Pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuut unnerluutigisaavoq
Pinngoriartuaarsimaneraanermik tapersersuilluinnartut maanna piumasarilerpaat uumassuseqartut qanoq ilillutik pilersimanerannik sukumiisumik misissueqqinnissaq
TAKORLOORIARUK pinerluttuliorsimaneq pillugu eqqartuussinermi eqqartuussissuserisuusutit. Unnerluutigisaasoq pinngitsuulluinnarnerarpoq, ilisimannittullu taassumunnga illersuutaasumik nalunaajaapput. Nalunaajaataat tusarnaartillugit malugaat imminnut assortuuttuusut. Ilisimannittut kingorna sassarteqqinneqarput, maannalu allatut nassuiaapput. Nalunaajaataat eqqartuussissuserisutut aalajangiinissannut sunniuteqartissagaluarpigit? Unnerluutigisaasoq pinngitsuutissagaluarpiuk? Ilimananngilaq, unnerluutigisaasumummi illersuilluni nalunaajaatit imminnut naapertuutinnginnerat sunaluunniit unnerluutigisaasup uppernassusianik nalorninarsisitsisarpoq.
Pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuut eqqarsaatigalugu taamatorluinnaq ippoq. ’Ilisimannittorpassuit’ sassarsimapput inuunerup qanoq ililluni pilersimanera pillugu nassuiaaterpassuarnik saqqummiussuillutik, tamarmik pinngoriartuaarsimaneraanermut illersuillutik. Nalunaajaataalli eqqartuussinermi uppernartutut naatsorsuutigisaassanerpat? Pinngoriartuaarsimaneraanermik aalajangiusimannittut oqaasii imminnut naapertuuppat?
Nalunaajaatit imminnut naapertuutinngitsut
Inuuneq qanoq pilersimava? Immaqa apeqqut tamanna isumaliutigineqarnerpaallunilu oqallissutaanerpaasimavoq. Assortuunnerli tassaaginnanngilaq inuuneq pinngoriartuaarsimanersoq imaluunniit pinngortinneqarsimanersoq; assortuunneq pinngoriartuaarsimaneraasut akornanniinneruvoq. Tassami inuunermik pinngoriartuaarsimaneraanerup annikitsualuttai tamarmik — qanoq ililluni pisimanersoq, sumi aallartissimanersoq, kia imaluunniit suup aallarnersimaneraa qanorlu sivisutigisumik ingerlasimanersoq — sakkortuumik assortuussutaapput.
Pinngoriartuaarsimaneraasut ukiorpassuarni isumaqarsimapput inuuneq ’supperujussuartut’ ittumi kissartumi pilersimasoq. Ullumikkut isumaqartoqarpoq immap qappiornerani inuuneq pilersimasoq. Allat immap naqqani puilasut inuunermut aallaaviussasoraat. Ilaat isumaqarput uumassusillit ullorissat anaatigoorlutik takkussimasut. Ilaallu aamma isumaqarput immaqa ulllorissat minnerit nunarsuarmut aporneratigut silaannaq allanngorsimasoq taamaalillunilu inuuneq pileriartuaarsimalluni. Ilisimatooq ima oqarsimavoq: „Ulloriarsuaaraq saviminiusoq nunarsuarmut tupiloormat soqutiginartunik pilersoqarsimassaaq.“
Aamma inuunerup qanoq ililluni pileriartuaarsimanera nutaamik isumaliutigineqarpoq. „Inuuneq ilimagineqarsimagaluartutut arriitsumik sallaatsumillu pilersimanngilaq,“ atuagassiami Time-mi oqaatigineqarpoq, „tataannartumilli qaqqat anitsisarnerini ulloriarsuaaqqallu nunarsuarmik perlussiortitsineranni inuuneq pilersimavoq.“ Uivernersuarmi taama ittumi inuuneq pilersimassappat siornatigut isumaqartoqarsimagaluarneratut piffissap sivikinnerusup ingerlanerani tamanna pisimassaaq.
Aamma ilisimatuut isumaqatigiinngissutigaat Guutip — „nassaassaaguni“ — sukkut pingaaruteqarnera. Ilaat oqartarput Pinngortitsisumik akuliuttoqarani inuuneq pileriartuaarsimasoq, allalli isumaqarlutik pinngoriartuaarneq Guutip aallartissimagaa ineriartornerlu immini pitissimallugu.
Inuuneq pilereermat taava pinngoriartuaarneq qanoq ililluni pisimava? Allaat tamatuni isummat assigiinngillat. 1958-imi, Darwinip atuakkiaata Arternes Oprindelse-ip saqqummersinneqarnera ukiunik hundredelinnik kingoqqullugu, pinngoriartuaarsimaneraanermik tapersersuisoq Sir Julian Huxley ima aalajangiussisimavoq: „Darwinip paasisaa annertooq, pissusissamisoortumik toqqaasarnermik najoqqutaq tamatigut atuuttoq, allanngornersuarnut pisartunut pissutaasututuaq nalorninaatsumik inaarutaasumillu aalajangiunneqarpoq.“ Ukiulli 24-t qaangiuttut pinngoriartuaarsimaneraanermik illersuisoq Michael Ruse ima allappoq: „Biologit amerliartuinnartut . . . tunngavissaqartumik oqartalerput pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuut Darwinip najoqqutassiaanik tunngaveqartoq — ingammik isumaliutersuutit pingoriartuaarnermi allanngoriartortarnermut ’toqqaanermik pissusissamisoortumik’ pissutaanersaasut — tammartitsiniutaalluinnartuusut.“
Atuagassiami Time-mi oqaatigineqarsimavoq ’pissutsinik piviusorpassuaqartoq nalorninaatsunik’ pinngoriartuaarsimaneraanermut tapersersuutaasunik, nassuerutigaluguli pinngoriartuaarsimaneraaneq oqaluttualiaasoq paasiuminaatsoq „’putorpassualik’ uppernarsaatissanillu amigaataasunik qanoq ililluni nassaarniarnissaq pillugu isumaliutersuutitarpassuaqartoq imminnut assortuuttunik“. Aap, suliassaq suli naammassinngilaq; pinngoriartuaarsimanermik ajoqersuummik tapersersuinerpaat ilaasa piumasarilersimavaat inuunerup qanoq ililluni pinngorsimaneranik sukumiisumik misissueqqinnissaq.
Tassa nalunaajaatit pinngoriartuaarsimanermik ajoqersuummik tapersersuisut — ingammik inuunerup pilersimanera pillugu — imminnut naapertuutinngillat. Ilisimatooq T. H. Janabi oqarsimavoq pinngoriartuaarsimanermik ajoqersuummik siuarsaasut „ukiut ingerlanerini isumaliutersuuterpassuit eqqunngitsut ineriartortillugillu tunuartittarsimagaat, ilisimatuullu isumaliutersuummik ataatsimilluunniit isumaqatigiissuteqarsimanngitsut“.
Soqutiginarpoq Charles Darwinip isumaqatigiinnginneqarnissaa naatsorsuutigisimammagu. Atuakkap Arternes Oprindelse-p aallaqqaasiutaani taanna ima allassimavoq: „Nalunngilluinnarpara matumani eqqartorneqartut qularnanngitsumik tamarmik pissutsinut piviusunut innersuussutiginninnikkut anga isummerninnut akerliulluinnartumik isummerfigineqartarumaartut.“
Aap, nassuiaatit imminnut assortuuttut tamakku pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuutip uppernassusianik nalorninarsisitsipput.
Pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuut silassorissunit qinigaava?
Atuakkami Milestones of History-mi oqaatigineqarpoq pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuut aallaqqaataaniilli „amerlasuunut akuersaarnartuusimasoq immikkut ittumik pinngortitsinermik isumaliutersuummit ilisimatoorpalaarnerugami.
Isummanik aalajangiutiinnakkanik saqqummiisoqaraangat akueriinnaqqajaanartarpoq. Assersuutigalugu ilisimatooq H. S. Shelton oqarsimavoq immikkut ittumik pinngortitsinermik isuma „ilumoorullugu isumaliutigissallugu sianiitsorpalaarpallaartoq“. Biologi Richard Dawkins allaat ima oqarsimavoq: „Pinngoriartuaarsimanermik ajoqersuut upperinagu oqartoq ilisimaatsuuvoq, sianiitsuulluni niaqqumigulluunniit ajoquteqarluni.“ Professorilu Rene Dubos ima oqarsimavoq: „Inuit qaammaasallit amerlanersaasa maanna akueraat silaannarsuarmiittut tamarmik — ullorissanit inunnut — ineriartuaarsimasut ineriartuaartuarlutillu pinngoriartuaarneq aqqutigalugu.“
Oqaaseqaatit tamakku naapertussagaanni soorlumi tassa inuit silassorilaartunnguit tamarmik pinngoriartuaarsimanermik ajoqersuut akuersaaraat. Tassamigooq tamatuminnga akuersaartoq ’qaammaasaqartuuvoq’ ’sianiitsuunani’. Anguteqarporli arnaqarlunilu ilinniarluarsimasunik pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuummik tapersersuisuunngitsunik. Francis Hitching atuakkiamini The Neck of the Giraffe-mi ima allappoq: „Paasivara ilisimatoorpassuit nalornisut, allaat ilaat oqarlutik Darwinip isumaliutersuutaa ilisimatuussutsikkut ilumuunngilluinnartoq.“
Chandra Wickramasinghe, ilisimatooq tuluk assut akuersugaasoq, aamma taamatut isumaqarpoq. „Darwinip pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuutaani ajoqersuutit tunngaviusut uppernarsaatissartaqanngillat,“ oqarpoq. „Tassaana inuttut pissaaneq 1860-imi silarsuarmut ajugaasimasoq, isumaqarpungalu taamanimiilli ilisimatuussutsimut ajorluinnartumik sunniuteqarsimasoq.“
Pinngoriartuaarsimaneraasut tunngavilersuutaat T. H. Janabip misissorsimavai. „Paasivara uppertinniarneqarnitsinnit pissutsit allaanerungaatsiaqisut,“ oqarpoq. „Inuunerup pilerfia pillugu isumaliutersuut taama annertutigisoq tapersersussallugu uppernarsaatissat ikippallaarlutillu suunngippallaarput.“
Taamaattumik pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuummik tapersersuinngitsut imaaliinnarlugit ’ilisimasakitsutut, sianiitsutut niaqqumikkulluunniit napparsimasutut’ nalilerneqarsinnaanngillat. Isummanut pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuummut unammillerpaluttunut atatillugu allaat pinngoriartuaarsimanermik tapersersuilluinnartoq George Gaylord Simpson ima nassuersimavoq: „Kukkunerussaaq tunuartiinnassallugit, qungujuutigiinnassallugit imalunniit illaruaatigiinnassallugit. Akerliusut tassaasimapput ilisimatuut peqqissaartut pikkorissullu, sulilu taamaapput.“
Uppernermik apeqqut
Inuit ilaat isumaqarput pinngoriartuaarsimanermik ajoqersuut pissutsinik piviusunik tunngaveqartoq, pinngortitsinermillu ajoqersuut uppernermik tunngaveqarluni. Ilumoorpoq inuk kinaluunniit Guutimik takunnissimanngimmat. (Juánase 1:18; naleqqiuguk 2 Korintumiut 5:7.) Pinngoriartuaarsimanermilli ajoqersuut tamanna eqqaarsaatigalugu pitsaanerussuteqanngilaq, pisunik uppernarsarneqarsimanngisaannartunik imaluunniit kingorna peqqissimanngisaannartunik tunngaveqarami.
Assersuutigalugu ilisimatuut kingortakkat allanngoriataarneri (mutation) pissutigalugit uumassusilimmik nutaamik pinngortumik takusimanngillaat; taamaakkaluartorli qularinngilaat uumassusillit nutaat taamaalillutik pinngoriartorsimasut. Inuunermik imminit pilersumik takunnissimanngillat; taamaakkaluartorli aalajangiusimavaat inuuneq nammineerluni pilersimasoq.
Uppernarsaatissaqannginneq tamanna pissutigalugu T. H. Janabip pinngoriartuaarsimanermik isumaliutersuut taasimavaa ’uppiassuseq’-mik. Fysikerip Fred Hoylep taasimavaa „Iivangkiiliu Darwinip allagaa“. Allaallu Dr. Evan Shute ima oqarsimavoq: „Isumaqarpunga pinngortitsinermik isumaqatiginnittut paasiuminaatsunik pinngoriartuaarsimaneraanermik tapersersuilluinnartumit nassuiarniagassakinnerusut.“
Ilisimasakkaat allat taassumunnga isumaqataapput. Ullorissanik ilisimatooq Robert Jastrow ima oqarsimavoq: „Inuk qimerlooraangakku isumaliortarpunga uumassusillip immikkut ittup tamatuma imermi kissartumi kemikalianit pinngorsimanerarneqarnera qanoq ililluni pinngorsimaneranik Biibilimi oqaluttuamisulli tupinnartuliaalluinnartigisoq.“
Sooq pinngortitsinermik eqqarsaat inuit ilarpassuisa suli tunuartittarpaat?