INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK Watchtower
INTERNETIKKUT ATUAGAATEQARFIK
Watchtower
Kalaallisut
  • BIIBILI
  • BIIBILILERSAARUTIT
  • ATAATSIMIINNERIT
  • bt kapitali 3 qupp. 22-30
  • “Anersaamik illernartumik peqangaalerput”

Immikkoortumi matumani isiginnaagassiaqanngilaq.

Ajoraluartumik isiginnaagassiap aanerani ajutoortoqarpoq.

  • “Anersaamik illernartumik peqangaalerput”
  • Guutip kunngeqarfia pillugu oqaluussiuarit
  • Qulequtaaqqat
  • Tamatumunnga assingusut
  • “Tamarmik illumi katersuupput” (ApS 2:1-4)
  • ‘Tamarmik immikkut oqaatsitik atorlugit oqaluttut tusaavaat’ (ApS 2:5-13)
  • ‘Petrusi sassarpoq’ (ApS 2:14-37)
  • ‘Tamassi imermut morsutsitaagitsi’ (ApS 2:38-47)
  • Piinsip ulluani Peter oqaluussisoq
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1996
  • Inuiaat ’immikkut oqaasillit tamalaat’ nutaarsiassaq nuannersoq tusarpaat
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 2006
  • Ataatap ernerullu anersaallu illernartup aqqini kuisinneq
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 2010
  • Jehova naalagaraarput!
    Napasuliaq Alapernaarsuiffik — 1991
Guutip kunngeqarfia pillugu oqaluussiuarit
bt kapitali 3 qupp. 22-30

KAPITALI 3

“Anersaamik illernartumik peqangaa­lerput”

Ullormi piinsimi anersaamik illernartumik peqalernerup sunniuteqarnera

Apustilit Suliaat 2:1-47 tunngavigalugit

1. Ullormi piinsimi inuit sunersut oqaluttuariuk.

INUPPASSUIT Jerusalemmip aqquserngini nuannaarlutillu pissangapput.a Guutisiorfiup pilliivianiit pujorpoq, aamma akioriilluni erinarsuutaagunartunik Levikkut erinarsorput. (Tuss 113-118) Tikeraarpassuit aqqusinerni takussaapput. Nunanit ungasis­sorsuarniit ukunaneersuupput: Elarmi, Mesopotaamia, Kapaduukia, Pontusi, Egypteni aamma Roma.b Susunuku? Ulloq piinsi, tassa ‘inereqqaatisiorfik’, nalliussivaat. (Mos 4. 28:26) Ukiumoortumik nallius­sinermi tamatumani suaasiassanik katersinerup naammassinera aamma qajuusiassanik katersuinerup aallartinnera malunnar­tinneqartarpoq. Ulloq nuannersuusarpoq.

JERUSALEMMI – ILLOQARFIK JUUTIT PINGAARTITAAT

Apustilit Suliaanni kapitalini siullerni allaatigineqartut ilarpassui Jerusalemmimi pisimasuupput. Jerusalemmi Judiiami qaqqarsuit ilaanniippoq, Immamit Akullersuarmit kangimut 55 kilometerit missaannik ungasitsigisumiilluni. Ukiumi 1070-imi Kr.in.si. kunngip Daavip pallittaalisaq Ziionnip qaqqaaniittoq tiguarpaa, illoqarfillu tassani sananeqartoq tassaalerpoq itsaq Israalip illoqarfiisa pingaar­nersaat.

Juutit oqaluttuatoqaat naapertorlugit Aaperaap ernini Iisaaq qaqqami Morijami, qaqqap Zionip qanittuaniittumi, pilliutigileraluarsimavaa. Tamanna pivoq Apustilit Suliaanni oqaluttuarineqartut ukiut 1.900-t missaat sioqqullugit. Qaqqami Morijami Saalumuup Jehovamut guutisiorfik siulleq sanammagu qaqqaq taanna Jerusalemmimut ilaalerpoq. Guutisiorfik taanna juutit inuuneranni guutisior­nerannilu pingaar­tinneqangaarpoq.

Juutit nunarsuarmi tamaneersut guutisiorfimmukarlutik Jehovamut pilliil­lutillu guutisiorlutillu ukiumoortumik nalliuttuni nallius­siartortarput. Taamaaliortarput Guutip peqqussutaa maleruarlugu: “Angutitatit tamarmik ukiumut pingasoriarlutik najukkami Naalakkap qinerumaagaani Naalakkap Guutivit kiinaata saanut sassartassapput.” (Mos 5. 16:16) Juutit eqqartuus­siviisa qullersaat – tassa innuttaaqatigiinnut, naalakkersuisunut upperisarsioqatigiinnullu oqartus­saassuseqartut – aamma Jerusalem­mimiipput.

2. Ukiumi 33-mi ullormi piinsimi tupinnartumik sumik pisoqarpa?

2 Ukiumi 33-mi upernaakkut ullaap tungaani qulingiluat missaanni tupinnangaartumik pisoqarpoq ukiorpassuarni eqqaamaneqarumaartumik. Tassanngaannaq “qilammit nipi nipitooq anorersuartut” nipilik tutsiuppoq. (ApS 2:2) Isersimasullu ilinniartitat 120-t missaan­niittut tamarmik tusaasin­naavaat. Tupaallan­nartumillu pisoqarpoq. Oqqat innertut ittut takussaalersut isersimasut niaquinut tupput.c Taava ilinniartitat “anersaamik illernartumik peqangaalerput” allamiutullu oqalulerlutik. Illumiit anigamik tikeraat allamiut Jerusalem­mimiittut oqaluutilerpaat. Oqaluussaallu tupigusungaarput, tassami immikkut tamarmik “oqaatsitik atorlugit oqaluttut” tusaavaat. – ApS 2:1-6.

3. (a) Sooq oqarsin­naavugut guutisiornermi ilumoortumi ukiumi 33-mi ulloq piinsi pingaaruteqartoq? (b) Petrusip oqalugiaatimini “qilaap kunngeqarfianut matuersaatit” siullersaat qanoq atorpaa?

3 Pisimasoq tupinnartoq tamanna guutisiornermi ilumoortumi pisimasuuvoq pingaarutilik – tassami inuiaqatigiit anersaakkut Israali, kristumiut tanitat ilagiivi, pilersin­neqarput. (Gal 6:16) Allamilli aamma pisoqarpoq. Petrusi ullormi tamatumani inuppas­suarnut oqalukkami “qilaap kunngeqarfianut matuersaatit” imminut paaritin­neqartut pingasuusut siullersaat atorpaa. Matuersaatillu pingasut tamarmik immikkut inunnut eqimattanut assigiin­ngitsunut pingasunut immikkut pisinnaatitaanissamut ammaassinermut atortus­saapput. (Mat 16:18, 19) Matuersaat siulleq atorneqarmat juutit aamma juutit upperisaannut ilanngus­simasut nutaarsiassat nuannersut paasisin­naalerlugillu Guutip anersaavanik illernartumik taninneqarsin­naalerput.d Taamaalillutik anersaakkut Israalimut ilaalersin­naapput Guutip kunngeqarfiani kunngiunis­saminnik palasiunis­saminnillu neriuuteqalerlutik. (Saqq 5:9, 10) Piffissap ingerlanerani Samaariamiut kingusin­nerusukkullu inuit inuiannit tamaneersut taamatut neriuuteqalerput. Ukiumi 33-mi ullormi piinsimi pisimasut pingaarutillit qanoq ilinniarfigisin­naavagut?

“Tamarmik illumi katersuupput” (ApS 2:1-4)

4. Ilagiit kristumiut ukiumi 33-mi pilersin­neqartut suliaat maannamut qanoq ingerlan­neqarpat?

4 Ilinniartitat 120-t missaan­niittut inimi qullermi katersuuttut anersaamik illernartumik taninneqarmata kristumiut siulliit ilagiittut aaqqissuun­neqarput. (ApS 2:1) Ulloq naammat inuit tuusintit arlallit imermut morsutsin­neqarlutik ilagiinnut ilaalersimapput. Taamani peqatigiiffipput aallartippoq nalitsinnilu ilagiit kristumiut amerliar­tuinnarlutik. Angutit arnallu Jehovamik asannittut ‘Kunngeqarfik pillugu nutaarsiassat nuannersut inuiaqatigiinnut tamanut’ naggatissaq nalliutsinnagu “nunarsuaq tamakkerlugu” oqaluus­sissutigaat. – Mat 24:14.

5. Kristumiut siulliit assigalugit uppeqatitsinnik peqateqartarneq qanoq iluaqutigisarparput?

5 Aamma kristumiut ilagiittut aaqqissuun­neqarnerat tanitanut kingusin­nerusukkullu ‘savanut allanut’ anersaakkut nakussatsis­sutaassaaq. (Joh 10:16) Paulusip kristumiunut Romamiittunut allakkamini ersersippaa ilagiin­niittut tapersersoqatigiinnerat qanoq pingaar­titsigalugu. Ima allappoq: “Takorusoqaassi, nakussatseq­qullusimi anersaakkut tunissummik avitseqatigerusukkassi imaluunniit allatut oqaatigalugu: Uppernitsigut tamatta qiimmas­saqatigiin­niassagatta.” – Rom 1:11, 12.

ROMA – NAALAGAAF­FISSUARMI ILLOQARFIIT PINGAAR­NERSAAT

Apustilit Suliaanni allaatigineqartut nalaanni Roma illoqarfiuvoq anginerpaallunilu pingaaruteqar­nerpaaq. Naalagaaf­fissuarmi illoqarfiit pingaar­nersaraat, naalagaaf­fissuarlu taanna pissaaneqar­nerpaaffimmi nalaani Tuluit Nunaannit Afrikap avannaatungaa tikillugu aamma Atlanterhavimiit Persiap Kangerliumanersua tikillugu pissaaneqarpoq.

Romami innuttaasut kulturimikkut, naggueqatigiis­sutsimikkut, oqaatsimikkut, upperisamikkullu assigiin­ngitsorujus­suupput. Naalagaaf­fissuarmi angalaf­figiuminartunik aqqusinerpas­suaqarmat inuit sumiiffinnit assigiin­ngitsuneersut Romamukarsin­naasarput. Romap ungasin­ngisaani umiarsualivimmut Ostiamiittumut umiarsuit nioqqutissanik – ilaatigut nerisassanik pisiassanillu akisuunik – useqartut tikittarput.

Kristumiut siulliit nalaanni inuit 1 millioninit amerlanerusut Romami najugaqarput. Taakkua affaat inussiaataasimagunarput – pinerluttutut eqqartuun­neqarsimasut, sorsunnermi tigusarineqarsimasut aamma meeqqat pisiarineqarsimasut angajoq­qaaminnil­luunniit qimanneqarsimasut. Inussiat ilaat tassaapput juutit Romamukar­titaasut Romamiut sakkutuuisa naalagaata Pompejusip ukiumi 63-imi Kr.in.si. Jerusalemmi tiguarmagu.

Inuit Romamiittut inussiaan­ngitsut amerlanersaat piitsuugamik inissiani mikisuni amerlaval­laarlutik najugaqarput naalakkersuisullu tapersiis­sutaannik inuussuteqarlutik. Kaasarit Romami kusanartunik illorsualior­titsisarsimapput kikkunnut tamanut ammasunik. Taakkua ilaat tassaapput isiginnaar­titsisarfiit timersor­tarferujussuillu. Taakkunani isiginnaar­titsisut, sakkulerlutik akersuuttartut qamutinillu sorsuutinik sukkaniuttartut akeqanngitsumik isiginnaar­neqarsin­naasarput.

6, 7. Nalitsinni Jehovap Nalunaajaasuisa Jiisusip inuiannut tamanut oqaluus­seqqusinera qanoq eqquutitippaat?

6 Kristumiut siulliit suliaannik uagut nangitseqataavugut. Jiisusip ilinniartitani taakkua sapernar­tissinnaasaannik pissanganar­tumilli suliassippai. Ima oqarfigai: “Inuit inuiaqatigiinnit tamaneersut uannik malinnit­tunngoq­qullugit ilinniar­tikkiar­torsigit. Ataatap aqqani, Ernerup aqqani anersaallu illernartup aqqani imermut morsutsissavasi ilissinnullu peqqussutinnik tamanik maleruaaq­qullugit ilinniar­tillugit.” – Mat 28:19, 20.

7 Nalitsinni Jehovap Nalunaajaasuisa tamanna aamma suliaraat. Soorunami nunarsuarmi inuit assigiin­ngitsunik oqaasillit oqaluus­siffigis­sallugit sapernarsinnaavoq. Jehovalli Nalunaajaasuisa atuagassiat Biibilimik tunngavillit oqaatsini tuusintinit amerlanerusuni saqqummersis­simavaat. Jehovap Nalunaajaasuisa ilagippatsit Guutillu kunngeqarfia pillugu oqaluus­sisaruit nuannaar­nissamut pissutis­saqarluarputit. Tassaavutimmi nunarsuarmi inuit amerlagisas­saanngitsut Jehovap aqqanik ilisiman­nittutut nassuiaaq­qissaartartut ilaat.

8. Qatanngutigiissuit qanoq iluaqutigaagut?

8 Piffissami erloqinartumi matumani nuannaarluta pinertusaarsin­naaqqulluta Jehova Guuti nunarsuaq tamakkerlugu qatanngutigiis­suarnik pilersitsisimavoq. Paulusi kristumiunut hebræerinut ima allappoq: “Asannit­tuliornissamut ajunngitsulior­nissamullu kajumis­saaqatigiik­kumalluta isumassoqatigiitta. Ataatsimiigias­saarsimasut ilaarnagit qiimmas­saqatigiitta. Ulloq nalliutilermat tamakku tamaasa iliuuserinerus­savagut.” (Hebr 10:24, 25) Kristumiut ilagiittut aaqqissuun­neqarnerat Jehovamit tunissutaavoq uppeqatinnik qiimmas­saasinnaaq­qullutit namminerlu qiimmas­sarneqarsin­naaqqullutit. Anersaakkut qatanngutitit qanimut attaveqarfigisakkit kristumiullu ataatsimiinnerini tamatigut najuuttarlutit.

‘Tamarmik immikkut oqaatsitik atorlugit oqaluttut tusaavaat’ (ApS 2:5-13)

[Qupp. 22-mi assiliartaq]

“Guutip pissaalluni suliai pillugit oqaatsigut atorlugit oqaluttut tusaavagut.” – Apustilit Suliaat 2:11

9, 10. Allamiutut oqaasillit oqaluus­siffigisin­naajumallugit oqaluus­sisartut ilaat susimappat?

9 Takorlooruk ukiumi 33-mi ullormi piinsimi juutit upperisaannut ilanngus­simasut juutillu katersuuttut nuannaangaarnerat. Ilimanarpoq taamani najuuttut amerlanersaat nammineq oqaatsimik saniatigut grækerisut hebræerisul­luunniit oqalussin­naasimassasut. Maannali allamiut ‘tamarmik immikkut oqaatsitik atorlugit oqaluttut tusaavaat’. (ApS 2:6) Oqaatsit ilitsoq­qussatik atorlugit nutaarsiassat nuannersut tusaramikkit killitsingaarsimassapput. Soorunami nalitsinni tupinnar­tuliornikkut allamiutut oqaluleriataarsin­naanngilagut. Oqaluus­sisartorpassuilli Guutip kunngeqarfianik inuiannut tamanut oqaluus­sisarput. Qanoq? Ilaasa allamiut oqaasii ilinniarsimavaat ilagiinni allamiutut oqaasilinni kiffartorsin­naajumallutik, imaluunniit nunamut allamut nuussimapput. Oqaluus­sisartullu taakkua ilungersorlutik iliuuserisimasatik oqaluus­siffigisamik nuannaarutigisaraat malugisarpaat.

10 Christine assersuutigeriartigu. Nalunaajaasut arfineq-marluk allat peqatigalugit oqaatsit gujarati pikkoris­sarfigai. Ilaanni suliffimmini arnaq inuusuttoq naapikkamiuk ilitsoq­qussaralugu oqaasii atorlugit gujaratitut ilassivaa. Arnaq tupigusuppoq, paaserusuppaalu sooq Christinep oqaatsit taama ilikkaruminaatsigisinnaasut ilinniarusus­simagai. Christinellu oqaluus­siffigaa. Arnarlu Christinemut oqarpoq: “Ilumut pingaarutilimmik oqaluttuas­saqarsimassaasi.”

11. Inunnut allamiutut oqaasilinnut oqaluus­sinissamut qanoq piareersarsin­naavugut?

11 Soorunami tamatta allamiut oqaasiinik ilinniar­nissamut periarfis­saqanngilagut. Tamattali inunnut allamiutut oqaluttunut oqaluus­sinissamut piareersarsin­naavugut. Qanoq? Ilaatigut app-eq JW Language® atorlugu illoqarfitsinni allamiutut oqaasilinnut ilassin­neriaatsit ilinniarsin­naavugut. Aamma oqaaseqatigiinnik soqutigin­nilersitsisin­naasunik ilinniarsin­naavugut. Nittartak­katsinni jw.org-imi isiginnaagassiat Biibililersaarutillu oqaluus­siffigisap oqaasii atorlugit sanaat takutis­sinnaavagut. Taamaaliornikkut nuannaangaarsin­naavugut, soorlu kristumiut siulliit allamiut ‘oqaasii atorlugit’ oqaluus­sigamik nuannaangaartut.

MESOPOTAAMIAMI EGYPTENIMILU JUUTIT

Jiisusip Kristusip nalaani juutit pillugit atuakkiami ima allassimavoq: “Israalikkut, tassaasut Juudameersut aamma Israalimeersut (naggueqatigiinnit qulineersut), Assyriamiunit Babylon­nimiunillu aallarus­saasimasut kinguaavi Mesopotaamiami, Meediami Babylonnimilu najugaqarput.” (Geschichte des jüdischen Volkes im Zeitalter Jesu Christi [Kr.in.si. 175–Kr.in.king. 135]) Ezra 2:64 naapertorlugu Israalikkut Babylonnimi aallarus­saaqqasimasut Kr.in.si. 537-mi nunaminnut utertut 42.360-iinnaapput. Flavius Josefus allappoq kristumiut siulliit nalaanni juutit “Babylonnimi tamatumalu eqqaani najugallit” tuusintilip­passuusut. Kr.in.king. ukiup 200-p ukiullu 500-p akornganni juutit tassani najugallit inatsisitik allappaat, allattukkallu taakku Babylonnimiut Talmudiannik taaneqar­tarlutik.

Allatanit nassaarineqarsimasunit erserpoq Kr.in.si. ukiuni 500-kkunni Egypteni juutinit najugaqarfigineqarsimasoq. Piffissap tamatuma nalaani Jeremia juutinut Egyptenimiittunut, ilaatigut Nofimiittunut,g Jehovameersumik oqariar­tuuteqarpoq. (Jer 44:1) Ilimanarpoq juuterpassuit Kr.in.si. ukiup 323-p ukiullu 30-p akornganni Egyptenimut nuussimassasut. Josefus allappoq illoqarfimmut Alexandriamut nuuttut siulliit ilaat juutiusut. Piffissap ingerlanerani juutit illoqarfiup tamatuma ilaa najugaqarfigisartik namminneq oqartus­saaffigilersimavaat. Kristumiut siulliit nalaanni atuakkiortoq juutiusoq Filon allappoq juuteqatini 1 millionit Egyptenimi, “Liibyap killeqarfianiit Etiopiap killeqarfianut”, najugaqartut.

g Illoqarfik taanna aamma Memfisimik taaneqartarpoq.

‘Petrusi sassarpoq’ (ApS 2:14-37)

12. (a) Pruffiitip Juuilip ukiumi 33-mi ullormi piinsimi tupinnar­tuliornikkut pisussaq qanoq oqaatigaa? (b) Sooq Juuilip siulittuutaata kristumiut siulliit nalaanni eqquunnissaa ilimagineqarpa?

12 ‘Petrusi sassarpoq’ allamiut assigiin­ngitsorpas­suarnik oqaasillit oqaluun­niarlugit. (ApS 2:14) Tusarnaarusuttunut tamanut nassuiarpaa tupinnar­tuliornikkut allamiutut oqalussin­naalerneq Guutimeersuusoq tamannalu pruffiitip Juuilip siulittuutaanut uunga naapertuuttoq: “Anersaara kuiumaarpara inunnut tamanut.” (Joel 3:1) Jiisusi qilalian­nginnermini ilinniar­titaminut oqarpoq: “Ataataq qinnuigissavara, taassumalu … ikiortis­sassinnik allamik tunissavaasi.” Jiisusillu ikiortissaq taanna tassaanerarpaa ‘anersaaq illernartoq’. – Joh 14:16, 17.

13, 14. Petrusi tusarnaartimi uummataat killikkumallugit qanoq iliorpa, periaasialu qanoq ilaarsin­naavarput?

13 Petrusip naggasiilluni katersorsimasunut oqaasii uku paatsuugas­saanngillat: “Israalikkut tamarmik qularis­sanngilaat Jiisusi taanna qisummi naalliutsitsiviliami toqutarsi Guutip Naalagan­ngortillugulu Kristusin­ngortikkaa.” (ApS 2:36) Soorunami Petrusip tusarnaartaasa amerlanersaat Jiisusi qisummik naalliutsitsiviliami toqutaammat najuutin­ngillat. Inuiattulli ataatsimut isigalugit pisumut akisussaapput. Maluginiaruk Petrusip juuteqatini ataqqin­nittumik oqaluullugit uummataat killinniarai. Petrusip tusarnaartini assuariniarnagit allamik isumataar­tinniarpai. Petrusip oqaasii ajuallaatigaat? Naamerluinnaq. Tassami “uummatimikkut kapineqartutut misigipput”. Imalu aperipput: “Qanoq iliussaagut?” Qularnan­ngilluinnarpoq Petrusip isumalluar­tuunera tusarnaartaasa uummatimikkut killitsis­sutigalugulu allamik isumataar­nissaminnut kajumis­sissutigigaat. – ApS 2:37.

14 Petrusip tusarnaartimi uummataannik killiiniar­nermini periaasia ilaarsin­naavarput. Uagut oqaluus­siffigisatta isiginnit­taasiat Biibilimut naapertuutin­ngippat naqqinniapal­lattassan­ngilagut. Isumaqatigiis­sutigisin­naasarput samminerugutsigu pitsaanerussaaq. Taamaalior­taruttami Guutip oqaasia tunngavigalugu ataqqin­nittumik tunngavilersuisin­naassaagut. Ilumoortoq Biibilimeersoq isumalluar­nartumik saqqummiuk­kaangatsigu eqqortuliorusuttut tusarlius­satsinnik akuerin­ninnissaat ilimanar­nerussaaq.

PONTUSIMI KRISTUMIUSSUSEQ

Ukiumi 33-mi ullormi piinsimi Petrusip oqalugiaataanik tusarnaartut ilaat juutiupput Aasiaaqqap avannaatungaani Pontusimeersut. (ApS 2:9) Taakkualu nunaminnut uteramik nutaarsiassat nuannersut oqaluus­sissutigisarsimassavaat, Petrusimi allakkamini siullerni uppertunut Pontusimi sumiiffinnilu allani “siammarsimasunut” allappoq.h (Pet 1. 1:1) Allagaanit erserpoq kristumiut taakkunani najugallit uppernertik pissutigalugu ‘assigiin­ngitsutigut misilin­neqartarsimasut’. (Pet 1. 1:6) Immaqa ilaatigut akerlilersor­neqarlutillu malersor­neqartarsimassapput.

Pliniusip Nukarliup Romamiut naalagaaf­fissuata ilaani, tassa Bityniami Pontusimilu, naalagaatitaasup aamma kaasarip Trajanip allaqatigiit­tarnerannit erserpoq kristumiut Pontusimiittut allatigut aamma misilin­neqartarsimasut. Pliniusi ukiup 112-ip missaani Pontusimiilluni allappoq kristumiussutsip “tuniluunnera” angutinut, arnanut, inuusuttunut, utoqqarnut, pisuunut aamma piitsunut ulorianar­torsior­titsisoq. Pliniusip inuit kristumiuusutut unnerluun­neqarsimasut periarfis­sittarpai upperisaminnik miserratigin­ninnissaannut, taamaaliun­ngikkaangatalu toqutaatittarpai. Kinaluunniit Kristusimik perloqqusisoq guutipilun­nulluunniit qinusoq Trajansil­luunniit assinganik guutisiorfiginnittoq iperagaatittarpaa. Pliniusi ima allappoq: “Kristumiut ilumoortut taamaalior­navianngillat.”

h Oqaaseq “siammarsimasunut” grækerit oqaasiannit juutit pillugit atorneqar­tartumit nutserneqarsimavoq. Tamatumannga erserpoq kristumiun­ngortut siulliit amerlanersaat juutiusut.

‘Tamassi imermut morsutsitaagitsi’ (ApS 2:38-47)

15. (a) Petrusi qanoq oqaaseqarpa, tusarnaartaalu qanoq qisuariarpat? (b) Qanoq nalunngilarput inuit tuusintillit ullormi piinsimi nutaarsiassanik nuannersunik tusartut imermut morsutsin­neqarnissamut piareersimasut?

15 Ukiumi 33-mi ullormi piinsimi juutinut juutillu upperisaannut ilanngus­simasunut Petrusi ima oqarpoq: “Peqqissimigitsi, tamassilu … imermut morsutsitaagitsi.” (ApS 2:38) Tamatuma kingunerisaanik inuit 3.000-t missaat imermut morsutsin­neqarput, tamannalu tatsini Jerusalem­mimiittuni eqqaaniit­tuniluunniit pisimagunarpoq.e Anersaakkut piareersimanatik ingerlaannaq imermut morsutsitaappat? Imaappa Biibilimik ilinniar­titagut meerartagul­luunniit suli anersaakkut piareersimanatik imermut morsutsin­neqarsinnaasut? Naamerluinnaq. Eqqaamajuk juutit upperisaannut ilanngus­simasut juutillu ullormi tamatumani imermut morsutsin­neqartut Guutip oqaasianik ilisiman­nilluartuusut inuiannullu Jehovamut tunniul­luinnarsimasunut ilaasut. Aammami pimoorus­silluarnertik ersersereerpaat – taakkuami ilaat ungasis­sorsuarmiit ukiumoortumik nallius­sisarnermut najuukkiar­torlutik Jerusalemmimut tikissimapput. Guutip siunertaata piviusun­ngortin­neqarnissaani Jiisusip Kristusip pingaaruteqarnera pillugu ilumoortunik akuerin­nereerlutik Guutip kiffartorfigiuar­nissaanut piareerput – maannali Kristusip ilinniar­titaatut imermut morsutsin­neqarsimasutut.

JUUTIT UPPERISAANNUT ILANNGUS­SIMASUT KIKKUUPPAT?

“Juutit” aamma “juutit upperisaannut ilanngus­simasut” ukiumi 33-mi ullormi piinsimi Petrusip oqalugiaataa tusarnaarpaat. – ApS 2:10.

Angutit tatigisaasut nerisassanik agguaas­sinermik nakkutil­liisunngor­tinneqartut ilaat tassaavoq Nikkulaat “Antiokiamiu juutit upperisaannut ilanngus­simasoq”. (ApS 6:3-5) Juutit upperisaannut ilanngus­simasut juutitut isigineqartarput, taakkuami guutit allat guutisiorfiginagit Israalip Guutia inatsisaalu akueraat, aamma angutaagunik kipineqartarput inuiannullu Israalikkunnut ilanngut­tarlutik.

Juutit Babylonnimiit 537-mi Kr.in.si. aniguisin­neqaramik ilaat nunani Israalimit ungasissuni nunasipput. Taamaattumik inuit nunani tamakkunani najugaqartut juutit upperisaat ilisimasaqarfigilerpaat. Itsaq atuakkiortut, soorlu Horats aamma Seneca, oqaluttuarput inuppassuit nunanit assigiin­ngitsuneersut juutit taakkualu upperisaat nuannarigamikkit taakkununnga ilannguttartut.

16. Kristumiut siulliit qanoq imminut pilliutigeriaan­naasimappat?

16 Erseqqippoq Jehovap inuit taakku pilluaqqugai. Ima oqaluttuarineqarput: “Uppertun­ngortut tamarmik katersuupput pigisaminnillu tamanik avitseqatigiillutik. Nunaatitik pigisatillu tuniniarpaat pisariaqar­tinneqartullu naapertorlugit aningaasat tamanut agguaallugit.”f (ApS 2:44, 45) Soorunami kristumiut ilumoortut tamarmik, aamma nalitsinni, taamatut asannit­tuliorusul­lutillu imminut pilliutigeriaan­naarusuttarput.

17. Imermut morsutsin­neqarusuttoq susariaqarpa?

17 Jehovamut tunniul­luinnarlunilu imermut morsutsin­neqarusuttoq Biibili naapertorlugu pingaarutilinnik arlalinnik iliuuseqar­tariaqarpoq. Biibili ilisimal­luartariaqarpaa. (Joh 17:3) Uppertuusariaqarpoq, siornatigullu kukkussutigisimasani peqqissimis­sutigisariaqarlugit. (ApS 3:19) Taava allamik isumataarluni Guutip piumasaanut naapertuuttumik inooriaaseqaler­tariaqarpoq. (Rom 12:2; Ef 4:23, 24) Taakku pingasut iliuuserereerlugit qinunikkut Guutimut tunniul­luinnar­tariaqarpoq imermullu morsutsitaalluni. – Mat 16:24; Pet 1. 3:21.

18. Kristusip ilinniartitai imermut morsutsin­neqarsimasut qanoq immikkut pisinnaatitaaf­feqarpat?

18 Jiisusimik Kristusimik malinnittuuit Jehovamut tunniul­luinnarsimasoq imermullu morsutsitaasimasoq? Taamaappat immikkut pisinnaatitaaffinnut qujamasunnerit ersersittaruk. Kristumiut siulliit nalaanni Jiisusimit ilinniartitat anersaamik illernartumik peqangaalersimasut assigalugit sunniuteqangaartumik oqaluus­sisinnaavutit Jehovallu piumasaatut iliorsin­naallutit.

a Takuuk ungalusaq “Jerusalemmi – illoqarfik juutit pingaartitaat”.

b Takukkit ungalusat “Roma – naalagaaf­fissuarmi illoqarfiit pingaar­nersaat”, “Mesopotaamiami Egyptenimilu juutit” aamma “Pontusimi kristumiussuseq”.

c ‘Oqqat’ ilinniar­titanut tuttut oqaviun­ngillat allassimavormi “innertut ittut”, imaassimagunarporlu innertut isikkoqarlutillu qinngor­neqartut.

d Aamma takuuk ungalusaq “Juutit upperisaannut ilanngus­simasut kikkuuppat?”

e Pisumi allami suli amerlanerusut imermut morsutsin­neqarput. Kyivimi Ukrainemiittumi aggustip 7-anni 1993-imi ataatsimeersuarnermi nunanit tamalaanit peqataaf­figineqartumi nalunaaquttap-akunnerisa marluk minutsillu 15-it ingerlaneranni inuit 7.402-t imermut morsutsin­neqarput.

f Taamatut aaqqissuus­sigallarneq uppertun­ngorlaat ilinniar­titaaneruniarlutik Jerusalem­mimiiginnartut pisariaqar­titaannik matussusiivoq. Nammineq kajumis­sutsiminnik avitseqatigiipput, imaanngitsoq pinngitsaalisaagamik. Tamannalu kommunismimut tunngas­suteqanngilaq. – ApS 5:1-4.

    Kalaallisut (1985-2025)
    Aniffissaq
    Iserfissaq
    • Kalaallisut
    • Ingerlateqqiguk
    • Inissiissutit
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Atuinermut piumasaqaatit
    • Paasissutissanik atueriaaseq
    • Nammineq inissitassat
    • JW.ORG
    • Iserfissaq
    Ingerlateqqiguk