nalunaiainíkut nâlagauvfingmut atassut amerdliartortut
„[Jehovap] . . . amerdlisardlise tûsintileriardluse, pivdluarĸulisilo sôrdlo oĸalugfigigâse.“ — 5 Môrsase 1:11.
1, 2. (a) Jehovap Israelíkut sumik neriorssorpai? (b) neriorssûtine ĸanoĸ erĸortípai, Israelíkutdle ĸanoĸ iliorpata aitsât?
TÛSINTILERIÁUMIK AMERDLINIGSSAKʹ! „inuiaĸatigît iluartut“ Jehovap pê, Israelíkut, Mosesip tamatumínga kigsáupai. inuiaĸatigît táukua pigssait angnertût Jehovap neriorssûtigerêrsimavai. (2 Môrsase 19:5, 6; ãmátaoĸ takúkit Môrsasip agdlagai sujugdlît 12:2, 3.) neriorssûtine táuko erĸortípai?
2 Mosesip oĸautsinik matuma ĸulâne íssuagkanik oĸarnerata kingornagut ukiut 500-t, nalunaerutigineĸarpoĸ imána: „Jûtákut Israîlíkutdlo amerdlaĸaut, siorĸatut ímap sinânĩtutut amerdlatigalutik; nerivdlutigdlo imerdlutigdlo tipaitsugput.“ Sabap kúngia arnaĸ, nâlagauvfiup táussuma nâlangnássusia takujumavdlugo ungasigsumit aggersimassoĸ, Salomonimut oĸarpoĸ: „sunauvfa ĸiterĸúneratdlũnît uvavnut nalunaerutigineĸángilaĸ; ilisimássutsigkut ajúngitsûtigkutdlo tusardliut tusagara akimorpat; . . . ĸujanarsilat [Jehova] Gûtit . . . [Jehovap] Israîlíkut nâgssáungitsumik asagamigit.“ (1 kúngit 4:20; 10:7-9) inuiait táuko Jehovamut nalunaiaissutut ilumôrdlutik kivfartũssititdlugit, ilumut Jehovap pisũngortípai amerdlisardlugitdlo.
3. (a) Gûtip ’aterminut ilángútunik ínugtai’ pivdlugit, Peter nalunaiaivdlune ĸanoĸ oĸarpa? (b) taigût Jehovap nalunaiaissue ínugtanut táukunúnga sôĸ nalerĸúpa?
3 Salomonip nalâta kingornagut ukiut 1000-it sivnerdlugit ĸângiútut, apustile Peterip, kristumiune sujulerssuissoĸatigît Jerusalemimĩtut sãne nalunaiaititdlune, „oĸalugtuarâ ĸanoĸ ilivdlune Gûtip Gûtimik nalussut takusarĸârai aterminut ilángútunik ínugtagssarsivigalugit“. (apustilit suliait 15:14) Israelíkut Gûtip arĸanut ilángutdlutik ínugtaugaluarput. mãnákutdle, áipagssânik, Gûte aterminut ilángútunik ínugtagssarsivoĸ — ilagîngnik kristumiunik, tássa anersãkut Israelimik — Jehovamut nalunaiaissugssanik, nâlagauvfingminut atatitdlugo sujunertainik nalunarungnaersitsissugssanik. (Galâsiamiut 6:16) nalerĸútumik, inuiait táukua nunarssuarme tamarme ilisarnautigât taigût Jehovap nangmineĸ Isaia 43:10-12-ime malungnartitâ: ’Jehovap nalunaiaissue.’ Jehovap arĸanut ilángutdlutik ínugtauvdlutik sût pineĸarpat?
’nalunaiaissigiumârpavse’
4. (a) suna pivdlugo Jehovap nalunaiaissue ãmátaoĸ ’Jesusip nalunaiaissigísavai’? (b) bîbile nâpertordlugo, Jehova nalunaiáissutigalugo Jesusip sumik maligagssípâtigut?
4 inuiait táuko Jesusip nangmineĸ suliagssípai, oĸardlune: ’nalunaiaissigiumârpavse nunap isuanut agdlât.’ (apustilit suliait 1:8) ’nalunaiaissigiumârpavse’ — ima pâsissariaĸarpa Jesus kisime, Jehova pínago, nalunaiautigineĸásassoĸ? nâmerdluínaĸ! ukiune pingârtune táukunane, Jehovap anersãkut Israel iluarilermago uviníkut Israel iluariungnailerdlugo, Kristus ârĸigssũssaunerup nutâp túngavia perĸigsârtumik nalunaiáissutigineĸartariaĸarpoĸ. Jesusile tamatigut atâtaminut nâlagtigititaujuarpoĸ. uvavtínut maligagssiuivoĸ Jehovap arĸa nâlagauvfialo nalunaiáissutigissardlugit. — Juánase 5:30; 6:38; 17:6, 26; 18:37.
5. (a) Jesus pivdlugo sût nalunaiáissutigissariaĸarpavut? (b) taumailivdluta Jesusip tumê ĸanoĸ atuásavavut?
5 Jesus Kristus angerusisâmut akúnermiliútûvoĸ, kristumiutdlo tanitaussut angerusisâmut ilaussut nâlagauvfik kingornússarísavdlugo ĸaerĸussáuput. táuna tássauvoĸ „inûnermik akúnermiliússissoĸ pingârneĸ“ (NW) inuiait toĸumit utertitdlugit Jehovap sákugissâ. Jesus kúngiúsaoĸ Gûtip inuitdlo akeraisa tamarmik sûjungnaersitaunigssâta tungânut pâratîsivdlo nuáningârtup nuname mâne atûtilerserĸingneĸarnigssâta tungânut. tássauvoĸ „Gûtip ernera“ makivfigssame toĸussunik ilivernit ĸaerĸussiumârtoĸ. (Eprîarit 9:15; apustilit suliait 3:15; Tussiaat 110:1, 2, 5; 1 Korintumiut 15:25-28; Lúkarse 23:42, 43; Juánase 5:25-29) taimáitumik, Jehovamut nalunaiaissûgavta, nalunaiáissutigârpútaoĸ Jehovap arĸanik nâlangnarsisitsiníkut ernerup naligssaĸángitsumik peĸataunera. taimailivdluta Nâlagkavta tumê atuarpavut, táuname nangmineĸ Jehovamut nalunaiaissûneruvoĸ — ’nalunaiaissoĸ ilumôrtoĸ’. — sarĸúmersitat 1:5; 3:14; Juánase 18:37; 1 Pîtruse 2:21.
kíkut nalunaiaissarpat?
6. (a) uvdlumíkut kíkut kisimik nâlagauvfingmik nalunaiautigingnigpat? (b) ĸanoĸ pâssissariaĸarpa ’táukua angerĸingilũnît suliarumârait’?
6 uvdlumíkut inuiait atausíngortitaussut „nunap isuanut“ nalunaiaissarput. inuit apustile Peterip erĸartugai — ’Gûtip arĸanut ínugtaussut’ — Jehovamik nâlagauvfianigdlo Kristusíkut Jesusíkut nalunaiautigingnigtûssut. tamána pivdlugo Jesusip ajoĸersugkane oĸalugtũpai: „suliat suliarissáka uvavnut ugpertuvtaoĸ suliariumârpai; tamákua angerĸingilũnît suliarumârpai; atâtamúme autdlásaunga.“ (Juánase 14:12) ĸilangme atâtame talerpiata tungâne igsiavdlune kúngip Jesus Kristusip nalunaiaineĸ nuname aitsât taima angnertutigissoĸ nákutigalugulo ingerdlatípâ. sôrdlo Jesusip sujuligtûtigigâ, ’nâlagauvfingmik tusagagssaĸ nuánersoĸ tamána nunarssuarme inuit najugarissãne tamarssuarme inuiaĸatigît tamarmik nalujungnaerutigssãnik’ oĸalũssíssutigineĸarêrpat, tauva „naggatigssaĸ nagdliúsaoĸ“. — Matîuse 24:14, NW.
7. (a) suna pivdlugo kristumiûneraĸatigîngne ugperissarsiorníkut ingmíkôrniartut nalunaiaineĸ ajorpat? (b) táukunánga avdlaussumik, suna pivdlugo Jehovap nalunaiaissue kivfartũssinermingne taima ilungersortigaut?
7 „nâlagauvfingmik tusagagssaĸ nuánersoĸ tamána“ tusagagssat inungnut tusardliúneĸartut ĸangalũnît kivdlingnarnerpârtarât. tusagagssauvoĸ nuánersoĸ alutornangârtordlo kristumiûneraĸatigîngne ugperissarsiorníkut ingmíkôrniartut nipangiutdluínarpât. táuko nâlagauvfingmik piumârtugssamik neriugissaĸángitdlat. tupingnángilaĸ tauva nalunaiaitigineĸ ajormássuk! inuiait oĸalugtuarissauneráne pisimassut písanganarnerpârtât — inûp ernerata nâlagauvfingme nâlangnássutse atisimavdlugo igsiavíssârssuarmine nâlangnássutsime piane igsiavdlune nunamilo inuiaĸatigît inuiaitdlo erĸartûtísavdlugit tikiúnera — arajutsivât. tusagagssaĸ nalunaiáissutigssardlo naleĸángitsoĸ! taimáitumik, íngilinit sujulerssorneĸardlutik, Jehovamik Kristusimigdlo nalunaiaissut mãna tusardliúpât „tusagagssaĸ nuánersoĸ ítuínartoĸ“ (NW) „nunamiussunut tamanutdlo inuiaĸatigîgsunut ingmíkutdlo nagguveĸatigîgsunut ingmíkutdlo oĸausilingnut ingmíkutdlo inuiaussunut“. ivdlit nalunaiainermut ilungersordlutit peĸatauvit? — sarĸúmersitat 14:6, 7; Matîuse 25:31-33.
1984-ime angingârtumik nalunaiaineĸartoĸ
8. (a) suna pivdlugo ukiume oĸalũssissarfiussume 1984-ime oĸalũssinermik nalunaerusiaĸ tipaitsûtigísavarput? (b) ajoĸersugkat nutât sûp kajungilersípai?
8 atuagagssiame uvane ĸúpernerne 10-13-ine nalunaeruteĸarpoĸ Jehovap nalunaiaissuisa silarssuarme tamarme ukiume oĸalũssissarfiussume 1984-ime oĸalũssineránik. nalunaerutigineĸartut takutípât Gûtivta, Jehovap, nalunaiaissume nikanartítut norĸainiarnere ĸanoĸ angingârtigissumik pivdluarĸugai. nunane 203-ne oĸalũssissarneĸ nalunaerutigineĸarpoĸ. táukua iláine 172-ine oĸalũssissartut amerdleriarsimáput. ĸujanartumigdlo nâlagauvfingmik tusardlîssut táukua oĸalûtigissarpât ĸanoĸ ’Nâlagkap pisitsinermigut ilamingnut tamanutdlo asangníssutsimíkut agdliartortíkai akitsiartortitdlugitdlo’. (1 Tásalûníkamiut 3:12) Jehovap ínugtaisa akornáne asangnigtumik atausiússuseĸ, nâlagauvfingmik nalunaiatigingningneĸ ilángutdlugo, ajoĸersugángortorpagssuit kajungernermit aggialersípait. táukunúnga Jesus oĸarpoĸ: „[sagdlusuíssut] ilisarísavarse, sagdlusuíssutivdlo inugsiaujungnaersísavâse.“ — Juánase 8:31, 32.
9. (a) ivdlit nalunaerúmut tamatumúnga peĸatausimavit? navsuiaruk. (b) kisitsisit Jehova ínugtailo pivdlugit suna nalunarungnaersípât?
9 oĸalũssissarnermik nalunaerusiaĸ kákagtoĸ tamána ĸanoĸ ilivdlutik suliarisínausimavât? katiterneĸautigai oĸalũssissarnermik nalunaerutit ilivse nâlagauvfingmik tusardlîssartuse ĸáumatit tamaisa aulajaitsumik túniútagkase. nalunaerúmut kákaginartumut ivdlit nangmineĸ peĸatausimagavit tipaitsûtigíngiliuk? kisitsisit táuko takutípât Jehovap nalunaiaissuminik pivdluarĸussingârsimanera, ’aterminut ínugtaussut’ silarssuarmilo tamarme ítut kivfartũssiníkut atausíngortísimagamigit. — Malakia 3:10; Tussiaat 56:11, 12; Kulorsamiut 3:14.
10. (a) nalunaiaissut ingmingnik tunutdliutdlutik ikiuiumatûssariaĸartut suna tássane ersserĸigsarneĸarpa? (b) agssuarnáissutsimingnik aulajangiússissut akigssarsiagssâtdlo pivdlugit bîbilime ĸanoĸ agdlagsimassoĸarpa?
10 nalunaiainerup ilarssua malerssugaussunit angnikitdliortunitdlo suliarineĸarsimavoĸ ingminutdlo pigdliutiginermik angisûmik ilaĸarsimavdlune. tamána tupigusûtigísángilarput, oĸauserme (Gûtimik) „nalunaiaissoĸ“ nugtigauvoĸ grîkerit oĸausiánit martys-imit imalũnît martyros-imit, oĸautsivdlo „martêre“-p, isumaĸartup toĸumigut nâgdliugtitaunermigutdlũnît aungminik nalunaiaissoĸ, táussuma oĸauseĸ táuna nagguvigâ. tamatuma ersserĸigsarpâ uvagut Jehovamut nalunaiaissut ingmivtínik tunutdliutdluta ikiuiumatûssariaĸartugut, aulajangerdluínarsimavdluta tamaviârtuáinarumârdluta ĸanordlũnît atugaĸaraluaruvta agssuarnáissuserput aulajangiúkumârdlugo, toĸumut agdlât, pissariaĸarpat. — Lúkarse 9:23; nalerĸiuguk Jûpe 2:3; 27:5; 31:6; apustilit suliait 22:20; sarĸúmersitat 2:10.
agssuarnáissutsimingnik aulajangiússissut pivdluarĸuneĸartut
11, 12. (a) nakússagtíkumavdluta Jehovap ĸanoĸ neriorssorĸigsârpâtigut? (b) nâlagkersuissut kisermáussissut ĸunutitsinere Jehovap ínugtaisa ĸanoĸ ajugauvfigait?
11 malerssorneĸarângamik Jehovap ’arĸanut ínugtaussut’ „píssauneĸ píssusigssaĸ akimordlugo“ atorfigssaĸartítarpât Satanip íngilipilugparujugssuisalo sãssússinere sákortût akiorniardlugit. Jehovap pissariaĸartumik píssagtítarpai nalunaiaissunilo ilumôrtut aniguisítardlugit sujuariartitdlugitdlo. (2 Korintumiut 4:7-9; Isaia 54:17; Jerimia 1:19) sorssungnerssûp áipâta nalâne nunane píssaunigdlit ĸitiussut, Tyskland, Italia Japanilo sujulerssortigalugit, pigissáine píssusiussoĸ ássersûtitut taisigo. ássersûtitigut Djævelip „imeĸ kûgssuartut . . . ĸanerminit anípâ“, tássa isumaĸartoĸ nâlagkersuissut kisermáussissut nãkigtaitsut sákugalugit nalunaiaissunik malerssuisitsivoĸ, nalunaiaineĸ Gûtip peĸatigîgfianit ĸilangmĩtumit arnamut ássersũneĸartumit ingerdláneĸartoĸ ipitíniardlugo. Satanile iluagtitsiva? nâggardluínaĸ! Jehovap pissut ingerdlatípai nâlagauvfît demokratî maligdlugo nâlagkersorneĸartut kûgssuarmik táussumínga îssinigssãnut. ’iluaitsut pîagáuput’ mãnákutdlo Jehovap nalunaiaissue ilumôrtut nunane táukunane sujuariardluarput. — sarĸúmersitat 12:15, 16; Tussiaat 37:28, 29.
12 ukiune kingusingnerussune, nunane pingasune táukunane, Vagttårnip peĸatigîgfia naĸiterivigssuarnik sanatitsissariaĸarpoĸ atortugssanigdlo pilersuissariaĸardlune kûgssuarmik avdlatut ítumik anitsisínaunigssaminut — bîbilit atuagkatdlo atuagagssiatdlo nâlagauvfik pivdlugo tusardliússamik imagdlit milliûniligparujugssuit kûgssuartut ítut Jehovap nalunaiaissuisa inuitdlo sagdlusuíssúmik ujardlersut avdlat ĸáumarsautigssãnut. Tysklandime, Italiame Japanimilo uvdlumíkut nâlagauvfik pivdlugo oĸalũssissartut 300.000-init amerdlanerussut inuit igdluine ornigdlugit nalunaiaivfigissarpait. silarssuarmilo tamarme oĸalũssivfigissartagãne Jehovap ínugtane agssuarnáissutsimingnik aulajangiússissut pivdluarĸuvai amerdlisitdlugit! — nalerĸiuguk Tussiaat 115:12-15.
13. (a) nalunaiaissut ilumôrtut 1984-ime agdlagsimavfik ukiumut najorĸutagssaĸ maleruarât ukiume tássane oĸalũssissarnermik pisimassunik nalunaerusiamit súkut pâsineĸarsínauva? (b) tamána ĸanoĸ kajumigsíssutigísavarput?
13 kisiánile, „pivfigssakíssutse nalúngínamiuk“ Djævelip „táuko Gûtip inássutainik maleruaissut Jîsusivdlo nalunaiautânik pigingnigtut“ sorssugtuarpai. (sarĸúmersitat 12:12, 17) Satanip agssortuinera sákortuneruvoĸ nunane nalunaerusiame taineĸartune „nunat avdlat 28-t“. nalunaiaissut nunane táukunane najugaĸartut 1984-ime agdlagsimavfik ukiumut najorĸutagssaĸ ilumôrtumik maligpât, „angnermik sapîsilerdlutik Gûtip oĸausia ersioratik oĸauserissardlugo“. (Filípimiut 1:14) tássane oĸalũssissartut 3,1 procentimik amerdleriarsimangmata nersornaĸaoĸ. táukua maligagssiuinerat kajumigsíssutigalugo tamavta ilungersortumik „soraerata táussumûna pigdliutinik ĸujaniutinik Gûte âtsivigisigo, tamássa ĸardlut táussuma arĸanik navsuerutigingnigtut anitáinik“. — Eprîarit 13:15.
14. (a) sût ’nalunaiáissutigiumârpavut’? (b) sût akornutiginagit sapîtdluta nalunaiaiuartariaĸarpugut, sunalo pivdlugo?
14 silarssuarme píssutsit ajorsiartortitdlugit, ĸularutigssáungitsumik ilavut amerdlanerussut malerssorneĸalísáput, erĸartũssissunut savssartíneĸásavdlutik parnaerúneĸásavdlutigdlo. Jesus oĸarpoĸ tamáko naggatigssap nagdliutíngíkatdlarnerane piumârtut, nangitdlunilo oĸarpoĸ: „tamánale nalunaiáissutigiumârparse.“ tauva ĸanoĸ pissoĸaraluarpatdlũnît Jehovap nalunaiaissue Gûte Kristusilo pivdlugit nalunaiaiuartariaĸarput. ilarpagssue taimailiortuarput nauk ilaĸútamingnit sákortûmik agssortorneĸaraluardlutik, suleĸatimingnit atuaĸatimingnitdlũnît mitautigineĸaraluardlutik, oĸalũssissarnermingnilo avorĸârineĸaraluardlutik. ivdlit nauk angnikitdlioraluardlutit ersisuitsumik nalunaiaissarpit? tauva ilingnútaoĸ Jesus oĸarpoĸ: „nikatdlujuíssutsivsigut tarnise pigísavase.“ — Lúkarse 21:7, 9-19.
nâlagauvfiup agdleriarnera!
15. ĸúpernerme uvane nalunaerssugkane pingârnerussut sût taisínauvigit?
15 „nâlagauvfiup agdleriarnera“ — 1984-ip aussaunerane atautsimêrssuarnerit pingârnerssãnut ĸuleĸutap nalerĸutdluássusia! ukiumime 1984-ime agdleriarneĸ naleĸarsimángilaĸ. navsuiautit nalunaerssugkat ĸúpernerme uvane takoriákit! Vagttårnip peĸatigîgfiata ingmíkôrtortaĸarfîsa 95-iussut, nunane 203-ne nalunaiainermik nákutigdlîssut, nalunaerusiait túngavigalugit tamáko katiterneĸarput.
16. oĸauseĸautit tipaitsungnermut erssiutaussut ássigĩngitsut silarssuarmit tamarmit pissut ilait íssuákit.
16 inigssakínermit ingmíkôrtortaĸarfît tamarmik oĸausê nuánârnermut erssiutaussut ukiumut nalunaerusiait ilángutdlugit tiguneĸartut tamarmik matumûna naĸiterneĸarsínáungitdlat, tigulâgkatdle matuma kingulianĩput:
Alaska: nunaĸarfiup Metlakatlap inue tamarmik katerssũput Jehovap nalunaiaissuisa 230-t nalunaerĸútap akúnere 32-t atordlugit kussanartumik rigssaliliornerat takujumavdlugo; uvdlut sananeĸarnerata sapâtâne atorĸârtíneĸarpoĸ.
Honduras: oĸalũssissartut 3663-íngorput — aitsât taima amerdlatigalutik. 17.005-it erĸainiagaĸardlune nagdliútorsiornermut najûngmata, nalunángilaĸ sule suliagssaĸaĸingmat.
Brasilia: ĸáumatine ardlalingne oĸalũssissartut amerdliartuínarêrdlutik kîsa 160.927-ngorput, 474.450-itdlo erĸainiagaĸardlune nagdliútorsiornermut najũput.
Thailand: pioneriorusungneĸ sákortusivoĸ — aprilime oĸalũssissartut 22 procentê pioneritut kivfartûteĸarmata.
Papua-Ny Guinea: pionerit ikiortaussut ĸáumáme atautsime amerdlanerssait 91 procentimik ĸagfariarput. erĸainiagaĸardlune nagdliútorsiornermut 7704-t najũput, sujornanît 1000 sivnerdlugit amerdlanerussut.
Østrig: pioneriorusungneĸ sákortusiartorpoĸ. pionerit amerdlássusê tatdlimariardlutik tugdlerîgínardlutik ĸagfariartarput, ãmátaoĸ ukiup ingerdlanerane oĸalũssissartut nalingínait amerdlássusê arfineĸ mardloriardlutik sujornatigumit amerdlanerussarput. amerdlanerssait 15.618-iúput.
Zambia: oĸalũssissartut aitsât taima amerdlatigilerput: 58.925-ngoramik. 393.431-t erĸainiagaĸardlune nagdliútorsiornermut najũput — sujornanît 110.447-nik amerdlaneruvdlutik.
17. (a) pionerit ĸanoĸ amerdleriarpat? (b) anguniagkat ingassángitsut sût sujúnersûtigineĸarpat, kíkutdlo anguniarsínauvait? (c) ĸáumáme atautsime amerdlanerssauvdlutik oĸalũssissartut ĸavsiúpat, sunalo tamatumúnga sujuarsautausínausimásava?
17 nalunaerutit nâpertordlugit ajoĸersuiartortitat pioneritdlo, tássa oĸalũssissartutut atorfinigtitat, nunat iláine oĸalũssivfigineĸarĸámersune ĸangânîtdlo oĸalũssivfigineĸartartune ilumôrtumik sujulerssuivdlutik nalunaiaiuarput. pionerit amerdlisimanerat nuánâjatdlangnaĸaoĸ. pionerit ikiortaussut amerdleriassârdlutik aprilime 323.644-ngorput, aitsât taima amerdlatigalutik, sujornanît 49 procentimik amerdlaneruvdlutik. táukua ilaisa ikigtũngitsut pâsivât avdlamik atorfeĸaratik oĸalũssissartúngornigssartik ingmíkut pisínautitauvfigigigtik. ãmátaoĸ, inûsugtortavta nâlagauvfingmik oĸalũssissartut ilarpagssuisa avdlamik atorfeĸarane oĸalũssissartûnigssaĸ anguniagarât, ukiutdlo atuartûvfigissamik naggatáine taimailiornigssamingnut piviussorsiordlutik ârĸigssũssivdlutik. tamarmik ingmíkut norĸainiarnerisa inernere pionerit amerdleriassârneráne takuneĸarsínáuput. tamána ilagîngne oĸalũssinigssamik ilungersússusermut kajumilersitseĸatauvoĸ, ĸularnángitsumigdlo píssutaoĸatauvdlune silarssuarme tamarme ĸáumáme atautsime amerdlanerssauvdlutik oĸalũssissartut 2.842.531-ngorsimaneránut, 1983-ime ĸáumáme atautsime amerdlanerssãnit 7,2 procentimik amerdlaneruvdlutik. ivdlit tipaitsûtigíngiliuk amerdleriassârnermut tamatumúnga peĸataugavit?
18. (a) 1984-ime agdleriarnerit avdlat sût-uko? (b) erĸainiagaĸardlune nagdliútorsiornermut najũtut amerdlássusê erĸarsautigigáine, sujumut ĸanoĸ amerdleriarneĸarsínauva, atuartuvutdlo ĸanoĸ ilioriauseĸarsínáupat?
18 1984-ime tipaitsungârtumik nalunaiaineĸ ersserportaoĸ atuagagssiat atuagkatdlo avdlat amerdlanerussumik avguarneĸarneratigut tunineĸarneratigutdlo, nalunaerĸútap akúnerisigut aitsât taima amerdlatigissutigut oĸalũssissarnerme atorneĸarsimassutigut, soĸutigingnigtunut pulaorĸingnerit tupingnartumik amerdleriarsimaneratigut, táukunanilo igdlume bîbilimik atuarĸigsâĸatigîngnertigut. ilungersortumik kivfartũssinerup tamatuma sujunigssame kingunigssaisa tákúnigssaisa ila ĸilanârnássusiat! amerdlangârtutdlo katerssũnigssãnut periarfigssaĸardluarpoĸ! tamána pâsineĸarsínauvoĸ sujorna aprilip 15-iáne Nâlagkap únúkorsiortitsineranut najũtut amerdlangârneránit. nunarssuarme tamarme Jehovap nalunaiaissuisa ilagîgsáine inuit 7.416.974-it najũput, táukualo ilait 9081-it takutitsíput Nâlagkap ’savarpánguisa’ ilagigâtik timiussamik vĩnimigdlo ilangîvdlutik. atuartuvut tamarmik anersãkut ineriartortuardlit, nuáningârtumik nalunaiainigssamut katerssuinigssamutdlo nãmagsineĸarumârtunut peĸatausínaorĸuvdlutik. — nalerĸiuguk Evfisumiunut agdlagkat 4:15; Filípimiut 1:9-11.
19. sunik Jehova ĸutsavigisínauvarput, sujunigssardlo pivdlugo suna ĸínutigârput?
19 ilumut, Mosesip oĸausê íssuarsínauvavut Jehovap nalunaiaissue, uvdlumíkut Gûtip arĸanut ínugtaussut, pivdlugit oĸardluta: „[Jehovap] Gûtivse amerdliartortípâse, tássame ĸilaup uvdloriaisut amerdlatigause uvdlumíkut.“ (5 Môrsase 1:10) ĸínutigârput kisime oĸartugssauvdlune Nâlagkavta, Jehovap, nâlagauvfik pivdlugo nalunaiaineĸ sujuariartítuásagâ amerdliartornerdlo ilásagâ! (wD 1/1/85)
ivdlit ĸanoĸ oĸásavit?
□ suna pivdlugo Jehovap nalunaiaissue ãmátaoĸ ’Jesusimik nalunaiaissariaĸarpat’?
□ 1984-ime nalunaiaineĸ nuáningârtoĸ ĸanoĸ angnertutigâ?
□ ĸanoĸ pâsineĸarsínauva Jehovap ’nalunaiaissut ilumôrtut pivdluarĸussarai’?
□ 1984-ime pisimassunik nalunaerusiaĸ ĸanoĸ iliornigssavtínut kajumilersitsísava?
[Qupp. 10-13-mi nalunaarsugaq]
1984-ime silarssuarme tamarme Jehovap nalunaiaissuisa siluneránik nalunaerusiaĸ
(Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)
[Qupp. 15-mi nalunaarsugaq]
ukiune pisimassunik nalunaerusiat ingmingnut sanigdliúnerat
1984 1983 amerdler iarneĸ
agdlagfît ingmíkôrtortaĸarfiussut 95 94
nunat nalunaerúmik túniússissut 203 205
oĸalũssissartut amerdlanerssait 2.842.531 2.652.323 7,2%
oĸalũssissartut avgua. 2.680.274 2.501.722 7,1%
pionerit avgua. 258.936 206.098 25,6%
pionerit ikiortaussut (april) 323.644 217.860 48,6%
nal. ak. katitdlugit 505.588.037 436.720.991 15,8%
atuagkat túniúneĸartut 36.639.925 36.039.400 1,7%
pissartagaĸarnerit nutât 1.812.221 1.756.153 3,2%
atuagagssiat túniúneĸartut 287.358.064 258.698.636 11,1%
pulaorĸingnerit 195.819.093 174.687.309 12,1%
bîbilimik atuaĸatigîngnerit 2.047.113 1.797.112 13,9%
nagdliútorsiornermut najũtut 7.416.974 6.767.707 9,6%
ilangêĸataussut 9.081 9.292