NUNARSUARPUT ATAJUASSAVA?
IMEQ
INGAMMIK imersinnaasatsinnik imeqanngitsuuppat nunarsuarmi uumassuseqarsinnaassanngikkaluarpoq. Uumassusillimmi tamarmik sananeqaataasa annerpaartaraat imeq. Tatsit, kuuit, masarsuit nunallu iluata ernga inuit uumasullu imigaraat imerterissutigineqartarlunilu.
Imermut tunngatillugu aarlerinartut
Nunarsuatta annersaa imermik qalleqqavoq. Naalagaaffiilli Peqatigiit silasiornermut tunngasunik suliniaqatigiiffiat, WMO, naapertorlugu “nunarsuarmi erngup 0,5 procentiinnaa tarajuunngitsuuvoq atorneqarsinnaallunilu imerneqarsinnaasoq”. Tamanna nunarsuarmut uumassuseqarnissamut naammakkaluarpoq, erngulli ilarujussua mingutsinneqarsimallunilu pissarsiariuminaallisimavoq imermik pisariaqartitsisoqarmat silallu pissusia allanngoriartormat. Immikkut ilisimasallit ilimasaaripput ukiut 30-t qaangiutsinnagit inuit 5 milliardit naammattumik imissaarussinnaasut.
Nunarsuarput atajuartussatut pinngortitaasoq
Nunarsuarput naammattumik imissaqartuaannarsinnaasutut pinngortitaavoq. Aamma issoq, imarmiut allaallu seqerngup qinngorneri tamarmik imissatsinnik minguitsuutitsisarput. Nunarsuup atajuartussatut pinngortitaasimaneranut takussutissat ilaat uku atuariakkit:
Issoq imermik mingutsitsisartut ilarpassuinik piiaasarpoq. Masarsunni naasut ilaat kvælstoffimik, fosforimik toqunartunillu imermit piiaasarput.
Ilisimatuut paasisimavaat pinngortitap nammineq imeq qanoq minguiartarneraa. Erngup sukkasuumik kuunneratigut minguk imermiittoq annikillisarneqartarpoq naggataatigullu bakterianit nungunneqartarluni.
Qaleruallit imermi tarajuunngitsumiittut ullualuinnaat ingerlaneranni kemikaliamik imermiittumik ajoqutaasinnaasumik piiaasinnaapput – immaqalu erngup naasuininngarnit minguiaalluarnerusinnaallutik.
Erngup kaaviiaartuarneratigut imeq nunarsuarmi nungunngisaannarpoq. Taamaalillunilu imeq nunarsuup silaannartaaniittuartinneqartarpoq.
Suliniutigineqartut
Uuliamik kuuttoornernik iluarsaassisarutta kemikaliallu iginneqarfissaannut igikkiartortarutsigit imermik minguitsuutitseqataassaagut
Immikkut ilisimasallit imermik maangaannartitsisannginnissaq innersuussutigaat. Mingutsitsinermik annikillisaajumalluni biilip uuliamik kuuttoorneranik iluarsaassisarnissaq aamma nakorsaatinik kemikalianillu anartarfikkut kuuffikkullu kuutsitsisannginnissaq siunnersuutigaat.
Erngup imerneqarsinnaasup pissarsiariuminarnerulernissaa siunertaralugu ingeniørit imermik tarajuiaanermi periaatsinik nutaanik nassaarsimapput.
Suliniutigineqartulli naammanngillat. Imermik tarajuiaaneq akisuallaarmat innaallagiartornarpallaarmallu aaqqiissutissaqqissuunngilaq. Naalagaaffiit Peqatigiit erngup imerneqarsinnaasuunissaanik suliniutit pillugit 2021-mi nalunaarusiaat naapertorlugu nunarsuaq tamakkerlugu suliniutigineqartut marloriaatinngortinneqartariaqarput.
Isumalluarnissamut pissutissat Biibilimeersut
‘Erngup kuseriarneri Guutip imminut katersortarpai, nakkaasarpullu sialunngorlutik, kuisiinnavillutik; imeq nuissanit nakkaasarpoq inuppassuarnut.’ – Jobi 36:26-28.
Nunarsuarmi imeqartuaqqullugu Guuti pinngortitami kaaviiaarnernik pilersitsivoq. – Oqaluussisartup oqaasii 1:7.
Eqqarsaatigisassaq: Pinngortitsisoq imermik minguiaasussatut nunarsuarmik pinngortitsigami ajornartorsiutinik inuit pilersitaannik aaqqiinissamut piumassuseqarlunilu pissaaneqarsimassava? Allaaserisaq “Guuti neriorsuivoq nunarsuarput atajuassasoq” qupperneq 15-imiittoq takuuk.