Diinina oshihopaenenwa osho Jesus a tula po
“Ame nde mu pa oshihopaelelwa, nye mu ninge yo ngaashi Ame nde mu ningila.”—JOHANNES 13:15.
1. Omolwashike Jesus e li oshihopaenenwa kOvakriste?
MONDJOKONONA yovanhu aishe, omunhu umwe ashike ina nyona monghalamwenyo yaye aishe. Omunhu oo oye Jesus. Kakele kuJesus, “kape nomunhu ita nyono.” (1 Eehamba 8:46; Ovaroma 3:23) Nomolwaasho, Ovakriste vashili ohava tale ko Jesus e li oshihopaenenwa sha wanenena shokuhopaenenwa. Mo 14 aNisan, 33 O.P., okafimbo kanini manga Jesus ina fya, okwa lombwela ovashikuli vaye ve mu hopaenene. Okwa ti: “Ame nde mu pa oshihopelelwa, nye mu ninge yo ngaashi Ame nde mu ningila.” (Johannes 13:15) Onguloshi oyo yaxuuninwa, Jesus okwa tumbula eenghedi dimwe omo Ovakriste ve na okukendabala va kale ve mu fa. Moshitukulwa eshi ohatu ka kundafana dimwe domeenghedi odo.
Otwa pumbwa okulininipika
2, 3. Omeenghedi dilipi Jesus a li oshihopaenenwa sha wanenena shelininipiko?
2 Eshi Jesus a li a ladipika ovahongwa vaye va shikule oshihopaenenwa osho a tula po, okwa li ta popi kondadalunde elininipiko. Okwa kumaida ovashikuli vaye lwoikando va kale ovalininipiki, nomoufiku wo 14 aNisan okwa ulika elininipiko laye mokukosha eemhadi dovayapostoli vaye. Opo nee okwa ti: “Ame Omwene nomuhongi weni fimbo nda kosha eemhadi deni, nanye yo mu nokukoshafana eemhadi.” (Johannes 13:14) Konima yaasho, okwe va lombwela va shikule oshihopaenenwa osho a tula po. Osho kasha li tuu oshihopaenenwa shiwa shelininipiko!
3 Omuyapostoli Paulus ote tu lombwele kutya fimbo Jesus ine uya kombada yedu, okwa li “olupe laKalunga.” Ndele nande ongaho, okwe lidula olupe olo nokwa ninga omunhu wongaho wokombada yedu. Kakele kaasho, okwe “lininipika Ye mwene a dulika fiyo omefyo, heeno, fiyo mefyo [komuti womahepeko, NW].” (Ovafilippi 2:6-8) Diladila ashike kwaasho. Jesus, omunhu omutivali a tumbala meshito alishe, okwa dimina okuninipikwa a kale e dulike kovaengeli, okudalwa e li okahanana ita ka dulu okulikwafa, nokukula ta dulika kovakulunhu inava wanenena, nohauxuuninwa okwa fya e li ongomukaulinyanga a dinika. (Ovakolossi 1:15, 16; Ovaheberi 2:6, 7) Kashi fi tu elininipiko la denga mbada! Mbela ohatu dulu ngoo okuhopaenena “omadiladilo” aye nokukulika oikala yaye ‘yelininipiko’? (Ovafilippi 2:3-5) Heeno, ndele kashipu.
4. Oinima ilipi hai ningifa ovanhu va kale nounhwa, nomolwashike ya nyika oshiponga?
4 Elininipiko itali tu kumwe nounhwa. (Omayeletumbulo 6:16-19) Ounhwa owa twala Satana fiyo omenyonauko. (1 Timoteus 3:6) Ovanhu otava dulu okukulika noupu ounhwa momitima davo, nongeenge owa kala momitima davo, oshidjuu oku u efa po. Ovanhu ove na ounhwa omolwoshilongo shavo, omuhoko wavo, omaliko avo, ehongo lavo, okupondola kwavo mounyuni, omufika wavo moulikumwe wovanhu, ondjelo yavo, ounghulungu wavo momaudano, nomolwoinima ikwao ihapu. Ndelenee kape na nande oshimwe shomoinima oyo ya tumbulwa sha fimana kuJehova. (1 Ovakorinto 4:7) Nongeenge oye tu ningifa tu kale nounhwa, otai nyono po ekwatafano letu naye. “Omwene oye a tumbala, ndee ta yavelele omudinwa; ndelenee ovalituleko ohe va dimbulukile kokule.”—Epsalme 138:6; Omayeletumbulo 8:13.
Okulininipika mokati kovamwatate
5. Omolwashike sha fimanenena ovakulunhuongalo va kale ovalininipiki?
5 Nokuli neyambidido letu nokupondola kwetu moilonga yaJehova kaku na oku tu ninga tu kale nounhwa nosho yo noinakuwanifwa yetu meongalo. (1 Omafimbo 29:14; 1 Timoteus 6:17, 18) Doshili, apa ngoo pe fike ouhapu woinakuwanifwa yetu opo ngoo pe fike omhumbwe yokukala ovalininipiki neenghono. Omuyapostoli Petrus okwa ladipika ovakulunhuongalo, va ha ‘pangele ngaashi omalenga ava ve va pewa, ndelenee va ninge ovahopaelelwa voufita.’ (1 Petrus 5:3) Ovakulunhuongalo ova nangekwa po va kale ovayakuli novahopaenenwa, ndele havapangeli.—Lukas 22:24-26; 2 Ovakorinto 1:24.
6. Omeembinga dilipi dokukalamwenyo kwopaKriste twa pumbwa elininipiko?
6 Ovakulunhuongalo havo aveke va pumbwa okukala ve na elininipiko. Petrus okwa shangela ovalumenhu ovanyasha, ovo tashi dulika va kale ve na ounhwa omolwomadiladilo avo a endelela nomalutu e na eenghono e dule ovanamido, a ti: “Djaleni elininipiko, osheshi Kalunga ha tondo ovalinenepeki, ndee ovalininipiki te va file onghenda.” (1 Petrus 5:5) Heeno, elininipiko la fa laKristus ola pumbiwa neenghono kwaaveshe. Okuudifa onghundana iwa otaku pula elininipiko, unene tuu ngeenge hatu shakeneke ovo ve he na ko nasha ile ve tonde oilonga yetu. Otashi pula elininipiko opo tu tambule ko omayele ile okukaleka onghalamwenyo yetu yanafangwa opo tu tamunune mo oukalele wetu. Natango, otwa pumbwa elininipiko nosho yo eitavelo nouladi ngeenge hatu lididimikile okupopiwa nai moikundaneki, omaponokelo opaveta, ile omahepeko onyanya.—1 Petrus 5:6.
7, 8. Omeenghedi dimwe dilipi hatu dulu okukulika elininipiko?
7 Ndele ongahelipi omunhu ta dulu okufinda ounhwa nokukala ‘nelininipiko nokutala ko vakwao ve li komesho’ yaye? (Ovafilippi 2:3) Okwa pumbwa okulitala ko ngaashi Jehova he mu tale ko. Jesus okwa yelifa oikala ya yuka i na sha nanghee tu na okulitala ko eshi a ti: “Osho nanye yo, ngenge mwa wanifa ashishe mwe shi lombwelwa, tyeni: ofye ovapiya vongaho, otwa longa osho ashike twa li tu noku shi longa.” (Lukas 17:10) Dimbuluka yo kutya, Jesus okwa ninga shihapu shi dulife osho hatu dulu okuninga. Ndele nande ongaho, okwa li omulininipiki.
8 Natango, ohatu dulu okupula ekwafo kuJehova e tu kwafele tu kulike etaleko la yuka shi na sha nafye vene. Ngaashi omupsalme, ohatu dulu okwiilikana hatu ti: “Longe nge omayele neendunge, osheshi ohandi lineekele oipango yoye.” (Epsalme 119:66) Jehova ote ke tu kwafela tu kulike etaleko lopandunge nolopandjele shi na sha nafye vene, note ke tu pa ondjabi omolwoikala yetu yelininipiko. (Omayeletumbulo 18:12) Jesus okwa ti: “Ndele ou te linenepeke, oye ta ninipikwa, naau te lininipike, ye ota nenepekwa.”—Mateus 23:12.
Okukala netaleko la yuka li na sha naasho shi li mondjila naasho sha puka
9. Jesus okwa li a tala ko ouwa nowii ngahelipi?
9 Nonande okwa kala oule womido 33 mokati kovanhu inava wanenena, Jesus okwa kala ‘e he netimba.’ (Ovaheberi 4:15) Doshili, mokuxunganeka shi na sha naMessias, omupsalme okwa ti: “Ove u hole ouyuki ndele to tondo oumbudi.” (Epsalme 45:8; Ovaheberi 1:9) Ovakriste navo ohava kendabala okuhopaenena Jesus moshinima osho. Ihava tongola ashike ouwa nowii, ndele ove tonde yo osho shii nove hole osho shiwa. (Amos 5:15) Osho ohashi va kwafele va kondjife eamo lavo loulunde olo va dalwa nalo.—Genesis 8:21; Ovaroma 7:21-25.
10. Ngeenge ohatu twikile nokulonga “owii” nokuhelivela ombedi, oikala ilipi hatu holola?
10 Jesus okwa lombwela Omufarisai Nikodemus a ti: “Keshe ou ta longo owii, ota tondo ouyelele, ndele ite uya pouyelele, oilonga yaye i ha hanyenwe. Ndelenee ou ha longo oshili, oye ta holokele pouyelele, oilonga yaye i hololwe, osheshi oya ningilwa muKalunga.” (Johannes 3:20, 21) Didilika kutya: Johannes okwa popya Jesus e li “ouyelele ou washili hau minikile omunhu keshe.” (Johannes 1:9, 10) Ndele Jesus okwa ti kutya ngeenge ohatu longo “owii,” sha hala okutya oinima oyo ii, inai hokiwa kuKalunga, otu tonde ouyelele. Diladila ashike ngeno u tonde Jesus nomifikamhango daye! Ndele osho osho tashi ningwa kovanhu ovo tava longo oulunde nope he na okulivela ombedi. Otashi dulika ihava diladila nokutya vo ove tonde Jesus nomifikamhango daye, ndele osha yela kuye kutya osho he va tale ko ngaho.
Nghee hatu dulu okukulika etaleko laJesus li na sha naasho shi li mondjila naasho sha puka
11. Oshike sha pumbiwa neenghono opo tu kulike etaleko laJesus li na sha naasho shi li mondjila naasho sha puka?
11 Otwa pumbwa okuuda ko nawa osho shi li mondjila naasho sha puka pataleko laJehova. Eudeko la tya ngaho ohatu li mono ashike mokukonakona Eendjovo daKalunga, Ombibeli. Eshi hatu ningi ekonakono la tya ngaho, otwa pumbwa okwiilikana ngaashi omupsalme oo a ilikana a ti: “Omwene, ulikile nge eendjila doye, Ove u longe nge omalila oye.” (Epsalme 25:4) Dimbuluka yo kutya Satana omupukifi. (2 Ovakorinto 11:14) Ota dulu okufefa osho sha puka shi monike shi li mondjila kOmukriste oo e he li oupafi. Hano otwa pumbwa okudilonga nawa moule kwaasho hatu lihongo nokupwilikina nawa komayele “omupiya omudiinini nomunaendunge.” (Mateus 24:45-47) Okukonakona, okwiilikana nokudilonga kwaasho hatu lihongo otaku ke tu kwafela tu kule, nokukala mokati kaavo ‘va ika okutongola ouwa nowii.’ (Ovaheberi 5:14) Kungaha ohatu ka kala tu na eamo lokutonda owii nokuhola ouwa.
12. Omayele Ombibeli elipi tae tu kwafele tu ha longe oukolokoshi?
12 Ngeenge otu tonde owii, itatu ka pitika nande ehalo lokulonga oinima ii li kule momitima detu. Omido dihapu konima yefyo laJesus, omuyapostoli Johannes okwa shanga a ti: “Inamu kala nokuhola ounyuni nakeshe eshi shi li mo. Ngenge pe na ou e hole ounyuni, ohole yaTate kai mo muye. Osheshi keshe eshi shi li mounyuni, ngaashi okahalu kombelela nokahalu komesho noifulalala yokukalamwenyo, inai dja muTate, ndelenee oya dja mounyuni.”—1 Johannes 2:15, 16.
13, 14. (a) Omolwashike ohole yokuhola oinima yomounyuni ya nyika oshiponga kOvakriste? (b) Ongahelipi hatu dulu okuhenuka okukulika ohole yokuhola oinima yomounyuni?
13 Vamwe otashi dulika va diladile kutya hainima aishe i li mounyuni ya puka. Nonande osho oshoshili, ounyuni nomaheka ao otai dulu oku tu piyaneka noupu mokulongela Jehova. Nokape na eshi ounyuni u na sha nuninwa oku tu ehenifa popepi naKalunga. Hano ngeenge otwa kulike ohole yokuhola oinima oyo i li mounyuni, nokuli noinima oyo muyo vene inai puka, otu li moshiponga. (1 Timoteus 6:9, 10) Kakele kaasho, shihapu osho shi li mounyuni oshii notashi dulu shili oku tu nyonauna. Ngeenge ohatu tale eekino ile eeprograma doTV odo hadi ulike elongifo leenghono, ohole yokuhola omaliko ile oluhaelo, oinima ya tya ngaha otai dulu okutalika ko ya yuka, ndele konima yefimbo otai ka kala eyeleko kufye. Ngeenge ohatu endafana novanhu ovo elalakano lavo la fimana okuxwepopaleka onghedi yokukalamwenyo kwavo, okulalakanena eengeshefa, oinima oyo otai dulu oku tu nwefa mo ndele tai kala ya fimanenena nokufye yo.—Mateus 6:24; 1 Ovakorinto 15:33.
14 Mepingafano naasho, ngeenge ohatu hafele Eendjovo daJehova, itatu ka nanwa noupu “[kokahalu] kombelela nokahalu komesho noifulalala yokukalamwenyo.” Natango, ngeenge ohatu endafana naavo va pitifa komesho oinima yOuhamba waKalunga, ohatu ka kala twe va fa, tu hole osho ve hole nokuhenuka osho hava henuka.—Epsalme 15:4; Omayeletumbulo 13:20.
15. Ngaashi sha li shi na sha naJesus, ongahelipi okuhola ouyuki nokutonda oukolokoshi taku tu pameke?
15 Okutonda oukolokoshi nokuhola ouyuki okwa li kwa kwafela Jesus a kaleke omesho aye keteelelo ‘lehafo olo a li e li tuvikililwa.’ (Ovaheberi 12:2) Osho otashi dulu yo okukala ngaho shi na sha nafye. Fye otu shi shii kutya “ounyuni otau xulu po pamwe nokahalu [kao].” Elihafifo keshe li li mounyuni ou olopokafimbo. Ndele nande ongaho, “ou ta longo ehalo laKalunga oye ta kala alushe.” (1 Johannes 2:17) Molwaashi Jesus okwa longa ehalo laKalunga, okwe shi ninga tashi shiiva opo ovanhu va mone omwenyo waalushe. (1 Johannes 5:13) Atusheni natu mu hopaeneneni nokumona ouwa moudiinini waye.
Okulididimikila omayeleko
16. Omolwashike Jesus a ladipika ovashikuli vaye va kale ve holafane?
16 Jesus okwa ulika onghedi imwe omo ovahongwa vaye tave ke mu hopaenena, a ti: “Oshipango shange osheshi, mu kale mu holafane, ngaashi Ame nda kala ndi mu hole.” (Johannes 15:12, 13, 17) Ope na omatomheno mahapu molwaashi Ovakriste ve holafane. Pomhito oyo, Jesus okwa li ta diladila unene kombinga youtondwe oo va li tava ka tondwa nao kounyuni. Okwa ti: “Ounyuni ngenge tau mu tondo, kaleni mu shi shii, owo wa tonda nge tete. . . . Omupiya ke dule Omwene waye. Ngenge va taata nge, otave mu taata yo.” (Johannes 15:18, 20) Doshili, Ovakriste otava hepekwa ngaashi Jesus. Ova pumbwa okutunga ekwatafano la kola lohole i va kwafele okulididimikila outondwe oo.
17. Omolwashike ounyuni u tonde Ovakriste vashili?
17 Omolwashike ounyuni u tonde Ovakriste? Omolwaashi ngaashi Jesus, “vo kave fi vomounyuni ou.” (Johannes 17:14, 16) Kave na ombinga moukwaita nomoinima yopapolotika, nohava diinine omifikamhango dOmbibeli, ohava fimaneke ouyapuki womwenyo nohava diinine omifikamhango dopombada dopaenghedi. (Oilonga 15:28, 29; 1 Ovakorinto 6:9-11) Omalalakano avo a fimana oku na sha noinima yopamhepo, ndele hayopambelela. Ove li mounyuni, ndele ngaashi Paulus a shanga, iha ve “u longifa pauyadi.” (1 Ovakorinto 7:31, NW) Doshili, vamwe ohava popile mouwa omifikamhango dopombada dEendombwedi daJehova. Ndele Eendombwedi daJehova ihadi liyandje opo di kale tadi popilwa mouwa ile opo di kale da hokiwa kovanhu. Nomolwaasho vahapu mounyuni ihave di udu ko, navahapu ove di tonde.
18, 19. Mokushikula oshihopaenenwa shaJesus, Ovakriste ohava ungaunga ngahelipi nomapataneko nosho yo omahepeko?
18 Ovayapostoli vaJesus ova mona outondwe munene wounyuni eshi Jesus a li a kwatwa nokudipawa, nova mona nghee a ungaunga noutondwe oo. Moshikunino shaGetsemane, ovapataneki vomalongelokalunga vaJesus okwa li ve uya oku mu kwata po. Petrus okwa kendabala oku mu amena neongamukonda laye, ndele Jesus okwa ti kuye: “Shunifa mo eongamukonda loye moshilaleko shalo, osheshi aveshe ava tava kwata keongamukonda, otava fi keongamukonda.” (Mateus 26:52; Lukas 22:50, 51) Momafimbo onale, Ovaisrael ova li hava lwifa ovatondi vavo neongamukonda. Ndele okudja opo fiyo okunena, oinima oya lunduluka. Ouhamba waKalunga ‘ka wa li womounyuni ou’ nokawa li u na oshitukulwalongo osho u na okwaamena. (Johannes 18:36) Petrus okwa li ta ka ninga oshitukulwa shoshiwana shopamhepo, osho oilyo yasho ya li tai ka ninga ovakwashilongo vomeulu. (Ovagalati 6:16; Ovafilippi 3:20, 21) Okudja opo ovashikuli vaJesus ova li tava ka ungaunga noutondwe nosho yo nomahepeko monghedi oyo a li a ungaunga nao—e he na oumbada ndele oku na ombili. Ova li tava ka efela oinima momake aJehova nelineekelo, opo e va pe eenghono ve lididimike.—Lukas 22:42.
19 Konima yomido, Petrus okwa shanga a ti: “[Kristus] yo okwe mu hepekelwa nokwe mu fiila oshihopaelelwa mu shikule oshikoti shaye. . . . Ye ina tuka eshi a tukwa noina handuka, eshi a hepekwa, ndelenee e liyandja kuou ta tokola sha yuka.” (1 Petrus 2:21-23) Ngaashi ashike Jesus a londwela, Ovakriste otava hepekwa nonyanya fiyo okunena. Mefelemudo lotete nosho yo pefimbo letu, ova landula oshihopaenenwa shaJesus nove na ondjokonona iwa yokulididimika noudiinini, va ulika kutya vo ovakanyateli voudiinini ovanambili. (Ehololo 2:9, 10) Atusheni natu kaleni ovakanyateli voudiinini ovanambili ngeenge twa taalelwa keenghalo da tya ngaho.—2 Timoteus 3:12.
“Djaleni Omwene Jesus Kristus”
20-22. Omonghedi ilipi Ovakriste hava ‘djala Omwene Jesus Kristus’?
20 Paulus okwa shangela eongalo lokuRoma a ti: “Djaleni Omwene Jesus Kristus, nombelela yeni inamu i yakulila okahalu.” (Ovaroma 13:14) Ovakriste ohava djala Jesus ngaashi oshikutu, panghedi yopafaneko. Ohava kendabala okuhopaenena omaukwatya aye nokushikula eenghatu daye, opo va kale va fa Omwene wavo ngaashi tashi shiiva kovanhu inava wanenena.—1 Ovatessaloniki 1:6.
21 Ohatu dulu okupondola ‘okudjala Omwene Jesus Kristus’ ngeenge otwa shiiva nawa onghalamwenyo yaye nokukendabala okukala ngaashi a li. Ohatu hopaenene elininipiko laye, ohole yaye yokuhola ouyuki, okutonda kwaye oukolokoshi, ohole yaye yokuhola ovamwaxe, okukala kwaye e he fi womounyuni ou nosho yo okulididimika kwaye nelidiiniko eshi a li ta mono oixuna. Ihatu ‘yakulile ombelela yetu okahalu,’ sha hala okutya, elalakano letu la fimana monghalamwenyo kali fi okulalakanena okumona oinima yomounyuni ile okulihafifa pambelela. Ponhele yaasho, ngeenge hatu ningi etokolo ile hatu ungaunga nomaupyakadi, ohatu lipula kutya: ‘Mbela ngeno Jesus okwa li monghalo ei ngeno ota ka ninga shike? Mbela ota ka kala a hala ndi ninge shike?’
22 Hauxuninwa, ohatu hopaenene Jesus mokukala twe lipyakidila ‘nokuudifa evangeli.’ (Mateus 4:23; 1 Ovakorinto 15:58) Monghedi ya tya ngaho, Ovakriste otava shikula oshihopaenenwa osho sha tulwa po kuJesus, noshitukulwa tashi landula otashi ka kundafana nghee hava hopaenene Jesus mwaasho.
Oto dulu okuyelifa?
• Omolwashike Ovakriste va pumbwa neenghono okukala ovalininipiki?
• Ongahelipi hatu dulu okukulika etaleko la yuka li na sha naasho sha puka naasho shi li mondjila?
• Omonghedi ilipi Ovakriste hava hopaenene Jesus mokuungaunga nomapataneko nomahepeko?
• Ongahelipi hatu dulu ‘okudjala Omwene Jesus Kristus’?
[Efano pepandja 19]
Jesus okwa tula po oshihopaenenwa sha wanenena shelininipiko
[Efano pepandja 20]
Okukalamwenyo akushe kwOmukriste mwa kwatelwa okuudifa, otaku pula elininipiko
[Efano pepandja 21]
Satana ota dulu okuningifa omalihafifo inaa yuka a kale taa monika mawa kOmukriste