuninga po omalunduluko onhumba shi na sha nomalihafifo oo handi ka hoolola monakwiiwa?’
10, 11. (a) Oikala ilipi hai xwaxwamekwa komhepo younyuni shi na sha noinima yopamaliko? (b) Eendjovo daKalunga da nwefwa mo otadi tu ladipike tu kale tu na oikala ilipi?
10 Onda tala ko ngahelipi oinima yopamaliko? (Lesha Lukas 18:24-30.) Omhepo younyuni ohai ningifa ovanhu va kwatwe ‘kokahalu komesho’ mokuxumifa komesho olwisho nohole yokuhola omaliko. (1 Joh. 2:16) Oya ningifa ovanhu vahapu va kale va halelela okupunapala. (1 Tim. 6:9, 10) Omhepo oyo otai dulu oku tu ningifa tu itavele kutya ngeenge otwa kala tu na oinima ihapu yopamaliko ohatu ka kala twa amenwa painiwe fiyo alushe. (Omayel. 18:11) Ndele ngeenge otwa efa ohole yokuhola oimaliwa i pingene po ohole yetu yokuhola Kalunga, otashi ka ulika kutya Satana okwa findana. Onghee hano, otu na okulipula kutya: ‘Mbela ohandi yandje unene elitulemo kokulikongela oinima yopamaliko opo ndi kale nonghalamwenyo ihafifa notai mbilipaleke?’
11 Mepingafano naasho, Eendjovo daKalunga da nwefwa mo otadi tu ladipike tu kale tu na etaleko li li pandjele li na sha noimaliwa notu longe noudiinini opo tu wanife po eemhumbwe detu nosho yo domaukwaneumbo etu. (1 Tim. 5:8) Omhepo yaKalunga ohai kwafele ovo ve i tambula ko va hopaenene oikala yaJehova yokuyandja. Ovanhu va tya ngaho ova shiivika hava yandje ndele ihava kala ashike va teelela okupewa kuvamwe. Ohava kala va lenga ovanhu neenghono shi dulife oinima yopamaliko nohava tukulilafana navamwe nehafo osho ve na ngeenge otashi shiiva. (Omayel. 3:27, 28) Ihava efa nandenande okulongela Kalunga kwavo ku iwe moshipala kokulalakanena oimaliwa.
12, 13. Mepingafano nomhepo younyuni, ongahelipi omhepo yaKalunga tai dulu oku tu nwefa mo nawa?
12 Mbela omaukwatya ange otaa ulike kutya onda nwefwa mo komhepo ilipi? (Lesha Ovakolossi 3:8-10, 13.) Omhepo younyuni ohai xumifa komesho oilonga yombelela. (Gal. 5:19-21) Ohatu ke shi mona mo noupu kutya otwa nwefwa mo komhepo ilipi unene tuu pefimbo opo oinima tai tu endele nai, ndele hangeenge tai tu endele nawa, pashihopaenenwa, ngeenge omumwatate ile omumwameme ta monika a fa te tu lidimbike, e tu nyemateka ile nokuli a nyona kufye. Natango, otashi dulika tu shi didilike mo noupu kutya otwa nwefwa mo komhepo ilipi ngeenge tu li meumbo ofye atuke. Onghee hano, otwa pumbwa okulikonakona pauhandimwe, ndele hatu lipula hatu ti: ‘Moule weemwedi hamano da pita, mbela onda kulika ngoo omaukwatya opaKriste ile onda shuna konghedi yange ii yonale ngeenge tashi uya pokupopya ile pelihumbato?’
13 Omhepo yaKalunga ohai tu kwafele tu ‘lidule omunhu mukulu ou twe mu shikula nale’ notu djale “omunhu mupe.” Osho otashi ke tu kwafela tu kale ovanahole novanambili. Ohatu ka kala twa hala okudiminafana po navamwe nehalo liwa, nonande ngeno otu udite filufilu kutya hafye tu na epuko. Nokuli nongeenge twa ningwa nai, ohatu ka henuka oinima ngaashi ‘onya, ekeshuko, ehandu, efulakato netukano.’ Ohatu ka ninga yo eenghendabala tu kale “nokufilafana onghenda.” — Ef. 4:31, 32.
14. Ovanhu vahapu mounyuni ova tala ko ngahelipi Eendjovo daKalunga?
14 Mbela onda fimaneka ngoo nondi hole omifikamhango dOmbibeli dopaenghedi? (Lesha Omayeletumbulo 3:5, 6.) Omhepo younyuni ohai ningifa omunhu aha kale metwokumwe nEendjovo daKalunga. Ovo va nwefwa mo komhepo younyuni ohave lipwililikile omafinamhango amwe Ombibeli oo itaa yambidida eenghatu davo, nohava hoolola okulandula eenghulunghedi nosho yo omaufilosofi ovanhu. (2 Tim. 4:3, 4) Vamwe inava fimaneka nandenande Eendjovo daKalunga adishe koonono. Ovanhu va tya ngaho, ohava kala va limbililwa ounashili nosho yo ongushu yOmbibeli nohava kala ve litala ko kutya ovanaendunge. Ova xutula omifikamhango dOmbibeli douyuki odo tadi tokola oinima ngaashi oluhaelo, oushenge nosho yo eteyohombo. Ohava hongo ovanhu kutya “owii oo ouwa, nouwa oo owii.” (Jes. 5:20) Mbela nafye otwa nwefwa mo komhepo ya tya ngaho? Mbela ohatu ka konga ounongo wovanhu ile tu landule omadiladilo etu vene ngeenge twa taalela oupyakadi wonhumba? Ile ohatu kendabala tu konge ewiliko mEendjovo daKalunga?
15. Ponhele yokukala twe lineekela ounongo wetu vene, otu na okuninga po shike?
15 Omhepo iyapuki yaKalunga ohai tu ningifa tu kale twa fimaneka Ombibeli. Ngaashi omushangi wEpsalme umwe, nafye ohatu tale ko ondjovo yaKalunga i li onga olamba yeemhadi detu, nouyelele mondjila yetu. (Eps. 119:105) Ponhele yokukala twe lineekela ounongo wetu vene, ohatu lineekele filufilu mEendjovo daKalunga opo di tu kwafele tu yoolole osho sha yuka naasho sha puka. Ihatu lihongo ashike okukala twa fimaneka Ombibeli ndelenee ohatu lihongo yo okukala tu hole omhango yaKalunga. — Eps. 119:97.
Lihonga koshihopaenenwa shaJesus
16. Okukala tu “nomadiladilo aKristus” osha kwatela mo shike?
16 Opo tu tambule ko omhepo yaKalunga, otu na okukala tu “nomadiladilo aKristus.” (1 Kor. 2:16) Ndele opo tu kale tu na “oikala yopamadiladilo ya fa yaKristus Jesus” otwa pumbwa okushiiva onghedi omo a li ha diladila nosho yo omo a li ha katuka, opo nee, ohatu ka dula oku mu hopaenena. (Rom. 15:5, NW; 1 Pet. 2:21) Natu ka taleni kutya omeenghedi dimwe dilipi hatu dulu oku shi ninga.
17, 18. (a) Oshike hatu lihongo kuJesus shi na sha neilikano? (b) Omolwashike tu na okutwikila ‘okwiindila’?
17 Indila Kalunga e ku pe omhepo yaye iyapuki. Jesus okwa kala ha ilikana fimbo ina shakeneka omayeleko opo omhepo iyapuki yaKalunga i mu kwafele. (Luk. 22:40, 41) Nafye otwa pumbwa okwiindila Kalunga e tu pe omhepo yaye iyapuki. Jehova oha yandje omhepo yaye nehalo liwa kwaaveshe ovo have mu indile meitavelo. (Luk. 11:13) Jesus okwa ti: “Indileni, ndee tamu pewa; kongeni, ndee tamu mono; kongholeni, ndee tamu yeululwa. Osheshi keshe tuu ou ta indile ota pewa, naau ta kongo, ota mono, naau ta konghola, oye ta yeululwa.” — Mat. 7:7, 8.
18 Natu kaleni hatu indile Jehova e tu pe omhepo yaye iyapuki nosho yo ekwafo laye nopehe na okusholola. Otashi dulika twa pumbwa okukala hatu ilikana lwoikando notwa mana mo. Omafimbo amwe, ofimbo Jehova ina nyamukula omailikano aavo tave mu ilikana, oha efa manga va ulike kutya osho tava ilikana kombinga yasho oshe va kuma neenghono shi fike peni nokuulika kutya ove na shili eitavelo.a
19. Jesus okwa li ha ningi shike alushe, nomolwashike tu na oku mu hopaenena?
19 Kala ho dulika kuJehova nomutima aushe. Jesus okwa li ha ningi alushe osho sha wapalela Xe. Ndele pomhito imwe Jesus okwa li a kwatwa keamo lokuungaunga nonghalo yonhumba monghedi ya yooloka ko kwaayo Xe a li a hala a ungaunge nayo. Ashike nande ongaho, okwa li a lombwela Xe nomukumo a ti: “Ndele hahalo lange, ndelenee oloye [li wanifwe, OB-1986].” (Luk. 22:42) Lipula kutya: ‘Mbela ohandi dulika ngoo kuKalunga nokuli nonande kashipu oku shi ninga?’ Okukala hatu dulika kuKalunga oshinima sha fimanenena monghalamwenyo. Otwa pumbwa okukala hatu dulika filufilu kuye molwaashi oye e tu shita noye he tu kaleke nomwenyo. (Eps. 95:6, 7) Otu na okukala hatu dulika kuKalunga moinima aishe ngeenge otwa hala okukala twa hokiwa kuye.
20. Onghalamwenyo yaJesus aishe oya li ye likolelela kushike, nongahelipi hatu dulu oku mu hopaenena?
20 Kala u shii nawa Ombibeli. Pomhito imwe eshi Satana a li ta yeleke eitavelo laJesus sha yukilila, Jesus okwa li e mu nyamukula ta longifa Omishangwa. (Luk. 4:1-13) Jesus okwa li yo ha popi a kanghamena kEendjovo daKalunga ngeenge a li ta tomhafana novapataneki vaye vomalongelokalunga. (Mat. 15:3-6) Okukalamwenyo kwaJesus akushe okwa li kwe likolelela kokushiiva omhango yaKalunga noku i wanifa po. (Mat. 5:17) Nafye otwa hala okukala hatu yadifa omadiladilo etu nEendjovo daKalunga odo tadi ka pameka eitavelo letu. (Fil. 4:8, 9) Otashi dulika shi kale eshongo kuvamwe vomufye okukala tu na efimbo lokuninga ekonakono lopaumwene nosho yo loukwaneumbo. Ndele ponhele yokukala twa teelela tu mone efimbo, otashi dulika ofye twa pumbwa okukonga efimbo. — Ef. 5:15-17.
21. Elongekido lilipi tali dulu oku tu kwafela tu shiive nawa Eendjovo daKalunga notu di tule moilonga?
21 “Omupiya omudiinini nomunaendunge” okwe tu kwafela tu kale tu na efimbo lokuninga ekonakono lopaumwene nosho yo loukwaneumbo eshi a tula po elongekido lEkonakono lOukwaneumbo lokoshivike. (Mat. 24:45) Mbela oho longifa ngoo nawa elongekido olo? Mbela itamu dulu okukala hamu kwatele mekonakonombibeli leni oikundafanwa yonhumba i na sha naasho Jesus a honga, opo shi mu kwafele mu kale mu na omadiladilo a fa aye? Oto dulu okukala ho kongo oikundafanwa oyo wa halelela okulihonga kombinga yayo mo-Watch Tower Publications Index. Pashihopaenenwa, okudja mo 2008 fiyo 2010, moshifo shOshiingilisha osho hashi yandjwa moukalele omu na oitukulwa 12 i na oshipalanyole: “What We Learn From Jesus (Osho hatu lihongo kuJesus).” Otamu dulu okulongifa oitukulwa ya tya ngaho pekonakono leni. Okudja mo 2006, mo-Awake! omwa kala mu na oitukulwa i na oshipalanyole: “How Would You Answer? (Oto ka nyamukula ngahelipi?)” Oitukulwa ya tya ngaho oya nuninwa oku tu kwafela tu kale tu na eudeko lihapu neshiivo lomoule lEendjovo daKalunga. Mbela omolwashike itamu kwatele mo oitukulwa ya tya ngaho mEkonakono lOukwaneumbo weni?
Ohatu dulu okufinda ounyuni
22, 23. Otu na okuninga po shike opo tu finde ounyuni?
22 Opo tu wilikwe komhepo iyapuki yaKalunga, otu na okukondjifa omhepo younyuni. Ndele ekondjo la tya ngaho itali ka kala lipu. Otashi dulika tu na okukondja twa mana mo. (Jud. 3) Ndele nande ongaho, ohatu dulu okufindana. Jesus okwa li a lombwela ovahongwa vaye a ti: “Mounyuni omu li mo mu noudjuu, ndelenee kaleni nomwenyo muwa, Ame onda finda ounyuni.” — Joh. 16:33.
23 Nafye ohatu dulu okufinda ounyuni ngeenge otwa kondjifa enwefemo lao nokuninga keshe osho hatu dulu opo tu tambule ko omhepo yaKalunga. Doshili, “Kalunga ngenge e tu ama, olyelye ta tu ondubo nafye?” (Rom. 8:31) Ngeenge otwa tambula ko omhepo yaKalunga nokukala hatu shikula ewiliko layo olo tali hangwa mOmbibeli, ohatu ka kala twa wanenwa, tu na ombili, ehafo nosho yo etimaumbwile loku ka kala nomwenyo fiyo alushe mounyuni mupe oo u li popepi.
[Eshangelo lopedu]
a Opo u mone ouyelele wa wedwa po, tala epandja 170-173 membo Ombibeli otai hongo lela shike?
Oto dimbuluka?
• Omolwashike omhepo younyuni i li apeshe kunena?
• Omapulo ane e lilipi tu na okulipula?
• Oinima itatu ilipi twe lihonga moshihopaenenwa shaJesus i na sha nokutambula ko omhepo yaKalunga?
[Efano pepandja 10]
Osha li sha enda ngahelipi opo ovaengeli vamwe va ninge eendemoni?
[Efano pepandja 12]
Satana oha longifa omhepo younyuni opo a nwefe mo ovanhu, ashike ohatu dulu okuhenuka enwefemo laye