Sooq inuppassuit nakuusernermut saattartut
DENVERIMI USA-miittumi naalungiarsuk inorluni inunngorsimavoq, tassa sapaatit-akunnerisa naartuffiusut 27-ssaanni. Naalungiarsuk nukappiaraasoq taanna ajunngilaq, qaammatinilu pingasuni napparsimmavimmeereerluni angajoqqaaminut angerlarpoq. Sapaatit-akunneri pingasut qaangiummata nukappiarannguaq napparsimmavimmut uneqqippoq. Sooq? Ataataminit peqqarniitsumik issuttuunneqarnermi kingunerisaanik qaratsamigut annertuumik ajoquserneqarsimagami. Naalungiarsuup qiasarnera ataataata sapersimavaa. Tamatuma kingunerisaanik nukappiarannguaq tappingerpoq innarluuteqalerlunilu. Nakorsaatitigut atortorissaarnerup inorluni inunngorneranit annaassimavaa, ataataatali nakuuserneranit annaassinnaasimanagu.
Meeqqat kisissaanngitsut pinerlineqarlutillu, unatarneqarlutillu toqunneqartarput nunarsuarmi sumiiffiit nakuuserfiunerpaat ilaanni — angerlarsimaffimmi! Missiliuunneqarpoq USA-ginnarmi ukiumut meeqqat 5000-it angajoqqaaminnit pinerlineqarnermik kingunerisaanik toqusartut! Eqqugaasulli meeraannaanngillat. Atuagassiaq World Health naapertussagaanni USA-mi „nuliamik nakuuserfiginninneq arnat ernisinnaasut akornanni ajoqusissutaasartut annertunersaraat“. Nunanimi allani? „[Nunani ineriartortinniakkani] arnat apersorneqartut 30-50 procentii oqarput aapparminnit inooqatiminnilluunniit unatartinnikuullutik.“ Aap, nakuuserneq aseruisaqaaq, ingammik angerlarsimaffimmi.
Aappariit ilarpassuisa isumaqatigiinngissutitik aaqqinniartarpaat nakuuserneq atorlugu. Nunat ilaanni angajoqqaat ilinniartitsisullu meeqqanik kamaassigaangamik nakuuserneq atortarpaat. Inupiluit nuannaariinnarlugu sanngiitsunik qunusiarinnittarput peqqarniiserfiginnittarlutillu. Sooruna inuit taama nakuuserumatutigisut?
Sooq inuit nakuuserumatuunngortartut
Inuit ilaat oqarniartarput inuit nakuuseriartarneq inunnguuserigaat. USA-mi nakuuserneq nalinginnaasoq annikillisimagaluartoq inuusuttut akornanni nakuusertarneq annertusisimavoq. Nakuusernermillu soqutiginninneq annertusisimavoq. TV-qarfiit annerit pingasut pinerlunnerit pillugit aallakaatittakkatik marloriaammik annertusisimavaat toqutsinerillu pillugit aallakaatittakkatik pingasoriaammik annertusisimallugit. Aap, pinerlunneq iluanaarutaasarpoq! „Nakuuserneq akueriinnarparput,“ tarnip nakorsaa Karl Menninger oqarpoq, „aammali aviisitsinnut saqqaliuttarparput. TV-kkut aallakaatitassiat pingasuugaangata ataatsimi imaluunniit sisamaagaangata ataatsimi nakuuserneq meerartatsinnut aliikkutassiarineqartarpoq. Ukorsiinnguinaa! Nakuuserneq nuannareqaarput!“
Qanittukkut ilisimatuussutsikkut misissuinermi erserpoq qaratsap sananeqaasia avatangiisillu inuup sakkortusaartarneranut pisooqataasorujussuusut. „Paasiartuinnarparput avatangiisit ajortut meeqqat annertusiartuinnartumik atuligaat nakuusernersuarmik pilersitsisartut,“ taama oqarpoq dr. Markus J. Kruesi, Illinoisip Universitetiani inuusuttunik ilisimatusarfimmeersoq. „Avatangiisini pisartut qaratsami molekylini allanngorneqartitsisarput inuit eqqarsaqqaaratik iliuuseqartalernerannik kinguneqartumik.“ Ilaatigut „ilaqutariittut aaqqissuussap ajalusoornera, angajoqqaatut kisimiilluni pilersuineq, piitsuujuarneq ikiaroornartunillu atornerluiuarneq qaratsap sananeqaataanik allanngortitsisinnaapput sakkortusaarajussinermik kingunilimmik — aali taamatut pisoqarsinnaanera ajornarluinnartutut isigineqarsimagaluartoq,“ taamatut allassimasoqarpoq atuakkami Inside the Brain-imi.
Oqaatigineqarpoq qaratsami allanngornerit ilagigaat serotoninip, qaratsap sananeqaataasa ilaata sakkortusaarusussutsimik annikillisitsisarsorineqartup, millinera. Misissuinerit takutippaat aalakoornartup qaratsap serotoninitaa annikillisittaraa, taamaalilluni nakuusernerup aalakoornartumillu atuipilunnerup imminnut atassuteqarnerannik qangalili ilisimasaq ilisimatuussutsikkut uppernarsarneqarluni.
Ullumikkut nakuusernersuaq suli aamma allamik pissuteqarpoq. Atuakkami siulittuutinik imalimmi uppernartumi, Biibilimi, ima mianersoqqussuteqarpoq: ’Imaattorli ilisimassavat: ullussani kingullerni ajornartunik nalliuttoqassammat, inuit inuujumaarmata imminnik asasut, aningaaserituut, usorsitsaapiluttut, anneruniartut, . . . asanniuitsut, saammajuitsut, mamarliisut, nunujuitsut, qiningasut, ajunngitsunik uumissuisut, killuussisut, isumaatsut, ilisimatuuniartut, . . . taamaattullu alisimaniakkit.’ (2 Timûtiuse 3:1-5) Aap, ullumikkut nakuusernersuaq Biibilip ’ullussanik kingullernik’ siulittuutaata eqquunneraa.
Aamma alla ullumikkut nakuusernerup ingasalluinnarneranut pisuuvoq. Biibilimi ima allassimasoqarpoq: ’Eqqanaq nuna imarlu, Diaavulu ilissinnut aqqarmat kamattorsuulluni, piffissakissutsi nalunnginnamiuk.’ (sarĸúmersitat 12:12) Diaavulu inngilipiloqataalu qilammit igitaasimapput ajussusertillu inuiannut saatsissimallugu. ’Silaannarmut naalagaasutut’ Diaavulup ’anersaaq naalasseriinnerup qitornaani maanna sunniisoq’ aquppaa, nunarsuarmi nakuuserneq ingasalluinnalersillugu. — Evfisumiut 2:2.
Ullumikkut silarsuup ’silaannaa’ tamanna qanoq iliorluta akiorsinnaavarput? Isumaqatigiinngissutillu qanoq iliorluta nakuusernertaqanngitsumik aaqqinniartarsinnaavavut?
[Qupp. 3-mi assiliartaq]
Meeqqat kisissaanngitsut pinerlineqarlutillu, unatarneqarlutillu toqunneqartarput nunarsuarmi sumiiffiit nakuuserfiunerpaat ilaanni — angerlarsimaffimmi!