ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • w11 5/15 ep. 7-11
  • Omaukwaneumbo opaKriste ‘kaleni oupafi’

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Omaukwaneumbo opaKriste ‘kaleni oupafi’
  • Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2011
  • Oupalanyole
  • Ouyelele wa faafana
  • Ovashamane, hopaeneneni ‘omufita muwa’
  • Ovakulukadi, ‘tungeni omaukwaneumbo eni’
  • Ovanyasha, yandjeni elitulemo ‘koinima oyo ihe wetike’
  • Oukwaneumbo weni otau dulu okukala wa hafa
    Oshike hatu lihongo mOmbiibeli?
  • ‘Omutwe womukainhu omulumenhu’
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova (Oshifo shokukonakonwa) — 2021
  • Omaukwatya avali a fimanenena oo taa dulu okukwafela ovalihomboli va kaleke po ohombo yavo
    Osho tashi dulu okukwafela oukwaneumbo u kale wa hafa shili
  • Omaukwaneumbo opaKriste, landuleni oshihopaenenwa shaJesus!
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2009
Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2011
w11 5/15 ep. 7-11

Omaukwaneumbo opaKriste ‘kaleni oupafi’

“Tu [kaleni oupafi, NW] tu kale ovalidiliki.” — 1 TES. 5:6.

1, 2. Oukwaneumbo ou na okuninga po shike opo u pondole okukala oupafi pamhepo?

PAULUS okwa li a shangela Ovakriste vokuTessalonika shi na sha ‘nefiku linene nolitilifi lOmwene’ a ti: “Ovamwatate, kamu li momulaulu, efiku olo li he mu hange ngeno ngaashi omulunga; osheshi onye amushe ovana vouyelele novana vomutenya, katu fi ovana voufiku ile vomulaulu.” Okwa weda ko vali a ti: “Inatu kofeni hano ngaashi venya vamwe, ndele tu [kaleni oupafi, NW] tu kale ovalidiliki.” — Joel 2:31; 1 Tes. 5:4-6.

2 Omayele oo Paulus a li a pa Ovatessaloniki otaa longo yo unene tuu kOvakriste ovo ve li ko ‘pefimbo lexulilo.’ (Dan. 12:4) Eshi exulilo longhalelo yoinima youkolokoshi tali ehene popepi, Satana ota kendabala okupukifa ovalongelikalunga vashili ngaashi ta dulu opo va efe po okulongela Kalunga. Onghee hano, otu na okudulika kelondwelo laPaulus li na sha nokukala oupafi pamhepo. Opo oukwaneumbo wopaKriste u pondole okukala oupafi pamhepo, oshilyo keshe oshi na okuwanifa po oshinakuwanifwa shasho shopamishangwa. Ndele mbela onghandangala ilipi ovashamane, ovakulukadi nosho yo ounona ve na okudana opo va kwafele omaukwaneumbo avo a kale “oupafi”?

Ovashamane, hopaeneneni ‘omufita muwa’

3. Pa 1 Timoteus 5:8, oshinakuwanifwa shomulumenhu oo e li omutwe woukwaneumbo osha kwatela mo shike?

3 Ombibeli oya ti: ‘Omutwe womukainhu omulumenhu.’ (1 Kor. 11:3) Oshinakuwanifwa shomushamane shokukala omutwe woukwaneumbo osha kwatela mo shike? Omishangwa oda popya shi na sha noshinima shimwe osho omutwe woukwaneumbo u na okuninga, da ti: “Ou iha file ovakwao oshisho naunene ava vambulaye, ye okwe lidimbika eitavelo noku dulike kuou e he fi omwiitaveli.” (1 Tim. 5:8) Omushamane oku na shili okufila oshisho eemhumbwe dopalutu doukwaneumbo waye. Ndele opo a kwafele oukwaneumbo waye u kale oupafi pamhepo, oku na okuninga shihapu shihe fi ashike oku u fila oshisho palutu. Okwa pumbwa okutunga oukwaneumbo waye pamhepo nokukwafela oshilyo keshe shoukwaneumbo shi pameke ekwatafano lasho naKalunga. (Omayel. 24:3, 4) Ndele mbela ongahelipi ta dulu okuninga ngaho?

4. Oshike tashi dulu okukwafela omulumenhu a pondole okutunga oukwaneumbo waye pamhepo?

4 Molwaashi “omulumenhu oye omutwe womukainhu, ngaashi Kristus yo Oye omutwe weongalo,” omulumenhu oo a hombola oku na okuhopaenena onghedi omo Jesus ha longifa oukwamutwe waye eshi ta wilike eongalo. (Ef. 5:23) Tala kunghee Jesus a li a popya shi na sha nekwatafano laye novashikuli vaye. (Lesha Johannes 10:14, 15.) Oshike tashi ka kwafela omushamane oo a hala okutunga oukwaneumbo waye pamhepo a pondole? Osho tashi ke mu kwafela osho okukonakona osho Jesus a popya nokwa ninga e li ‘omufita muwa’ ‘nokushikula oshikoti shaye filufilu.’ — 1 Pet. 2:21, yelekanifa no-NW.

5. Omufita Muwa oku shii shike shi na sha neongalo?

5 Ekwatafano olo hali kala pokati komufita needi daye ohali kala le likolelela keshiivo nosho yo kelineekelo, oku shi popya pafaneko. Omufita oha kala e shii eedi daye adishe, do eedi ohadi kala di shii omufita wado node mu lineekela. Ohadi kala di shii ondaka yaye nohadi dulika kuyo. Jesus okwa ti: “Eedi dange ondi di shii, needi dange odi shii nge.” Jesus oku shii nawanawa eongalo. Oshitya shOshigreka osho sha tolokwa “shii” momushangwa oo otashi ulike “kokushiiva nawanawa pauhandimwe” oshinima shonhumba. Omufita Muwa oku shii shili eedi daye pauhandimwe. Oku shii eemhumbwe dado dopaumwene, omaunghundi ado nosho yo okudula kwado. Omuhopaenenwa wetu oha kala e wete keshe osho tashi ningilwa eedi daye. Eedi odi shii nawanawa omufita wado node lineekela ewiliko laye.

6. Ongahelipi ovashamane tava dulu okuhopaenena Omufita Muwa?

6 Opo omushamane a hopaenene oukwamutwe waKristus, oku na okulihonga okukala e litala ko e li omufita nokutala ko ovo ve li koshi yewiliko laye ve li eedi. Oku na yo okukendabala okukala e shii nawanawa oilyo youkwaneumbo waye. Ndele mbela omushamane ota dulu ngoo shili okushiiva nawanawa oilyo youkwaneumbo waye? Heeno, ngeenge okwa kala ha kundafana noilyo aishe youkwaneumbo waye, ha pwilikine komaupyakadi ayo, ha kwatele komesho omalipyakidilo oukwaneumbo nokufya oshisho a ninge omatokolo e li pandunge oo a kwatela mo oinima ngaashi okuninga elongelokalunga loukwaneumbo, okuya kokwoongala, oilonga yomomapya nosho yo omalihafifo. Ngeenge omushamane Omukriste ota kwatele komesho oukwaneumbo waye e shii nawa Eendjovo daKalunga nosho yo oilyo youkwaneumbo waye, otashi ka kwafela oilyo youkwaneumbo waye i kale ye lineekela oukwamutwe waye nota ka kala a hafa okumona nghee keshe shimwe tashi twikile okukala melongelokalunga lashili.

7, 8. Ongahelipi omushamane ta dulu okuhopaenena Omufita Muwa mokukala ha ulikile ohole ovo ta file oshisho?

7 Omufita muwa oku hole yo eedi daye. Ngeenge otwa konakona omahokololo Omavangeli e na sha nokukalamwenyo kwaJesus nosho yo oukalele waye, omitima detu otadi ke linyengifwa kolupandu lokupandula Jesus eshi a li a ulikila ovahongwa vaye ohole. ‘Okwe liyandja nokuli ponhele yeedi daye.’ Ovashamane ove na okuhopaenena Jesus mokukala ve hole ovo tava file oshisho. Ponhele yokupangela omukulukadi waye nonyanya, omushamane oo a hala okuhokiwa kuKalunga ota ka twikila okukala e hole omukulukadi waye “ngaashi Kristus e hole eongalo.” (Ef. 5:25) Oku na okukala ha popi nomukulukadi waye eendjovo donghenda nokupopya ta yavelele, molwaashi omukulukadi okwa wana okufimanekwa. — 1 Pet. 3:7.

8 Ngeenge omutwe woukwaneumbo tau deula ounona, ou na oku shi ninga filufilu metwokumwe nomafinamhango aKalunga. Ndele nande ongaho, omushamane oku na yo okukala ha ulikile ovana vaye ohole. Ngeenge okaana ka pumbwa outekuduliko, oke na oku u pewa pahole. Ohashi pula efimbo lile kounona vamwe opo va ude ko kutya oshike va teelelwa va ninge. Monghalo ya tya ngaho, omushamane oku na oku ve lididimikila neenghono. Ngeenge ovashamane ova kala nokuhopaenena alushe Jesus, otava ka ningifa oilyo yomaukwaneumbo avo i kale i udite ouumbo noya amenwa. Omaukwaneumbo avo otaa ka kala e udite eameno lopamhepo ngaashi olo la imbwa komupsalme umwe. — Lesha Epsalme 23:1-6.

9. Ngaashi tatekulululwa Noa, ovashamane Ovakriste ove na oshinakuwanifwa shilipi, noshike tashi ke va kwafela ve shi wanife po?

9 Tatekulululwa Noa okwa li ko pefimbo lexulilo lounyuni wopefimbo laye. Ndele Jehova okwa li e mu ‘amena novakwao va-7, eshi a yelulifa ounyuni wovahenakalunga eyelu.’ (2 Pet. 2:5) Noa okwa li e na oshinakuwanifwa shokukwafela oukwaneumbo waye opo u dule okuxupa pefimbo lEyelu. Omitwe domaukwaneumbo opaKriste nado odi na yo oshinakuwanifwa shokukwafela omaukwaneumbo ado momafiku aa axuuninwa. (Mat. 24:37) Onghee hano, inashi fimanenena tuu kudo okukonakona oshihopaenenwa ‘shomufita muwa’ nokukendabala oku mu hopaenena!

Ovakulukadi, ‘tungeni omaukwaneumbo eni’

10. Eshi taku tiwa kutya omukainhu oku na okudulika komulumenhu waye osha hala okutya shike?

10 Omuyapostoli Paulus okwa ti: “Ovakainhu, dulikeni kovalumenhu veni ongaashi kOmwene.” (Ef. 5:22) Eendjovo odo inadi hala kutya onghandangala oyo omukulukadi ta dana moukwaneumbo inai fimana. Ofimbo Kalunga kashili a li ina shita omukainhu wotete, Eva, okwa ti: “Ke shiwa omunhu a kale aeke. Ame ohandi ke mu ningila ekwafo tali mu wapalele.” (Gen. 2:18) Onghandangala oyo omukulukadi ta dana e li ‘ekwafo tali wapalele,’ sha hala okutya, omukwafi womushamane waye eshi ta wanifa po oinakuwanifwa yaye youkwaneumbo, oya fimana shili.

11. Ongahelipi omukulukadi oo e li oshihopaenenwa shiwa ha ‘tungu oukwaneumbo wavo’?

11 Omukulukadi oo e li oshihopaenenwa shiwa oha ningi osho tashi etele oukwaneumbo wavo ouwa. (Lesha Omayeletumbulo 14:1.a) Mepingafano nomukulukadi ehe na eendunge oo iha fimaneke elongekido loukwamutwe, omukulukadi omunaendunge oha fimaneke elongekido olo nefimaneko lomoule. Omukulukadi omunaendunge oha dulika komushamane waye ponhele yokukala ta ulike oikala yokuhadulika nosho yo yemanguluko oyo hai ulikwa kovanhu vomounyuni. (Ef. 2:2) Omukulukadi welai oha kala ta popile omushamane waye mowii, ofimbo omukulukadi omunaendunge ha kendabala okupopila omushamane waye mouwa, naasho ohashi ningifa ounona nosho yo vamwe va kale va fimaneka omushamane waye. Omukulukadi omunaendunge oha henuka okukala a dina oukwamutwe womushamane waye mokuhe mu kembaula ile a tangune naye. Oha kwata yo nawa oiniwe youkwaneumbo wavo. Omukulukadi ehe na eendunge otashi dulika a longife nai oiniwe youkwaneumbo oyo va longela noudiinini. Ndele omukulukadi oo ha yambidida omushamane waye hasho ha ningi ngaho. Oha longele kumwe nomushamane waye moinima i na sha noiniwe. Oha ungaunga noinima nelipangelo nohe i kodilile. Iha fininike omushamane waye a longe olutaima.

12. Omukulukadi ota dulu okuninga po shike opo a kwafele oukwaneumbo wavo u ‘kale oupafi’?

12 Omukulukadi oo e li oshihopaenenwa shiwa oha kwafele oukwaneumbo wavo u ‘kale oupafi’ mokuyambidida omushamane waye eshi ta hongo ovana vavo oinima yopamhepo. (Omayel. 1:8) Oha yambidida alushe elongekido lElongelokalunga lOukwaneumbo wavo. Kakele kaasho, oha yambidida yo omushamane waye ngeenge ta pe ounona omayele nosho yo outekuduliko. Omukulukadi omunaendunge ina yooloka ko tuu komukulukadi ehe na elongelokumwe, oo ovana vaye hava mono oilanduliko ii yopalutu noyopamhepo!

13. Omolwashike sha fimana komukulukadi okukala ta yambidida alushe omushamane waye eshi ta wanifa po oinakuwanifwa yopauteokratika?

13 Mbela omukulukadi oo ha yambidida omushamane waye oha kala e udite ngahelipi ngeenge e wete omushamane waye ta wanifa po oinakuwanifwa yaye meongalo lopaKriste? Iha kala tuu a hafa! Omukulukadi a tya ngaho oha kala a hafela omaufembanghenda omushamane waye, kashi na nee mbudi kutya omuyakuliongalo, omukulunhuongalo ile tashi dulika oshilyo shOkomitiye yOkukwatafana nOipangelo ile shOkomitiye yOkutunga yomOshitukulwa. Opo omukulukadi a kale ta yambidida alushe omushamane waye okupitila meendjovo nomeenghatu daye, osha yela kutya oku na okuninga omaliyambo. Oku shii kutya ngeenge omushamane waye okwa kala e lipyakidila noinakuwanifwa yopauteokratika otashi ka kwafela oukwaneumbo aushe u kale oupafi pamhepo.

14. (a) Oshike tashi dulu okukala eshongo komukulukadi oo ha yambidida omushamane waye, ndele ongahelipi ta dulu okufinda eshongo olo? (b) Ongahelipi omukulukadi ta dulu okuxumifa komesho onghalonawa youkwaneumbo wavo?

14 Otashi dulika shi kale eshongo komukulukadi okukala e li oshihopaenenwa shiwa mokuyambidida omushamane waye ngeenge etokolo lonhumba olo a ninga itatu kumwe nalo. Ndele nande ongaho, oku na okuulika ‘omhepo yombili noyelimweneneno’ nokulongela kumwe nomushamane waye opo a dule okuninga osho a tokola. (1 Pet. 3:4) Omukulukadi muwa oha kendabala okushikula oihopaenenwa yovakainhu ovatilikalunga vopefimbo lonale, ngaashi shaSara, shaRut, shaAbigail nosho yo shaMaria, ina yaJesus. (1 Pet. 3:5, 6) Oha hopaenene yo ovakainhu ovanamido vokunena ovo ve na ‘eenghedi da wapala.’ (Tit. 2:3, 4) Omukainhu oo e li oshihopaenenwa shiwa oha ningi eenghendabala opo ohombo yavo i pondole noha xumifa komesho onghalonawa youkwaneumbo wavo mokukala e hole omushamane waye noku mu fimaneka. Eumbo lavo ohali kala onhele yetulumuko noyeameno. Omushamane oo e hole Jehova nohe mu longele noudiinini oha kala a lenga omukulukadi waye oo he mu yambidida. — Omayel. 18:22.

Ovanyasha, yandjeni elitulemo ‘koinima oyo ihe wetike’

15. Ongahelipi ovanyasha tava dulu okulongela kumwe novadali vavo opo oukwaneumbo wavo u ‘kale oupafi’?

15 Ovanyasha, ongahelipi tamu dulu okulongela kumwe novadali veni opo mu kwafele oukwaneumbo weni u ‘kale oupafi’ pamhepo? Diladila kondjabi oyo Jehova e ku udanekela. Otashi dulika eshi wa li okaana, ovadali voye ova li have ku ulikile omafano e na sha nanghee onghalamwenyo tai ka kala mOparadisa. Ndele eshi wa enda to kulu, otashi dulika va kala hava longifa Ombibeli nosho yo oishangomwa yopaKriste opo ve ku kwafele u faneke momadiladilo kutya omwenyo waalushe otau ka kala wa tya ngahelipi mounyuni mupe. Ngeenge owa kala to yandje elitulemo koilonga oyo to longele Jehova nokuunganeka onghalamwenyo yoye metwokumwe nayo otashi ke ku kwafela u ‘kale oupafi.’

16, 17. Ovanyasha ove na okuninga po shike opo va tondoke nomupondo mefiyafanepo loku ka mona omwenyo waalushe?

16 Ovanyasha, kalekeni momadiladilo eendjovo domuyapostoli Paulus odo di li mo 1 Ovakorinto 9:24. (Lesha.) Kaleni tamu tondoka mefiyafanepo loku ka mona omwenyo waalushe nelalakano loku ka findana. Hoololeni onghedi yokukalamwenyo oyo tai ke mu pefa ondjabi yomwenyo waalushe. Ovanyasha vahapu ova efa okulalakanena omaliko ku va imbe okukala va tala kondjabi. Inashi nyika tuu oulai okuninga ngaho! Okulalakanena omaliko monghalamwenyo ihaku eta ehafo lashili. Oinima oyo hai landwa noimaliwa ihai kalelele. Onghee hano, kala to tale ‘koinima oyo ihe wetike.’ Omolwashike mbela? Omolwaashi oinima “i he wetike otai kala po fiyo alushe.” — 2 Kor. 4:18.

17 ‘Oinima oyo ihe wetike’ oya kwatela mo omanangeko noupuna Ouhamba. Unganeka onghalamwenyo yoye monghedi oyo tai ke ku kwafela u ka mone omanangeko noupuna oo. Ehafo lashili ohali di mokulongifa onghalamwenyo yoye moilonga yaJehova. Okulongela Kalunga kashili otaku ke ku pa omhito yokuhanga omalalakano oo wa hala okuhanga meni lefimbo lixupi nosho yo oo wa hala oku ka hanga monakwiiwa.b Okulitulila po omalalakano e na sha noinima yopamhepo oo to dulu oku a hanga shili otaku ke ku kwafela u kale to yandje elitulemo kokulongela Kalunga u na eteelelo loku ka mona ondjabi yomwenyo waalushe. — 1 Joh. 2:17.

18, 19. Ongahelipi omunyasha ta dulu okumona kutya okwa ninga oshili yaye mwene ile hasho?

18 Onghatu yotete oyo ovanyasha mu na okukatuka eshi tamu ende mondjila oyo tai twala komwenyo oyo okuninga oshili yeni vene. Mbela owa katuka nale onghatu oyo? Lipula kutya: ‘Ondi hole ngoo oinima yopamhepo ile ohandi kufa ashike ombinga momalipyakidilo opamhepo ngeenge ovadali vange va lombwela nge ndi shi ninge? Ohandi kulike ngoo omaukwatya oo taa hafifa Kalunga? Ohandi kendabala ngoo okukufa ombinga pandjikilile momalipyakidilo e na sha nelongelokalunga lashili, ngaashi okukala handi ilikana, handi konakona, handi kala pokwoongala nokuya moilonga yomomapya pandjikilile? Mbela ohandi ehene popepi naKalunga mokukoleka ekwatafano lange naye?’ — Jak. 4:8.

19 Kala ho dilonga koshihopaenenwa shaMoses. Nonande Moses okwa putukila moshiwana shihe fi shavo, okwa li a hoolola okushiivika e li umwe womovalongeli vaJehova ponhele yokushiivika e li omonamati wokamonakadona kaFarao. (Lesha Ovaheberi 11:24-27.) Ovanyasha Ovakriste, nanye omwa pumbwa okukala mwa tokola toko okulongela Jehova noudiinini. Mokuninga ngaho, otamu ka kala mwa hafa shili, tamu ka kala mu na onghalamwenyo ya denga mbada nosho yo eteelelo loku ka ‘mona omwenyo waalushe.’ — 1 Tim. 6:19.

20. Oolyelye tava ka pewa ondjabi mefiyafanepo lomwenyo?

20 Momaudano opefimbo lonale, omutondoki ashike umwe a li ha findana mefiyafanepo keshe. Ndele hasho shi li ngaho mefiyafanepo loku ka mona omwenyo waalushe. Kalunga okwa hala “ovanhu aveshe va xupifwe nova fike meshiivo loshili.” (1 Tim. 2:3, 4) Ovanhu vahapu ova tondoka nale nomupondo mefiyafanepo olo, navahapu otava tondoka pamwe naave. (Heb. 12:1, 2) Ovanhu aveshe ovo itava sholola mefiyafanepo olo otava ka pewa ondjabi. Onghee hano, kala wa tokola toko oku ka findana.

21. Oshike tashi ka kundafanwa moshitukulwa tashi landula?

21 ‘Efiku linene nolitilifa lOmwene’ otali ke uya shili. (Mal. 4:5) Efiku olo kali na okuhanga omaukwaneumbo opaKriste ombadilila. Onghee hano, osha fimanenena opo keshe umwe moukwaneumbo a wanife po oshinakuwanifwa shaye shopamishangwa. Ndele mbela oshike vali to dulu okuninga po opo u kale oupafi pamhepo nou pameke ekwatafano loye naKalunga? Oshitukulwa tashi landula otashi ka kundafana oinima itatu oyo tai dulu okukuma oupamhepo woukwaneumbo aushe.

[Omashangelo opedu]

a Omayeletumbulo 14:1: (NW) “Ounongo womwalikadi ohau tungu oukwaneumbo wavo, ndele elai tali u hanauna po nomake alo vene.”

b Tala Oshungonangelo 1 Novemba 2010, epandja 20-24 nosho yo 15 Juli 2004 yOshiingilisha, epandja 21-23.

Owe lihonga shike?

• Omolwashike sha fimanenena komaukwaneumbo opaKriste ‘okukala oupafi’?

• Ongahelipi omushamane ta dulu okuhopaenena Omufita Muwa?

• Omukulukadi oo e li oshihopaenenwa shiwa ota dulu okuninga po shike opo a yambidide omushamane waye?

• Ongahelipi ovanyasha tava dulu okuyambidida oukwaneumbo wavo u kale oupafi pamhepo?

[Efano pepandja 9]

Omushamane oo e na oupamhepo muwa oha kala a lenga omukulukadi waye oo he mu yambidida

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma