‘Makedoniamut ikaarsinnaavit’?
1. Sooq Paulusi angalaqataalu Makedonialiarpat?
1 Ukiup 49-p missaani Paulusip ajoqersuiartortitatut angalanermi aappaani Antiokia Syriamiittoq qimappaa. Efesosi Asiaaqqallu illoqarfii allat tikinnissai siunertaraa. Kisiannili, anersaamik illernartumik ‘Makedoniamut ikaarnissaanut’ kajumissisinneqarpoq. Angalaqatinilu nuannaarlutik tamanna akueraat nunamilu tassani ilagiit siulliitpilersinneqarnera piginnaatitaaffigalugu. (ApS 16:9, 10; 17:1, 2, 4) Ullumikkut aamma silarsuup ilaani angalarfigisartakkatsinni katersuinermut sulisussanik pisariaqartitsipput. (Matt 9:37, 38) Ikiuussinnaavit?
2. Sooq ilaasa nunamut allamut nuunnissartik eqqarsaatigisimanngilaat?
2 Immaqa ajoqersuiartortitatut anersaaq Paulusitut pigigaluarpat, nunanulli allanut nuunnissat eqqarsaatigisimanngilat. Imaassinnaavoq, ukioqqortusinerit imaluunniit arnaagavit qatanngut kisimiittoq mikisunilluunniit meeraqarnerit pissutigalugit Gileadi ilinnut periarfissaanngitsoq. Immaqa oqaatsinik allanik ilikkarnissat qularigakku nunamut allamut nuunnissat eqqarsaatigisimanngilat. Immaqa aningaasaqarniarneq pissutigalugu nunamut allamut nuunneruvutit taamaattumillu nuunnissannut nangaallutit. Periarfissatit qinunikkut eqqarsaatigeqqissaarukkit immaqa paasilissavat nunamut allamut pisariaqartitsisumut nuunnissannut akornutissaqarnak.
3. Sooq nunami allami oqaluussinissamut ajoqersuiartortitatut ilinniartitaasimanissaq pisariaqanngila?
3 Ajoqersuiartortitatut ilinniartitaasimanissaq pisariaqarpa? Suut pissutigalugit Paulusi angalaqataalu angusaqarluarpat? Jehova anersaavalu illernartoq tatigigamikkit. (2 Kor 3:1-5) Taamaattumik, immikkut ittumik ilinniartinneqanngikkaluarlutit nunami allami oqaluussininnik iluatsitsilluarsinnaavutit. Eqqaamajullu Teokratiimik Ilinniarfimmi Kiffartornermilu tunngasunik ataatsimiinnermi ilinniartinneqartuaannaravit. Gileadimi ilinniarfinnilunniit assingusuni ilinniarnissat anguniagarigukku qaaqqusaanissavit tungaanut nunamut allanut nuussimanerit misilittakkatigut kingusinnerusukkut iluaqutigisinnaavat.
4. Sooq utoqqaanerusut nunani allani oqaluussisinnaanertik nangaassutigissanngilaat?
4 Utoqqaanerusut: Utoqqaanerusut anersaakkut inersimalluartut peqqissullu nunami pisariaqartitsiffiusumi iluaqutaangaarsinnaapput. Soraarnerussutisiaqalernikuuit? Annikitsuinnarmilluunniit soraarnerussutisiaqaraanni nunani ineriartorfiusuni naammalluarsinnaapput, aningaasartuutit annikinnerullutillu nakorsartinnerlu pitsaasoq nunamit nuuffigisaminnit akikinnerusarmata.
5. Qatanngut angut soraarnerussutisialik nunamut allamut nuuttoq oqaluttuariuk.
5 Angut qatanngut tuluttut oqaluttoqarfiusumeersoq, utoqqaanertaq pioneriusorlu soraarnerussutisialik, Asiap kujataani kitaanut takornariaqarfiusumut, oqaluussisartut eqimattat tuluttut oqaluttut qulingiluaasut ikiorniarlugit nuuppoq. Nuunnerit 30.000-it nunami tassani najugaqartut eqimattat oqaluussiffigaat. Ukiut marluk ingerlaneranni inuit 50-it ataatsimiinnermut najuuttalerput. Qatanngut angut allappoq: “Nuunninni misigisimanngisaannakkannik pilluaqqussutinik nuanningaartunik misigisaqarpunga. Ilaannaaluunniit oqaluttuarissallugit piffissaq naammanngilaq.”
6. Qatanngut arnaq kisimiittoq nunamut pisariaqartitsiffiusumut nuuttoq oqaluttuariuk.
6 Qatanngutit arnat kisimiittut: Jehovap qatanngutit arnat nunani allani pisariaqartitsiffiusuni nutaarsiassamik oqaluussissutiginninnermut tupinnaannartumik atorsimavai. (Tuss 68:12) Qatanngut arnaq inuusuttoq nunami allami kiffartornissani anguniagarisimavaa, angajoqqaavisali paasinartumik ernumagaat. Taamaattumik nuna politikkikkut aningaasaqarniarnikkullu isumannaatsoq toqqarpaa, immikkoortortaqarfimmut allagaqarpoq paasissutissanillu atoriaannaasunik pissarsilluni. Ukiut arfinillit nunami tassani najugaqarnermini pilluaqqussutissarpassuarnik misigisaqarpoq. Oqarpoq: “Nunanni Biibilimik atuaqqissaaqateqalernissannut periarfissaq annikitsuarsuusimassagaluarpoq. Nunami pisariaqartitsiffiusumi kiffartorsimanerma amerlasuunik Biibilimik atuaqqissaaqateqalersissinnaatilerpaanga ilinniartitsisutullu pikkorinnerulersillunga.”
7. Ilaqutariit nunamut allamut nuuttut oqaluttuarikkit.
7 Ilaqutariit: Meeraqarussi, nutaarsiassaq nuannersoq oqaluussissutiginiarlugu nunamut allamut nuunnissassinnut akornutaappat? Ilaqutariit ataatsit marlunnik meerallit, aappaa arfineq pingasunik aappaalu qulinik ukiullit misiliiumallutik aalajangerput. Anaanaasoq tamanna pillugu allappoq: “Qujamasuutigaarput meeqqavut maani specialpionerit ajoqersuiartortitallu ilagalugit peroriartormata. Nunami pisariaqartitsiffiusumi kiffartornerput inuunitsinnik pisuunnguallatitseqaaq.”
8. Allamiut oqaasiinik ilinniarsimanani nunani allani kiffartortoqarsinnaava? Nassuiaruk.
8 Oqaatsitigut isumakuluutit: Allamiut oqaasiinik ilinniarnissat ernumassutigalugu nunamut allamut nuunnissat nangaassutigaajuk? Immaqa nunat nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussissutiginnittunik pisariaqartitsiffiusut ilaasa oqaasiinik oqaluttarputit. Aappariit tuluttut oqaluttut spaniamiutut oqaluttoqarfiusumut, nuunnerpassuit tuluttut oqaluttut nuuffigisimasaannut, nuupput. Immikkoortortaqarfimmut paasissutissanik piniaramik ilagiit tuluttut oqaluttoqarfiusut pisariaqartitsisut allattorsimaffii pissarsiarivaat, ataaserlu toqqaramikku marloriarlugu tikeraarsimavaat. Nunagisaminut uteramik aningaasartuutitik annikillisippaat ukiorlu ataaseq ileqqaagaqarlutik. Nuunnissaminut piareermata, inissiamik akilersinnaasaminnik nassaarniarnerannik qatanngutit nunaqavissut ikiorpaat.
9, 10. Nunanut allanut nunasisimasut suna eqqarsaatigisinnaavaat, aamma sooq?
9 Nunasisut: Sallusuissut suli ilikkanngikkallarakku nunamut allamut nunasinikuuit? Immaqa illit nunami qimassimasanni katersuinermi sulisussanik pisariaqartitsisoqarpoq. Ikiuunniarlutit uterlutit nuunnissat eqqarsaatigisinnaaviuk? Ilimanarpoq nunanut allanut naleqqiullugu suliffissannik inissannillu pissarsinissat piuminarnerussasoq. Qularnanngitsumik oqaatsit tassani atorneqartut atorlugit oqalussinnaareerputit. Naalagaaffimmik nutaarsiassamik oqaluussininnik inuit tusarnaarusunnerussagunarpaatsit takornartamik oqaloqateqarnermit.
10 Angut Albaniamiit Italiamut qimaasutut nunasisoq iluarisaminik suliffittaarpoq ilaquttaminullu Albaniamiittunut aningaasanik nassitsisarluni. Sallusuissummiilerami specialpionererpaaluit Italiamiut Albaniami pisariaqartitsiffiusumut nuunniartut Albaniamiut oqaasiinik ilinniartilerpai. Qatanngut allappoq: “Nunamut qimatannut aallarput. Oqaatsit ilisimanngikkaluarlugit aallarnissaminnut qilanaarput. Uanga albaniamiutut oqaaseqarlungalu kultureqarpunga. Italiamiuna susunga?” Qatanngut aalajangerpoq Albaniamut uterluni nutaarsiassamik nuannersumik oqaluusseqataaniarluni. Oqarpoq: “Italiami suliffiga aningaasarsiorneralu imminiiginnarlugit aallarama peqqissimivunga? Naamerluinnaq! Suliassamik piviusumik Albaniami nassaarpunga. Uanga isumaqarpunga suliaq isumaqarluartoq nuannaalersitsisartorlu tassaasoq periarfissat tamaasa atorlugit Jehovamut kiffartorneq!”
11, 12. Nunamut allamut nuunniarlutik eqqarsaateqartut qanoq iliussappat?
11 Qanoq iliortoqartartoq: Makedonialiannginnerminni, Paulusi angalaqataalu kitaaliarniarlutik aalajangersimapput, ‘anersaamilli illernartumik akornuserneqarput’ avannaanullu aallarlutik. (ApS 16:6) Bitynia qanillimmassuk Jiisusip inerterpai. (ApS 16:7) Jehovap oqaluussinermik suliniarneq Jiisusi aqqutigalugu nakkutigiuarpaa. (Matt 28:20) Taamaattumik, nunamut allamut nuunnissat eqqarsaatigigukku, siulersorneqaqqullutit Jehova qinunikkut saaffigiuk. — Luk 14:28-30; Jaak 1:5; Ungalusaq “Nunami sumi pisariaqartitsisoqartoq qanoq ilillutit paasisinnaagit” takuuk.
12 Utoqqaanertat kristumiullu inersimalluartut allat suliassamut nutaamut qanoq piukkunnartiginerlutit unneqqarissumik oqaaseqaqqukkit. (Uss 11:14; 15:22) Allaaserisat saqqummersissimasavut, nunami allami kiffartornermut tunngasut atuakkit, nunallu eqqarsaatigisatit pillugit paasissutissanik ujaasigit. Nuna nuuffigissallugu soqutigisat ulluni arlalinni tikeraarsinnaassaviuk? Nunamut allamut nuunniarlutit pimoorussiguit, nunami tassani immikkoortortaqarfimmut paasissutissanik piumallutit allassinnaavutit adressit ‘Årbogen’-imi nutaami allassimasut atorlugit. Allakkalli toqqaannartumik immikkoortortaqarfimmut nassiunnagit ilagiinni utoqqaanertamut tunniussinnaavatit, taakkua oqaaseqaatiminnik ilanngussillutik nassiutissavaat. — Takuuk Organiseret til at gøre Jehovas vilje, quppernerit 111-112.
13. Immikkoortortaqarfiup qanoq ikiorsinnaavaatit, illilli nammineq suut akisussaaffigissavigit?
13 Immikkoortortaqarfiup nunamik toqqaaniarninnik aalajangerniarninnut paasissutissanik iluaqutaasinnaasunik ikiorusuppaatsit, aningaasatigulli tapersersorsinnaanngilaatsit nunamilu najugaqarnissamut akuersissummik visumimilluunniit aamma inatsisitigut najoqqutassanik inissannilluunniit ikiorsinnaanngilaatsit. Nuunnginninni misissuilluaqqissaarnissaq illit akisussaaffigissavat. Taamaattumik aamma nammineq visum-imut najoqqutassiat sulinissamullu akuersissut ambassadinut konsuuleqarfinnulluunniit pissarsiariniarnissaat akisussaaffigaat. Nuuttut imminnut pilersorsinnaassapput oqartussallu piumasaqaataat malissallugit. — Gal 6:5.
14. Nunamut suliatsinnik killilersuisumut tikeraarniaruit imaluunniit nuunniaruit suut mianersuuttariaqarpigit?
14 Nunat suliatsinnik killilersuisut: Nunat ilaanni qatanngutit nunaminni pallorfiginninnerminnik mianersortariaqarput. (Matt 10:16) Oqaluussisartut tikeraartut nuuttulluunniit mianersuaalliorlutik pissusilersortut maluginiarneqarsinnaapput taamaalillutillu qatanngutit tassani najugaqartut navianartorsiortilersinnaallugit. Nunamut taamaattumut nuunnissat eqqarsaatigigukku, iliuuseqaqqinnginninni, illit nunanni immikkoortortaqarfimmut utoqqaanertat ilagiinniittut aqqutigalugit allagaqarit.
15. Nuunniarlutik periarfissaqanngitsut qanoq ilillutik kiffartornertik annertusarsinnaavaat?
15 Nunamut allamut nuussinnaanngikkuit: Atukkatit pissutigalugit nunamut allamut nuussinnaanngikkuit nikalloqinak. Immaqa “sulinissamut matu angisooq” alla ilinnut ammavoq. (1 Kor 16:8, 9, NV) Nunani orninneqarsinnaasuni nakkutilliisup angalasartup, pisariaqartitsinermik ilisimasaqartup, ilagiinnut imaluunniit eqimattanut qanittumiittunut allamiutut oqaluttunut ilaalernissat siunnersuutigisinnaavaa. Imaluunniit illit ilagiinni kiffartorninnik annertusaanerusinnaavutit. Atukkatit qanoq ikkaluarpataluunniit qamannga pisumik kiffartornissat pingaarnerpaavoq. — Kol 3:23.
16. Nunamut allamut nuunniartut qanoq qisuariarfigissavavut?
16 Kristumiumik anersaakkut inersimalluartumik nunami allami kiffartorniarluni siunertaqartumik ilisarisimasaqarpit? Taava tapersersorlugulu kajumissaaruk! Paulusip Antiokia Syriamiittoq qimammagu, Ruumap Naalagaaffiani illoqarfiit anginerit pingajoraat (Ruuma Alexandrialu tulleralugit). Angalaarfissaq taama angitigisoq, Antiokiami ilagiit Paulusip ikiuinera atorfissaqartissagunarpaat aallarpallu maqaasissagunaqalugu. Paulusi aallarmat qatanngutit tassaniittut nikallorsimanersut Biibilimi allassimasoqanngilaq. Ersarippoq namminneq nunagisartik kisiat eqqarsaatigiinnarnagu ‘narsaat’ silarsuaq eqqaamagaat. — Matt 13:38.
17. ‘Makedoniamut ikaarnissaq’ eqqarsaatigeqqissaassallugu sunik pissutissaqarpa?
17 Paulusip angalaqataasalu Makedoniamut qaaqquneqarnertik ilassigamikku pilluaqquneqangaarput. Filippimiitillutik Makedoniami Lydia nanivaat, “Jehovallu taassuma uummataa ammarpaa Paulusip oqaasiinik pigiliussisillugu.” (ApS 16:14) Takorlooruk, Lydia tusarnaarmat inoqutaalu tamakkerlutik kuisimmata, Paulusi angalaqataalu qanoq nuannaartigisimassusii! Nunarpassuarni Lydiatut eqqortuliorusuttut Naalagaaffimmik nutaarsiassamik suli tusarsimanngillat. Illit ‘Makedoniamut ikaaruit’ nanillugillu ikiuinikkut nuannaarneq misigissavat.