ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • w00 12/1 ep. 8-13
  • Ovakriste Ohava Mono Ehafo Moshilongayakulo Shavo

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Ovakriste Ohava Mono Ehafo Moshilongayakulo Shavo
  • Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2000
  • Oupalanyole
  • Ouyelele wa faafana
  • Oshilongayakulo shaJesus kwaaveshe
  • Ovakriste navo yo otava longo oshilongayakulo kwaaveshe
  • Longa oshilonga shiyapuki
  • Openi hatu longele oshilonga shiyapuki?
  • Oshilonga shiyapuki osho itashi tambulwa ko
  • Mbela oho tale ko oinima iyapuki ngaashi Jehova he i tale ko?
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2006
Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2000
w00 12/1 ep. 8-13

Ovakriste Ohava Mono Ehafo Moshilongayakulo Shavo

“Okuyandja oku nelao komesho yokutambula.”—OILONGA 20:35.

1. Oikala ya puka yashike oyo i li apeshe kunena, nomolwashike iyahameka?

PEFIMBO lomido omulongo daxuuninwa domomido 1900, okwa kala haku udika luhapu outumbulilo oo tau holola okulihola mwene. Doshili, okulihola mwene otashi ti “aame tete” noshi na ekwatafano loikala yokulihola mwene nolwisho nosho yo okuhenakonasha navamwe. Ohatu dulu okukala noushili kutya momudo 2000, oikala yokulihola mwene inai fya nandenande. Olungapi ho udu omapulo ngaashi: “Omu na shike osho handi dulu okumona?” ile, “Ohandi ka mona mo shike?” Oikala oyo yokulihola mwene ihai eta elao. Otai kondjifa filufilu efinamhango olo la popiwa kuJesus ta ti: “Okuyandja oku nelao komesho yokutambula.”—Oilonga 20:35.

2. Otashi monika ngahelipi kutya okuyandja ohaku eta elao?

2 Mbela oshoshili kutya okuyandja ohaku eta elao ku dule okutambula? Heeno. Diladila Jehova Kalunga. Muye omo mu na ‘ofifiya yomwenyo.’ (Epsalme 36:10) Oha yandje keshe osho twa pumbwa opo tu kale nelao nosho yo nomupondo. Doshili, oye Odjo ‘yakeshe oshipewa shiwa, nokeshe oshali sha wanenena.’ (Jakob 1:17) Jehova, ‘Kalunga omunelao,’ alushe oha yandje. (1 Timoteus 1:11, OB-1954) Oku hole eshito laye lovanhu nokwe li pa shihapu. (Johannes 3:16) Diladila yo koukwaneumbo wovanhu. Ngeenge ou li omudali, ou shii kutya ohashi pula omaliyambo e fike peni nohashi pula okuyandja ku fike peni mokutekula okaana. Ndele okaana ohaka kala oule womido dihapu ke he shii omaliyambo oo wa ninga. Aeshe ohake a tale ko ashike ongahenya. Nokuli nande ongaho, ohashi ku hafifa mokumona okaana koye taka kulu omolwokuyandja kwoye kwokuhelihola mwene. Omolwashike? Omolwaashi ou ka hole.

3. Omolwashike okulongela Jehova nokuyakula ovaitaveli vakwetu shihafifa?

3 Monghedi ya faafana, elongelokalunga lashili otali konekwa kokuyandja oko kwe likolela kohole. Molwaashi otu hole Jehova notu hole yo ovaitaveli vakwetu, oshi li ehafo oku va yakula nomutima aushe. (Mateus 22:37-39) Keshe ou ha longele Kalunga nomalinyengotomheno okulihola mwene ota kala nehafo linini. Ndele ovo tava longo nokuhelihola mwene, nove na unene oshisho naasho tava dulu okuyandja ponhele yokukala noshisho sheteelelo laasho tava dulu okutambula, ohava kala ve udite elao shili. Oshili ei otai monika mokukonakona nghee oitya yonhumba yomOmbibeli i na sha nelongelokalunga letu ya longifwa mOmishangwa. Moshitukulwa eshi nomwaasho tashi shikula ohatu ka kundafana itatu yomoitya ei.

Oshilongayakulo shaJesus kwaaveshe

4. “Oshilongayakulo kwaaveshe” osho hashi longwa mOukwakriste osholudi lilipi po?

4 MOshigreka shopehovelo, oshitya shimwe sha fimana shi na sha nelongelokalunga osho lei·tour·giʹa, osho sha tolokwa “oshilongayakulo kwaaveshe” moNew World Translation. MOukwakriste lei·tour·giʹa oshitya eshi osha ningwa “oliturgi.”a Ndelenee, doshili oshilongayakulo kwaaveshe sholiturgi yOukwakriste itashi etele nande omunhu umwe ouwa.

5, 6. (a) Oshilongayakulo kwaaveshe shilipi kwa li hashi longwa muIsrael, nokwa li shi na omauwa ashike? (b) Oshilongayakulo kwaaveshe sha fimana shilipi sha pingena po osho kwa li hashi longwa muIsrael, nomolwashike?

5 Omuyapostoli Paulus okwa longifa oshitya shOshigreka shi na ekwatafano noshitya lei·tour·giʹa mokuulika kovapristeri vaIsrael. Okwa ti: “Nomupristeri keshe oha kala ofika efiku nefiku mokuwanifa oshilongayakulo shaye [oludi lolei·tour·giʹa] noha yambe luhapu omayambo oo tuu oo.” (Ovaheberi 10:11) Ovapristeri Ovalevi ova longa oshilongayakulo kwaaveshe shi na ongushu muIsrael. Ova honga ovanhu Omhango yaKalunga nova yamba omayambo a tuvike omatimba oshiwana. (2 Omafimbo 15:3; Malakia 2:7) Shimha ovapristeri noshiwana kwa li sha dulika kOmhango yaJehova, okwa li hashi kala shi na etomheno okukala sha hafa.—Deuteronomion 16:15.

6 Okulonga oshilongayakulo kwaaveshe koshi yOmhango okwa li oufembanghenda shili kovapristeri Ovaisrael, ndele oshilonga shavo osha kanifa ongushu eshi Israel sha ekelwashi omolwokuhena oudiinini. (Mateus 21:43) Jehova okwa longekida po sha sha kula shi dulife opo—oshilongayakulo kwaaveshe osho sha longwa kuJesus, Omupristeri Omukulunhu a fimana. Shi na sha naye ohatu lesha: “Oye shaashi ta kala po alushe, e noupristeri tau kalelele. Onghee hano ota dulu yo okuxupifa shili ava tava ehene kuKalunga mokweendela muye, shaashi oku nomwenyo alushe, e va ilikanene.”—Ovaheberi 7:24, 25.

7. Omolwashike oshilongayakulo shaJesus kwaaveshe tashi eta omauwa itaa dulu okuyelekanifwa nasha?

7 Jesus ota twikile okukala e li omupristeri fiyo alushe noita pingenwa po. Kungaha, oye ashike ta dulu okuxupifa ovanhu filufilu. Ota longo oshilongayakulo kwaaveshe osho itashi dulu okuyelekwa nasha, hamotembeli ya tungwa kovanhu, ndele omotembeli yopafaneko, elongekido linene laJehova molwelongelokalunga olo la ya moilonga mo 29 O.P. Paife Jesus ota yakula mOuyapukielela wotembeli oyo meulu. Ye oye “omuyakuli waaveshe [lei·tour·gosʹ] wonhele iyapuki nowetwali lashili, la tungwa kuJehova, hakomunhu.” (Ovaheberi 8:2, NW; 9:11, 12) Nande Jesus oku na ondodo yopombada, oku li natango “omuyakuli waaveshe.” Ota longifa eenghonopangelo daye mokuyandja, ndele hamokutambula. Ndele okuyandja kwa tya ngaha, ohaku mu etele ehafo. Oku li oshitukulwa ‘shehafo e li tulikilwa’ naasho okwa li she mu pameka a dule okulididimikila okukalamwenyo kwaye kombada yedu.—Ovaheberi 12:2.

8. Ongahelipi Jesus a longa oshilongayakulo kwaaveshe opo shi pingene po ehangano lOmhango?

8 Ndele natango ope na oshinima shimwe shi na sha noshilongayakulo kwaaveshe shaJesus. Paulus okwa shanga ta ti: “[Jesus] Oye a pewa oshilongayakulo [kwaaveshe] shiwa shi dule shinya, ngaashi a ninga Omupokati wehangano liwa li dule linya, la dikilwa komaudaneko mawa e dule enya.” (Ovaheberi 8:6, yelekanifa NW.) Moses okwa kala omupokati wehangano olo la kala ekanghameno lekwatafano pokati kaIsrael naJehova. (Exodus 19:4, 5) Jesus oku li omupokati wehangano lipe, olo le shi ninga tashi dulika pa dalwe oshiwana shipe, ‘Israel yaKalunga,’ osho sha fikama po mOvakriste ovavaekwa nomhepo va dja moiwana ihapu. (Ovagalati 6:16; Ovaheberi 8:8, 13; Ehololo 5:9, 10) Kasha li tuu oshilongayakulo kwaaveshe shiwa! Inatu hafa tuu okukala tu shii Jesus, omuyakuli waaveshe omo hatu dulu okupitila okulongela Jehova monghedi oyo a hokwa!—Johannes 14:6.

Ovakriste navo yo otava longo oshilongayakulo kwaaveshe

9, 10. Omaludi amwe oshilongayakulo kwaaveshe haa longwa kOvakriste elipi po?

9 Kape na omunhu ha longo oshilongayakulo kwaaveshe sha fimana shi dule shaJesus. Ndelenee nande ongaho, shimha Ovakriste ovavaekwa va pewa ondjabi yavo yomeulu, otava ka tambula ondodo yavo yokukala pamwe naJesus nokukufa yo ombinga moshilongayakulo kwaaveshe ve li eehamba novapristeri vomeulu. (Ehololo 20:6; 22:1-5) Ndele natango tuu, Ovakriste kombada yedu otava longo oshilongayakulo kwaaveshe, nohava mono ehafo linene moku shi ninga. Pashihopaenenwa, eshi muPalestina mwa li ondjala, omuyapostoli Paulus okwa twaalela omayambidido okudja kovamwatate vokuEuropa a ka kwafele okukandula po oudjuu wOvakriste Ovajuda muJudea. Osho osha li oshilongayakulo kwaaveshe. (Ovaroma 15:27, NW; 2 Ovakorinto 9:12, NW) Kunena, Ovakriste ova hafa mokuyandja omayakulo a faafana, mokuyandja ekwafo lopaulumomhumbwe ngeenge ovamwaxe tava mono oixuna, oiponga yopaushitwe ile oiponga imwe ikwao.—Omayeletumbulo 14:21.

10 Paulus okwa ulika oshilongayakulo kwaaveshe shikwao eshi a shanga ta ti: “Nande ohandi tilwashi ngaashi oshikunwayambo kombada yeyambo nokombada yoshilongayakulo kwaaveshe osho mwe shi etelwa keitavelo, onda hafa nonda nyakukwa pamwe nanye amushe.” (Ovafilippi 2:17, NW) Oshilonga shoudiinini shaPaulus omolwOvafilippi osho oshilongayakulo kwaaveshe sha longwa nohole osho yo noukeka. Oshilongayakulo kwaaveshe sha faafana otashi longwa kunena, unene tuu kOvakriste ovavaekwa, ovo tava longo ve li “omupiya omudiinini nomunaendunge,” oo ta yandje eendja pefimbo la wapala. (Mateus 24:45-47) Natango, aveshe kumwe ve li ongudu “youpristeri uyapuki” oya pewa oshinakuwanifwa ‘shokuyamba omayambo opamhepo a wapalela Kalunga omolwaJesus Kristus’ noi “hepaulule oilonga ya fimana yaau e [va] ifana mo momulaulu, [va] ye mouyelele waye tau kumifa.” (1 Petrus 2:5, 9) Ngaashi Paulus, otava hafele oufembanghenda wa tya ngaho nokuli nande mokuwanifa po oinakuwanifwa yavo tave ‘litileshi.’ Ndele oovakwao ovo ve li “eedi dimwe” ove limanga kumwe navo notave va yambidida moshilonga shokulombwela ovanhu kombinga yaJehova nomalalakano aye.b (Johannes 10:16; Mateus 24:14) Osho kashi fi tuu oshilongayakulo kwaaveshe shinene noshinyakula!—Epsalme 107:21, 22.

Longa oshilonga shiyapuki

11. Ongahelipi omuprofeti omukainhu Hanna a yandja oshihopaenenwa shiwa kOvakriste aveshe?

11 Oshitya shikwao shOshigreka shi na sha nelongelokalunga osho la·treiʹa, sha tolokwa “oshilonga shiyapuki” moNew World Translation. Oshilonga shiyapuki oshi na sha noilonga yokulongela Kalunga. Pashihopaenenwa, omufiyekadi omunamido 84 omuprofeti omukainhu Hanna ota hokololwa kutya “ina faula nandenande okukala motembeli, ndelenee okwa longela mo Kalunga oshilonga shiyapuki [oshitya shOshigreka shi na ekwatafano noshitya la·treiʹa] oufiku nomutenya nokulidilika nokwiilikana.” (Lukas 2:36, 37, NW) Hanna okwa longela Jehova nope he na okufaula. Oku li oshihopaenenwa shiwa kufye atusheni—kovanyasha nokovakulunhu, ovalumenhu novakainhu. Ngaashi ashike Hanna a ilikana kuJehova nomutima aushe noku mu longela motembeli nope he na okufaula, oshilonga shetu shiyapuki osha kwatela mo okwiilikana nokukala pokwoongala.—Ovaroma 12:12; Ovaheberi 10:24, 25.

12. Oshinima sha fimana moshilongayakulo shetu shiyapuki oshike, nongahelipi eshi shi li yo oshilongayakulo kwaaveshe?

12 Omuyapostoli Paulus okwa tumbula oshinima sha fimana shi na sha noshilonga shetu shiyapuki eshi a shanga ta ti: “Kalunga, ou handi mu longele [oshilonga shiyapuki, NW] momhepo yange mokuudifa evangeli lOmona waye, oye ondombwedi yange, nhumbi handi mu dimbuluka alushe, nokwiindila alushe momailikano ange.” (Ovaroma 1:9, 10) Heeno, okuudifa onghundana iwa kaku fi ashike oshilongayakulo kwaaveshe ovo tava pwilikine kuyo ndele oshi li yo oshilonga shokulongela Jehova Kalunga. Kutya nee otwa mona oo ta pwilikine ile hasho, oshilonga shokuudifa osho oshilongayakulo shiyapuki tashi longelwa Jehova. Okukendabala kwetu okulombwela vamwe shi na sha nomaukwatya mawa nosho yo omalalakano taa eta ouwa aTate yetu yomeulu, doshili otashi tu etele ehafo linene.—Epsalme 71:23.

Openi hatu longele oshilonga shiyapuki?

13. Eteelelo lashike li niwe kwaavo tava longo oshilonga shiyapuki moshihale shomeni shotembeli yaJehova yopamhepo, noolyelye ovo tava hafele pamwe navo?

13 Paulus okwa shangela Ovakriste ovavaekwa ta ti: “Eshi hatu pewa ouhamba itau kakama, tu kaleni nokupandula, nosho ngaha tu longeleni Kalunga [oshilonga shiyapuki netilokalunga, NW] noumbada, noku mu wapalela.” (Ovaheberi 12:28) Ve na eteelelo la kola lokufyuulula Ouhamba, ovavaekwa ove na eitavelo la kola eshi tava longele Omukombadambada. Ovo aveke tava dulu oku mu longela oshilonga shiyapuki ve li mOuyapuki moshihale shomeni lotembeli yaJehova yopamhepo, nove na eteelelo linene loku ka yakula pamwe naJesus mOuyapukielela, meulu lo vene. Oovakwao, ongudu yeedi dimwe, ova hafa pamwe navo meteelelo lavo likumwifi.—Ovaheberi 6:19, 20; 10:19-22.

14. Ongahelipi ongudu inene tai mono ouwa okudja moshilongayakulo kwaaveshe shaJesus?

14 Ndele eedi dimwe openi tadi longele oshilonga shiyapuki? Ngaashi omuyapostoli Johannes kwa li e shi mona memoniko, ongudu inene yeedi dimwe oya holoka po momafiku aa axuuninwa, ndele “va kosha oikutu yavo, ndele ve i yelifa mohonde yOdjona.” (Ehololo 7:14) Eshi osha hala kutya, ngaashi ovalongelikalunga vakwao ovavaekwa, navo otava ulike eitavelo lavo tali longo moshilongayakulo shaJesus kwaaveshe, okuyamba po kwaye omwenyo waye wa wanenena ponhele yovanhu aveshe. Eedi dimwe nado yo otadi mono ouwa okudja moshilongayakulo shaJesus kwaaveshe molwaashi otadi “diinine ehangano [laJehova].” (Jesaja 56:6) Odoshili kutya do kadi na ombinga mehangano lipe, ndele otadi li diinine okupitila mokudulika keemhango di na sha nalo nosho yo mokulongela kumwe nomalongekido oo a ningwa okupitila mulo. Otadi endafana naIsrael yaKalunga, tadi lipalula koshililo shimwe shopamhepo nokulongela kumwe noilyo yasho, okuhambelela Kalunga moipafi nokuyamba omayambo opamhepo oo tae mu hafifa.—Ovaheberi 13:15.

15. Openi ongudu inene tai longele oshilonga shiyapuki, nongahelipi enangeko noupuna eli tali va nwefa mo?

15 Kungaha, ovo vongudu inene otava monika ve li “ofika va taalela olukalwapangelo nOdjona, va djalekwa oikutu itoka to.” Natango tuu, “ove li komesho yolukalwapangelo laKalunga, tave mu yakula omutenya noufiku motembeli yaye, naau e li omutumba kolukalwapangelo ota diki etwali laye kombada yavo.” (Ehololo 7:9, 15) MuIsrael ovo ve he fi Ovajuda ova longela Kalunga ve li moshihale shokombada motembeli yaSalomo. Monghedi ya faafana, ongudu inene otai longele Jehova moshihale shokombada motembeli yaye yopamhepo. Okuyakula kwavo omo otaku va etele ehafo. (Epsalme 122:1) Nokuli fiyo ou waxuuninwa womoovakwao ovavaekwa a pewa efyuululo laye lomeulu, otava ka twikila tava longele Jehova oshilonga shiyapuki ve li oshiwana shaye.—Ehololo 21:3.

Oshilonga shiyapuki osho itashi tambulwa ko

16. Omalondwelo elipi taa yandjwa e na sha noshilonga shiyapuki?

16 Momafimbo aIsrael shonale, oshilonga shiyapuki okwa li shi na okulongwa metwokumwe neemhango daJehova. (Exodus 30:9; Leviticus 10:1, 2) Sha faafana kunena, ope na oiteelelwa oyo tu na oku i wanifa po ngeenge otwa hala oshilonga shetu shiyapuki shi tambulwe ko kuJehova. Omolwaashi Paulus a shangela Ovakolossi ta ti: “Nafye yo . . . inatu efa oku mu ilikanena noku mu indilila mu yadifwe okushiiva ehalo laye meendunge adishe nomounongo wopamhepo, okweenda kweni opo ku wapalele Omwene, mu mu hafife muaishe shili nokwiimika oiimati moshilonga keshe shiwa, nokukula mokushiiva Kalunga.” (Ovakolossi 1:9, 10) Hafye tu na okulitulila po onghedi omo tu na okulongela Kalunga. Ndelenee eshiivo lashili lopamishangwa, eudeko lopamhepo, nosho yo ounongo wopakalunga oinima ya fimana. Ngeenge hasho oshidjemo otashi ka kala shihanauni.

17. (a) Ongahelipi oshilonga shiyapuki kwa li sha longifwa nai pefimbo laMoses? (b) Ongahelipi oshilonga shiyapuki tashi dulu okulongwa monghedi ya puka?

17 Dimbuluka Ovaisrael pefimbo laMoses. Ohatu lesha: “Kalunga okwe va pilamena ndele okwe va efa va longele ongudu yovakwaita vomeulu.” (Oilonga 7:42) Ovaisrael ovo okwa li va mona oilonga yeenghono yaJehova oyo a longa molwavo. Ndele nande ongaho, ova pungulukila koikalunga eshi va diladila kutya otai ke va etela ouwa. Kava li ovadiinini, noudiinini oshinima osho tu na okukala tu na ngeenge otwa hala oshilonga shetu shiyapuki shi kale sha hokiwa kuKalunga. (Epsalme 18:26, OB-1954) Doshili, kunena ovanini hava pilamene Jehova va ka ilikane eenyofi osho yo eenhana doshingoli ndele ope na omaludi amwe okulongela oikalunga. Jesus okwa londwela shi na sha nokulongela ‘emona,’ na Paulus okwe a ifana e li elongelo loikalunga. (Mateus 6:24; Ovakolossi 3:5) Satana ohe liyele pombada mokulininga kalunga. (2 Ovakorinto 4:4, OB-1954) Omaludi okulongela oikalunga a tya ngaha okwa hapupala noku li omwiyo. Pashihopaenenwa, diladila umwe oo ta ti ye omushikuli waJesus ndele elalakano laye monghalamwenyo olo okupunapala ile umwe oo e lineekela muye mwene nosho yo meendunge daye mwene. Mbela doshili ota longele lyelye? Mbela ye okwa yooloka ko tuu kOvajuda vopefimbo laJesaja ovo va ana medina laJehova ndele tava yandje po oilonga yaye inene koikalunga?—Jesaja 48:1, 5.

18. Ongahelipi oshilonga shiyapuki sha kala tashi longwa monghedi ya puka monakudiwa nosho yo kunena?

18 Jesus okwa londwela yo ta ti: “Omafiku otae uya, keshe ou te mu dipaa, oye e shii ta yandjele Kalunga eyambo.” (Johannes 16:2) Saulus oo a ka ninga omuyapostoli Paulus, nope he na omalimbililo okwa li ta diladila kutya okwa li ta longele Kalunga eshi a li “a panda okudipawa kwaStefanus” nokwa “fula onya natango nedipao lovalongwa vOmwene.” (Oilonga 8:1; 9:1) Kunena vamwe ovo ve li ovaxwaxwameki mekombepo lopamihoko navo otava ti kutya ohava longele Kalunga. Ope na ovanhu vahapu ovo tava ti ohava longele Kalunga, ndele paushili okulongela Kalunga kwavo okwa yukifwa koikalunga ngaashi oukwashiwana, oukwamuhoko, oupuna, okulihola mwene ile oikalunga ikwao.

19. (a) Ohatu tale ko ngahelipi oshilonga shetu shiyapuki? (b) Oshilonga shiyapuki sholudi la tya ngahelipi tashi tu etele ehafo?

19 Jesus okwa ti: “Omwene Kalunga koye u noku mu twila eengolo, noye aeke u na oku mu [longela oshilonga shiyapuki, NW].” (Mateus 4:10) Eshi a popya ngaho okwa li ta lombwele Satana, ndele inashi fimana tuu atusheni tu pwilikine keendjovo daye! Okulongela Omwene Omunamapangelo weshito alishe oshilonga shiyapuki, oshi li oufembanghenda wa denga mbada neenghono. Ndele oshike tashi dulu okutiwa shi na sha nokulonga oshilongayakulo kwaaveshe osho tashi kwatakanifwa nelongelokalunga letu? Okulongela omunhu mukweni oshilonga sha tya ngaha oshinima shihafifa osho tashi eta elao linene. (Epsalme 41:2, 3; 59:17) Ndele nande ongaho, oshilonga sha tya ngaho otashi eta ashike ehafo lashili ngeenge tashi longwa nomutima aushe nosho yo monghedi ya yuka. Ndele oolyelye tava longele Kalunga monghedi ya yuka shili? Jehova oha tambula ko oshilonga shiyapuki shalyelye? Ohatu dulu okunyamukula omapulo aa ngeenge twa konakona oshitya oshititatu shomOmbibeli osho shi na sha nokulongela Kalunga kwetu. Eshi ohatu ke shi ninga moshitukulwa tashi shikula ko.

[Omashangelo opedu]

a Eeliturgi dOukwakriste luhapu oda kwatela mo kutya nee okuninga elongelokalunga ile okuninga eenghedindjikilile donhumba dokondadalunde, ngaashi Ouvalelo Uyapuki mOngeleka yaKatolika kaRoma.

b MOilonga 13:2 (NW) otaku popiwa kutya ovaprofeti novahongi muAntiokia ova li tava “longele Jehova oshilongayakulo kwaaveshe” (mokutoloka oshitya shOshigreka shi na ekwatafano noshitya lei·tour·giʹa). Osha yela kutya oshilongayakulo kwaaveshe eshi osha kwatela mo okuudifila aveshe.

[Efano pepandja 8]

Ovadali ohava mono ehafo linene okudja mokuyandja

[Efano pepandja 11]

Ovakriste otava longo oshilongayakulo kwaaveshe ngeenge tava kwafele vamwe nongeenge tava udifa onghundana iwa

[Efano pepandja 12]

Otwa pumbwa eshiivo lashili nosho yo eudeko opo tu shiive kutya oshilonga shetu shiyapuki osha tambulwa ko kuKalunga

[Efano pepandja 12]

Oto nyamukula ngahelipi?

• Oshilongayakulo kwaaveshe sha kula shilipi Jesus a longa?

• Oshilongayakulo kwaaveshe shilipi tashi longwa kOvakriste?

• Oshilonga shiyapuki shopaKriste oshike notashi longelwa peni?

• Ngeenge otwa hala oshilonga shetu shiyapuki shi kale sha pandika kuKalunga, oshike tu na okukala tu na?

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma