Enyumuko—ehongo olo tali ti sha kwoove
“[Ondi] neteelelo olo lomuKalunga . . . nokutya, otaku ka kala enyumuko lovayuki nolovalunde.”—OILONGA 24:15.
1. Osha enda ngahelipi opo enyumuko li kale tali tuwa omhata mOsanhedrin?
PEXULILO lolweendo laye loutumwa etitatu mo 56 O.P., omuyapostoli Paulus okwa li e li muJerusalem. Konima yokukwatwa kwaye kOvaroma, okwa li a pitikwa a ka holoke komhangu yopombada yOvajuda, Osanhedrin. (Oilonga 22:29, 30) Eshi Paulus a li ta tale oilyo yomhangu oyo, okwa didilika kutya vamwe ova li Ovasadukai navamwe ova li Ovafarisai. Opa li pe na eyooloko limwe likonekwedi pokati keengudu odo mbali. Ovasadukai kava li va itavela menyumuko, ofimbo Ovafarisai va li va itavela mulo. Opo e lipopile shi na sha neitavelo laye menyumuko, Paulus okwa ti: “Ovalumenhu nye ovamwatate, aame omufarisai, nomona womufarisai, ame ondi li po handi hokololifwa molweteelelo nenyumuko loonakufya.” Mokupopya ngaho, okwa ningifa oshoongalele shi kale sha ngwangwana.—Oilonga 23:6-9.
2. Omolwashike Paulus a li e lilongekida okupopila eitavelo laye menyumuko?
2 Omido donhumba komesho yaasho, eshi Paulus a li ta i kuDamaskus, okwa mona emoniko omo a uda ondaka yaJesus. Paulus okwa li nokuli a pula Jesus a ti: “Omwene, ondi nokuninga shike?” Jesus okwa nyamukula a ti: “Fikama, u ye muDamaskus, omo oto ka lombwelwa oinima aishe we i tokolelwa u i longe.” Eshi Paulus a fika muDamaskus, okwa kongwa komuhongwa Omukriste e na oikala yokukwafela, Ananias, oo e mu yelifila a ti: “Kalunga kootate e ku hoolola nale u shiive ehalo laye, ove u mone Omuyuki [omunyumunwa Jesus], ndele [to ka] uda ondaka yomokanya kaye.” (Oilonga 22:6-16) Onghee hano, itashi kumwifa eshi Paulus a li e lilongekida okupopila eitavelo laye menyumuko.—1 Petrus 3:15.
Okwa hepaulula moipafi eteelelo lenyumuko
3, 4. Ongahelipi Paulus a ulika kutya okwa li omupopili wenyumuko omudiinini, noshike hatu dulu okulihonga moshihopaenenwa shaye?
3 Konima yaasho, Paulus okwa ka holoka komesho yangoloneya Feliks. Pomhito oyo, Tertullus, “omupopili” wOvajuda shi na sha nokuhokololifa Paulus, okwe mu lundila kutya okwa li omuwiliki woshimhanga nonokutya okwa li e na ondubo nepangelo. Mokunyamukula, Paulus okwa popya sha yukilila a ti: “Ohandi ku hepaululile, ohandi longele Kalunga kootate kondjila ei, tava ti oyo oshimhanga.” Opo nee mokuyukifa elitulemo kexuku elela lomhata, okwa twikila ko a ti: “[Ondi] neteelelo olo lomuKalunga, navo vene ngaashi ve li kwete yo, nokutya, otaku ka kala enyumuko lovayuki nolovalunde.”—Oilonga 23:23, 24; 24:1-8, 14, 15.
4 Omido mbali lwaapo konima yaasho, Porkius Festus, oo a li a pingena po Feliks, okwa li a shiva ohamba Herodes Agrippa va hokololife omunadolongo Paulus. Festus okwa yelifa kutya ovahokololifi vaPaulus ova li tava twifa omhata eitavelohongo laPaulus kutya ‘nakufya umwe, Jesus, okwa li e na omwenyo.’ Mokulipopila, Paulus okwa pula a ti: “Oshike tashi mu kelele okwiitavela nokutya, Kalunga ta nyumuna ovafi?” Opo nee okwa ti: “Kekwafo olo nde li pewa kuKalunga fiyo onena eli ondi li ofika apa, ndee handi hepaululile ovanini novanene, ndele itandi popi sha shimwe shilili, osho ashike ovaprofeti naMoses ve shi popya, shi nokuwanifwa, nokutya, Kristus nhumbi kwa li e nokuhepekwa nonhumbi [a] ninga omutete womenyumuko, opo a udifile ovanhu ava novapaani yo ouyelele.” (Oilonga 24:27; 25:13-22; 26:8, 22, 23) Paulus ka li tuu omupopili wenyumuko omudiinini! Ngaashi Paulus, nafye ohatu dulu yo okuudifa nelineekelo kutya otaku ka kala enyumuko. Ndele ohatu ka teelela ovanhu ve linyenge ngahelipi? Otashi dulika ve linyenge monghedi omo vamwe va li ve linyenga shi na sha naPaulus.
5, 6. (a) Okupopila enyumuko kwovayapostoli okwa ningifa ovanhu ve linyenge ngahelipi? (b) Oshike sha fimanenena mokuhepaulula kwetu eteelelo lenyumuko?
5 Konakona osho sha li sha ningwa nale pefimbo lolweendo loutumwa etivali laPaulus (lwomo 49-52 O.P.) eshi a li a talela po muAtena. Okwa tomhafana novanhu ovo va li va itavela oikalunga ihapu nokwe va ladipika va didilike kutya Kalunga okwa lalakanena okutokola ovanhu kedu alishe pauyuki, okupitila mwaao a nangeka po. Omunhu oo okwa li Jesus. Paulus okwa yelifa kutya Kalunga okwa yandja eshilipaleko li na sha naasho mokunyumuna Jesus. Ovanhu ova li ve linyenga ngahelipi? Ohatu lesha taku ti: “Ndelenee vo eshi va uda enyumuko lovafi, vamwe ove mu sheka, ndele vamwe va tya: Oinima ei otwa hala tu i ude kuove lumwe vali.”—Oilonga 17:29-32.
6 Onghedi omo ovanhu va li ve linyenga oya li ya faafana naayo vamwe va li ve linyenga shi na sha nokuudifa kwaPetrus naJohannes okafimbo kanini konima yOpentekoste yomo 33 O.P. Nopefimbo olo Ovasadukai ova li tava dana onghandangala inene mokutwa eemhata. Oilonga 4:1-4 otai hokolola osho sha li sha ningwa po, tai ti: “Ndele eshi va li tava tongo ngaha kovanhu, ovapristeri nomukulunhu wovanangeli votembeli novasadukai ve uya kuvo, ove va handukila eshi va longa ovanhu nova hepaulula enyumuko lomovafi li li muJesus.” Ndele nande ongaho, opa li ovo ve linyenga nawa. “Vahapu vomuava va uda eendjovo, ova ninga ovaitaveli, nomuvalu wovalumenhu wa li lwopomayovi atano.” Osha yela kutya ngeenge hatu hepaulula eteelelo lenyumuko ohatu dulu okuteelela ovanhu ve linyenge meenghedi da yoolokafana. Oku shi talela mwaasho, osha fimanenena okupameka eitavelo letu mehongo olo.
Eitavelo nenyumuko
7, 8. (a) Ngaashi sha ulikwa monhumwafo oyo ya li ya shangelwa Ovakriste veongalo laKorinto lomefelemudo lotete, ongahelipi eitavelo tali dulu okukala longaho? (b) Ongahelipi eudeko li li mondjila li na sha nenyumuko tali yoolola Ovakriste vashili kwaavo voipupulu?
7 Haaveshe ovo va li va ninga Ovakriste mefelemudo lotete va mona shipu okutambula ko eteelelo lenyumuko. Vamwe ovo va li ve wete shidjuu ova li hava endafana neongalo lomuKorinto. Paulus okwe va shangela a ti: “Komesho yaaishe ame nde mu shiivifila eshi nde shi pewa yo aame mwene: nokutya, Kristus okwa fya omolwoulunde wetu ngaashi opa shangwa, ndele Ye okwa pakwa, nefiku etitatu okwa nyumunwa pamishangwa.” Opo nee Paulus okwa yandja oumbangi u na sha noshili oyo mokupopya kutya omunyumunwa Kristus okwa li a “holokela palumwe [ovalumenhu] ve dule omafele atano,” na Paulus okwa weda ko ta ti kutya vahapu vomuvo ova li ve na omwenyo natango. (1 Ovakorinto 15:3-8) Okwa twikila okutomhafana navo, a ti: “Ngenge Kristus ta udifwa nokutya, a nyumuka movafi, ongahelipi hano vamwe vomunye tava ti: kape nenyumuko lovafi? Nongenge kape nenyumuko lovafi, nena Kristus yo ina nyumunwa; Ndelenee ngenge Kristus ina nyumunwa, neudifo letu olongaho, osho yo eitavelo leni olongaho.”—1 Ovakorinto 15:12-14.
8 Heeno, ehongo lenyumuko ola fimanenena, nomolwaasho ngeenge inatu itavela kutya enyumuko oko li li shili, eitavelo lopaKriste olongaho. Doshili, eudeko li li mondjila li na sha nenyumuko otali yoolola Ovakriste vashili kwaavo voipupulu. (Genesis 3:4; Hesekiel 18:4) Nomolwaasho Paulus okwa kwatela ehongo lenyumuko ‘momahovelohongo’ Oukriste. Natu kaleni twa tokola toko ‘okulalakanena oukulunhu.’ Paulus okwa ladipika a ti: “Nosho twa hala okuninga, Kalunga ngenge te shi itavele.”—Ovaheberi 6:1-3, yelekanifa NW.
Eteelelo lenyumuko
9, 10. Ngeenge Ombibeli tai popi shi na sha nenyumuko oya hala okutya shike?
9 Opo tu pameke natango eitavelo letu menyumuko, natu konakoneni omapulo ngaashi aa taa landula: Ngeenge Ombibeli tai popi shi na sha nenyumuko, oya hala okutya shike? Ongahelipi ehongo lenyumuko tali tumbaleke ohole yaJehova? Omanyamukulo komapulo oo otae ke tu ehenifa popepi naKalunga notae tu kwafele tu honge vamwe.—2 Timoteus 2:2; Jakob 4:8.
10 “Enyumuko” otali toloka oshitya shOshigreka osho tashi ti lelalela “okuyambuka po vali.” Outumbulilo oo owa kwatela mo shike? PaMbibeli, eteelelo lenyumuko olo eitavelo kutya omunhu a fya ota dulu okukala vali nomwenyo. Ombibeli otai ulike natango kutya omunhu oha nyumuninwa momwenyo nolutu lopambelela ile lopamhepo, she likolelela kungeenge oku na eteelelo lokukala kombada yedu ile olokuya meulu. Ohatu kuminwa ohole, ounongo neenghono daJehova odo tadi hololwa meteelelo olo likumwifi lenyumuko.
11. Etimaumbwile lenyumuko lilipi ovapiya vaJehova ovavaekwa ve na?
11 Ngaashi Jesus, ovamwaxe vaye ovavaekwa ohava nyumunwa nomalutu opamhepo omolwoilonga oyo tava ka longa meulu. (1 Ovakorinto 15:35-38, 42-53) Jesus novamwaxe ovavaekwa otava ka kala ovapangeli mOuhamba wopaMessias, oo tau ka eta Oparadisa kombada yedu. Ovavaekwa ove li oupristeri pauhamba koshi yaJesus e li Omupristeri Omukulunhu. Otava ka etela ovanhu mounyuni mupe wouyuki omauwa ekuliloyambo laKristus. (Ovaheberi 7:25, 26; 9:24; 1 Petrus 2:9; Ehololo 22:1, 2) Paife, ovavaekwa ovo ve li natango kombada yedu ova hala okukala va hokiwa kuKalunga. Ngeenge va fi, otava ka pewa ‘osho va longela,’ okupitila menyumuko okunyumukila omwenyo wopamhepo ihau fi meulu. (2 Ovakorinto 5:1-3, 6-8, 10; 1 Ovakorinto 15:51, 52; Ehololo 14:13) Paulus okwa shanga a ti: “Ngenge twa kwatakanifwa naye nokufafana mefyo laye, ohatu ka kwatakanifwa naye nokufafana menyumuko laye.” (Ovaroma 6:5) Ndele ongahelipi shi na sha naavo tava ka nyumuninwa momwenyo kombada yedu? Ongahelipi enyumuko tali dulu oku va ehenifa popepi elela naKalunga? Ohatu dulu okulihonga shihapu moshihopaenenwa shaAbraham.
Enyumuko noukaume naJehova
12, 13. Abraham okwa li e na etomheno la kola lilipi lokukala neitavelo menyumuko?
12 Abraham oo a hokololwa e li “kaume kaKalunga,” okwa li omulumenhu e na eitavelo likumwifi. (Jakob 2:23) Paulus okwa tumbula eitavelo laAbraham lwoikando itatu momusholondodo wovalumenhu novakainhu veitavelo oo u li metukulwa eti-11 lOvaheberi. (Ovaheberi 11:8, 9, 17) Oshikando oshititatu osha yukifa elitulemo keitavelo olo Abraham a holola eshi a li a dulika shi na sha nokulongekida omonamati Isak e li eyambo. Abraham okwa li a itavela kutya eudaneko li na sha noludalo okupitila muIsak ola li la shilipalekwa kuJehova. Nokuli nonande Isak oku fye e li eyambo, Abraham okwa li a ‘diladila kutya Kalunga ota dulu oku mu nyumuna movafi.’
13 Konima yaasho, eshi Jehova a mona kutya Abraham okwa li e na eitavelo la pama, okwa yandja oshinamwenyo shi yambwe ponhele yaIsak. Ndele nande ongaho, oshimoniwa shaIsak osha li efaneko li na sha nenyumuko, ngaashi Paulus a yelifa a ti: ‘Onghee [Abraham] okwa peululwa [Isak] a fa a dja mefyo.’ (Ovaheberi 11:18, 19) Kakele kaasho, Abraham okwa li nale e na etomheno la kola lokukala neitavelo menyumuko. Jehova ka li a mwenyopaleka oilyo yoludalo yaAbraham ndele eshi Abraham naSara va nangalafana moukulupe tava dala omonamati wavo, Isak?—Genesis 18:10-14; 21:1-3; Ovaroma 4:19-21.
14. (a) PaVaheberi 11:9, 10, Abraham okwa li a teelela shike? (b) Opo Abraham a mone omanangeko noupuna Ouhamba mounyuni mupe, oshike e na okuningilwa? (c) Ongahelipi hatu dulu okumona omanangeko noupuna Ouhamba?
14 Paulus okwa hepaulula Abraham e li omunailongo nonokutya okwa kala momatwali a li a “[teelela] oshilando shinya shi nomakanghameno a pama, nomutoti nomutungi washo oKalunga.” (Ovaheberi 11:9, 10) Osho kasha li oshilando shokombada yedu ngaashi Jerusalem oko kwa li otembeli yaKalunga. Ponhele yaasho, osha li oshilando shopafaneko. Osha li Ouhamba waKalunga womeulu oo wa fikama po muKristus Jesus novapangeli pamwe naye 144 000. Moshinge shavo shomeulu, ovo 144 000 otava popiwa yo ve li “oshilando shiyapuki, Jerusalem Shipe,” “omuvalekwa” waKristus. (Ehololo 21:2) Mo 1914, Jehova okwa tula Jesus kolukalwapangelo e li Ohamba yopaMessias yOuhamba womeulu nokwe mu lombwela a pangele mokati kovatondi vaye. (Epsalme 110:1, 2; Ehololo 11:15) Opo Abraham, “kaume kaKalunga,” a ka mone omanangeko noupuna epangelo lOuhamba, oku na okunyumuninwa momwenyo. Sha faafana, opo nafye tu mone omanangeko noupuna Ouhamba, otu na okukala nomwenyo mounyuni mupe waKalunga, tu li oilyo yongudu inene yovaxupipo puHarmagedon ile tu li ovo va nyumunwa koufi. (Ehololo 7:9, 14) Ndele oshike shi li ekanghameno leteelelo lenyumuko?
Ohole yaKalunga oyo ekanghameno leteelelo lenyumuko
15, 16. (a) Ongahelipi exunganeko lotete mOmbibeli la dika po ekanghameno li na sha neteelelo letu lenyumuko? (b) Ongahelipi eitavelo menyumuko tali tu ehenifa popepi elela naJehova?
15 Ekwatafano letu lopofingo naTate yetu womeulu omunahole, eitavelo letu la pama ngaashi laAbraham nosho yo okudulika kwetu koipango yaTate yetu, otai tu ningifa tu yukipalifwe nokutalika ko kuye tu li ookaume kaye. Osho otashi tu pe omhito tu ka mone ouwa mepangelo lOuhamba. Doshili, exunganeko lotetetete olo li li meendjovo daKalunga, muGenesis 3:15, ola dika po ekanghameno li na sha neteelelo lenyumuko nokukala noukaume naKalunga. Inali xunganeka ashike okunyanyaulwa kwomutwe waSatana, ndele ola xunganeka yo okutuwa moshififinwa kwOludalo lomukainhu waKalunga. Okufila kwaJesus komuti womahepeko okwa li okutuwa moshififinwa kwopafaneko. Okunyumunwa kwaye mefiku etitatu okwa velula oshipute omolwokutuwa noshe shi ninga tashi shiiva opo “ou a kala e nepangelo lefyo nokutya, [Satana],” a ka katukilwe onghatu ya kwata moiti.—Ovaheberi 2:14.
16 Paulus ote tu dimbulukifa kutya “Kalunga okwe tu hololela ohole yaye oku tu hola, Kristus eshi e tu fila fimbo twa li natango ovalunde.” (Ovaroma 5:8) Okukala nolupandu li na sha nefilonghenda olo inali longelwa otaku tu ehenifa shili popepi naJesus nosho yo popepi naTate yetu womeulu omunahole.—2 Ovakorinto 5:14, 15.
17. (a) Job okwa popya shi na sha neteelelo lilipi? (b) Oshike osho Job 14:15 ta holola shi na sha naJehova, naasho otashi ku ningifa u kale u udite ngahelipi?
17 Job, omulumenhu weitavelo oo a li ko komesho yefimbo lOukriste, okwa li yo a teelela enyumuko. Okwa li a monifwa oixuna neenghono kuSatana. Mepingafano nookaume kaye voipupulu, ovo va li inava popya nande shi na sha nenyumuko, Job okwa li a hekelekwa keteelelo olo nokwa pula a ti: “Omunhu ngenge ta fi, ota ka nyumuka tuu vali?” Okwa nyamukula ye mwene a ti: “Ngeno ndi kale nokunangela omafiku aeshe oukwaita fiyo olufo lange lokumangululwa la fika.” Mokupopya naKalunga kaye Jehova, Job okwa dimina a ti: “Ove ngeno u ifane, ame nohandi ku nyamukula.” Shi na sha nomaliudo Omushiti wetu omunahole, Job okwa ti: “Ove ho djuulukwa oshilonga shomake oye.” (Job 14:14, 15) Heeno, Jehova okwa teelela nodjuulufi efimbo olo eshi ovadiinini tava ka nyumuninwa momwenyo. Osho itashi tu ehenifa tuu popepi elela naye eshi hatu dilonga kohole nokefilonghenda inali longelwa olo te tu ulikile nokuli nonande inatu wanenena!—Ovaroma 5:21; Jakob 4:8.
18, 19. (a) Eteelelo lilipi Daniel e na li na sha nokukala vali nomwenyo? (b) Oshike hatu ka konakona moshitukulwa tashi landula?
18 Omuprofeti Daniel, oo a hokololwa komweengeli waKalunga e li “omulumenhu muwa,” okwa li omudiinini efimbo lile. (Daniel 10:11, 19) Okwa kala a kanyatela oudiinini waye kuJehova okudja pokuya kwaye moukwatwa mo 617 K.O.P., fiyo osheshi a fya konima eshi pwa pita efimbo okudja eshi a mona emoniko mo 536 K.O.P., momudo omutitatu waKores, ohamba yaPersia. (Daniel 1:1; 10:1) Pefimbo lonhumba momudo omutitatu wokupangela kwaKores, Daniel okwa li a mona emoniko li na sha nelandulafano lomapangelo omanaenghono olo tali twala fiyo omoudjuu munene oo tau uya. (Daniel 11:1–12:13) Molwaashi Daniel ka li e udite ko nawa emoniko olo, okwa pula omutumwa omweengeli oo e li mu pa, a ti: “Omwene wange! Exulilo loinima ei otali kala la tya ngahelipi?” Mokunyamukula, omweengeli okwa yukifa elitulemo “kexulilo lefimbo,” kefimbo olo ‘ovanaendunge tava ka uda ko.’ Ndele mbela Daniel okwa li ta ka kala netimaumbwile lilipi? Omweengeli okwa dimina a ti: “Ove u tulumukwe, ndele u nyumukile oshipewa shoye pexulilo lomafiku.” (Daniel 12:8-10, 13) Daniel ota ka aluka “menyumuko lovayuki,” olo tali ka ningwa pefimbo lEpangelo lOmido Eyovi laKristus.—Lukas 14:14.
19 Otu li filufilu pefimbo lexulilo nosho yo popepi nehovelo lEpangelo lOmido Eyovi laKristus shi dulife eshi opo twa ningi ovaitaveli. Onghee hano, otu na okulipula fye vene kutya: ‘Mbela ohandi ka kala ngoo mounyuni mupe opo ndi ka endafane naAbraham, Job, Daniel nosho yo ovalumenhu novakainhu vakwao ovadiinini?’ Ohatu dulu oku ka kala mo ngeenge otwa kala popepi naJehova nokudulika koipango yaye. Moshitukulwa shetu tashi landula, ohatu ka konakona moule eteelelo lenyumuko, tu tale kutya oolyelye tava ka nyumunwa.
Oto dimbuluka?
• Ovanhu ova li ve linyenga ngahelipi eshi Paulus a li ta hepaulula eteelelo laye menyumuko?
• Omolwashike eteelelo lenyumuko tali yoolola Ovakriste vashili kOvakriste voipupulu?
• Otu shi shii ngahelipi kutya Abraham, Job naDaniel ova li ve na eitavelo menyumuko?
[Efano pepandja 15]
Eshi Paulus a li a holoka komesho yangoloneya Feliks, okwa hepaulula eitavelo laye meteelelo lenyumuko
[Efano pepandja 16]
Omolwashike Abraham a li e na eitavelo menyumuko?
[Efano pepandja 18]
Job okwa li a hekelekwa keteelelo lenyumuko
[Efano pepandja 18]
Daniel ota ka aluka menyumuko lovayuki