Mulangidi KIDIDI KYA KUBHAKA MADIVULU MU INTERNETE
Mulangidi
KIDIDI KYA KUBHAKA MADIVULU MU INTERNETE
Kimbundu
  • BIBIDYA
  • MADIVULU
  • YÔNGE
  • mwbr26 Mbeji Ia Katatu jimb. 1-11
  • Milongi Phala o Yônge, Ukexilu wa Ukidistá ni Ukunji Wetu

O vidyu iwasolo seku luwa.

Tuloloke, kwamoneka kibhidi mu kujikula o vidyu.

  • Milongi Phala o Yônge, Ukexilu wa Ukidistá ni Ukunji Wetu
  • Milongi phala Ukexilu ua Ukidistá ni Ukunji Uetu Milongi Phala o Iônge—2026
  • Tudyambu
  • 5-11 YA KATATU
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 17–20
  • “O Dikânda Dya Futu Yatokala yó Ene Kutubhûnda”
  • w18.06 8 §16
  • “O Usobha Wami, ki wa mu Ngongo Mumu”
  • w16.04 22 §4
  • Kana ku di ta mu Mak’â Mundu iú
  • ip-1-T 198 §20
  • O “conselho” de Jeová contra as nações
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • w06-T 1/12 11 §1
  • Destaques do livro de Isaías—I
  • 12-18 YA KATATU
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 21–23
  • Ihi Itudilonga ku Yoso Yabhiti ni Sebena
  • w18.03 23-24 §7-9
  • O Kubazela—Kilondekesu Kya Henda ya Nzambi
  • w18.03 24 §10
  • O Kubazela—Kilondekesu Kya Henda ya Nzambi
  • w18.03 24 §11
  • O Kubazela—Kilondekesu Kya Henda ya Nzambi
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • w06-T 1/12 11 §2
  • Destaques do livro de Isaías—I
  • 19-25 YA KATATU
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 24–27
  • “Mwenyú Mwene Nzambi Yetu!”
  • cl-T 15 §21
  • “Vejam! Este é o nosso Deus!”
  • w24.12 6 §14
  • Ihi Itudilonga ku Madiwanu a Bhange Jezú?
  • w25.01 28-29 §11-12
  • Mabesá Utwala Nawu Mukonda Dya Henda ya Jihova
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • w15-T 15/12 17 §1-3
  • A revisão de 2013 da Tradução do Novo Mundo
  • 26 YA KATATU–1 YA KAWANA
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 28–29
  • Ximana Jihova Kana Ngo ni Mizumbu yé, mu Ximane we ni Muxima Wé
  • ip-1-T 299 §23
  • Isaías prediz o ‘ato estranho’ de Jeová
  • w21.05 9 §7
  • Seku Kima Kibhangesa Oso Azolo Nzambi Kudibhukana
  • w24.06 10 §8
  • Suluka mu Kutunga mu Balaka ya Jihova Katé ku Hádya ni Hádya!
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • it-T “Ariel” §1; it-T “Ariel” No. 3
  • Ariel
  • 2-8 YA KAWANA
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 30-32
  • Dyelela Kwila Jihova Wanda Kubhaka Moxi’a Mabhabha Mê
  • w01-T 15/11 16 §7
  • Jeová é Nosso Refúgio
  • w24.01 24 §13
  • Jihova Wanda Kukwatekesa mu Ithangana ya Ibhidi
  • w23.10 17 §19
  • Kyebhi ‘Jihova Kyanda Tuswinisa?’
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • it-T “Pão” §6
  • Pão
  • 9-15 YA KAWANA
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 33-35
  • “Mu Ithangana yé, Kikwanda Kala Kima Kikubhanga Kyayibha”
  • w24.01 22 §7-8
  • Jihova Wanda Kukwatekesa mu Ithangana ya Ibhidi
  • w21.02 28-29 §10-11
  • Kyebhi Kitutena Kusanguluka ne Mwene ni Ibhidi
  • ip-1-T 352-355 §21-22
  • “Nenhum Residente Dirá: ‘Estou Doente’”
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • w23.05 15 §8
  • Suluka mu Kwenda “mu Njila Ikôla”
  • 16-22 YA KAWANA
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 36-37
  • “Kukale ni Wôma wa Maka mu Wevu”
  • it-T “Ezequias” No. 1 §14
  • Ezequias
  • ip-1-T 387 §10
  • O Rei Que Foi Recompensado Pela Sua Fé
  • ip-1-T 388 §13-14
  • O Rei Que Foi Recompensado Pela Sua Fé
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • it-T “Freio” §4
  • Freio
  • 23 YA KAWANA–1 YA KATANU
  • O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 38-40
  • “Kala o Mubhidi, Mwene Wanda Langa o Kibhanga Kyê”
  • w23.02 2-3 §3-4
  • Ihi Ilonga o Bibidya Yalungu ni Nzambi?
  • cl-T 70 §7
  • Poder Protetor — “Deus é Nosso Refúgio”
  • w18.01 4-5 §4-6
  • “Oso a Kinga Kua Jihova-phe, a Tambula Nguzu”
  • Tokwesa Omilongi ya Bibidya
  • ip-1-T 400 §7
  • “Consolai o Meu Povo”
Milongi phala Ukexilu ua Ukidistá ni Ukunji Uetu Milongi Phala o Iônge—2026
mwbr26 Mbeji Ia Katatu jimb. 1-11

Milongi Phala o Yônge, Ukexilu wa Ukidistá ni Ukunji Wetu

© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

5-11 YA KATATU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 17–20

“O Dikânda Dya Futu Yatokala yó Ene Kutubhûnda”

w18.06 8 §16

“O Usobha Wami, ki wa mu Ngongo Mumu”

16 Kima kyambote kubhilula o ixinganeku yetu! O Bibidya yamba kwila o athu mu ixi a soko ni kalunga, kaya ka vutuka, ki ka tululuka kana. (Izaya 17:12; 57:20, 21; Dijingunwinu 13:1) O maka a jinguvulu a bhekela kavwanza, a wanuna, a bhekela usweya bhu kaxi ka athu. Maji etu twa tululuka, twala bhwamoxi. O athu a di wanuna mu ngongo, maji Jihova u sanguluka mu kumona kwila o mundu wê u dila xinde dimoxi.—Tanga Sofoniya 3:17

w16.04 22 §4

Kana ku di ta mu Mak’â Mundu iú

4 Nange mu ixi mu tua tungu, kene mu tu jijidika ku di ta mu mak’â jinguvulu. Maji kioso ki tuia ni kuzukama dingi ku dizubhilu dia mundu iú ua Satanaji, kia-nda tu bhonza dingi ku dituna ku di ta mu mak’â jinguvulu. Lelu, o athu “kene kuloloka,” “a thathamana.” Ku hádia, ene a-nda di zemba dingi. (2 Timote 3:3, 4) Saí jiphange a mu dibhana kiá ni ji hadi javulu, mukonda o ima mu ixi iâ ia lunguluka. Mukonda dia kiki, tua tokala ku di pelepalala kindala, phala ku dituna ku di ta mu mak’â jinguvulu, né muéne mu ithangana ia bhonzo. Tua-nda di longa ima itatu i tu tena o kubhanga, phala kukala polondo.

ip-1-T 198 §20

O “conselho” de Jeová contra as nações

20 O resultado? Isaías diz: “No tempo da noitinha, ora, eis o repentino terror. Antes da manhã —não existe mais. Este é o quinhão dos que nos rapinam e a parcela dos que nos saqueiam.” (Isaías 17:14) Muitos saqueiam o povo de Jeová, tratando-o de maneira dura e desrespeitosa. Por não fazerem —e não quererem fazer— parte das religiões tradicionais do mundo, os cristãos verdadeiros são encarados como presa fácil por críticos preconceituosos e opositores fanáticos. Mas o povo de Deus confia que a “manhã” em que suas tribulações terminarão aproxima-se rapidamente. —2 Tessalonicenses 1:6-9; 1 Pedro 5:6-11.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

w06-T 1/12 11 §1

Destaques do livro de Isaías—I

20:2-5 —Será que Isaías andou mesmo totalmente nu por três anos? Pode ser que Isaías tenha tirado apenas a roupa de cima e andado “pouco vestido”. —1 Samuel 19:24, nota.

12-18 YA KATATU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 21–23

Ihi Itudilonga ku Yoso Yabhiti ni Sebena

w18.03 23-24 §7-9

O Kubazela—Kilondekesu Kya Henda ya Nzambi

7 Phala ku tendela o mbote ya kibazelu, twa-nda dilonga phangu jiyadi ja athu a bhingile kwa bazela kwa Jihova. Ya dyanga Sebena, mukwa Izalayele wa tungile mu thembu ya Sobha Ezekiya. Ya kayadi Graham, phange yetu mu izuwa ya lelu. Sebena wexile “kimbadi” kya inzo ya Sobha Ezekiya, wexile ni kutena kwavulu. (Izaia 22:15) Maji Sebena wa kituka mukwa ukumbu, wa kexile mu di zangeleka kwila, mwene wa beta-o-kota, akwa ndenge. Katé wa di sotela kididi kya fuma phala ku mu fundila-ku, wa di bhangela we ‘makalu a katunda.’—Izaia 22:16-18.

8 Mukonda dya ku mesena ku di fumanesa, Nzambi wa bhana o kikalakalu kyê kwa Elyakime. (Izaia 22:19-21) Ima yiyi ya bhiti kyoso Sobha Senakedibe mukwa Asidya, kyeza phala kubwikisa Jeluzaleme. Mu ku suluka, Senakedibe wa tumikisa isengele yê ni kifuxi kyonene phala kukwatesa woma ku Jijudé ni Sobha Ezekiya n’a toloka. (2 Jisobha 18:17-25) Ezekiya wa tumikisa Elyakime ni mala ayadi amukwa phala ku disanga ni isengele ya Asidya. Sebena wexile bhu kaxi ka mala atatu yâ, maji wexile ngó seketa. O musoso yú, u tu longa kwila, Sebena wa dilongo o kulenduka, ka divu kyaibha mba wa luwala mu ku mu katula o ujitu, kana. Wexile polondo phala kutambula dingi mawjitu. Mu milongi yiyi, mwala madisá atatu u tu tena kudilonga ni ima ya bhiti ni Sebena.

9 Disá dya dyanga: O kwijiya kwila Sebena a mu katula o mawjitu, ku tu lembalesa kwila “O izala yene ya mu twama, anga kukayela o kusenguluka.” (Jisabhu 16:18) Se twala ni mawjitu avulu mu kilunga, jiphange a tena kubanza kwila, twa beta-o-kota ene ndenge. O kwila twa-nda di tulula? Twa-nda xikina kwila, mawhete moso u twala na-u, mba kima kyoso-kyoso ki tu bhanga kyambote, tu kitena ngó ni kikwatekesu kya Jihova? (1 Kolindo 4:7) Poxolo Phawlu wa dimuna: “Ng’ambela kala muthu mudyenu, kwila: Muthu ka di fike ima ya mu tundu. Maji a bhanze ni ku di tulula katé wa di fika ya kubatâma.”—Loma 12:3.

w18.03 24 §10

O Kubazela—Kilondekesu Kya Henda ya Nzambi

10 Disá dya kayadi: O kibazelu kya Jihova kwa Sebena, kilondekesa kwila, mwene wa dyelele kwila Sebena weji lungulula o ukexilu wê. (Jisabhu 3:11, 12) Didi disá dyonene phala yó exile kyá ni mawjitu mu kilunga. Mu veji dya kudizangala mba kuluwala, ene a tokala ku kalakala ni nguzu yoso mu sidivisu ya Jihova. A tena kumona o kibazelu kala kilondekesu kya henda ya Jihova. Ki tu jimbe kwila, Tat’etu wa-nda bhana futu kwa yó a lenduka. (Tanga 1 Phetele 5:6, 7.) O kibazelu kya henda ki bhana Jihova, ki tena ku tu umba se tu kála kala tu utuma wa beleketa.

w18.03 24 §11

O Kubazela—Kilondekesu Kya Henda ya Nzambi

11 Disá dya katatu: Twa dilongo o ukexilu wa Jihova ku talatala Sebena. Sumbala o ukexilu wa Jihova kubazela, u londekesa kwila mwene wa zembe o kituxi, maji kiki ki londekesa we kwila mwene wa zolo o muthu wa te o kituxi. Jihova u mona o ima yambote ku mixima ya athu. Se u tata, mba u kafunga, o kwila wa-nda kayela o ukexilu wa Jihova, wa kubazela?—Juda 22, 23.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

w06-T 1/12 11 §2

Destaques do livro de Isaías—I

21:1 —Que região é chamada “o ermo do mar”? É assim que Babilônia é chamada, embora ficasse longe do litoral. Isso se dá porque as águas que transbordavam dos rios Eufrates e Tigre inundavam a região anualmente, formando um “mar” pantanoso.

19-25 YA KATATU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 24–27

“Mwenyú Mwene Nzambi Yetu!”

cl-T 15 §21

“Vejam! Este é o nosso Deus!”

21 Já viu alguma vez uma criancinha apontar o pai para seus amiguinhos e dizer, toda contente e orgulhosa: “Esse é o meu pai!”? Os adoradores de Jeová têm todos os motivos para sentirem o mesmo a respeito dele. A Bíblia predisse um tempo em que as pessoas fiéis exclamariam: “Vejam! Este é o nosso Deus!” (Isaías 25:8, 9) Quanto mais você entender as qualidades de Jeová, tanto mais verá que tem o melhor Pai imaginável.

w24.12 6 §14

Ihi Itudilonga ku Madiwanu a Bhange Jezú?

14 Kyoso kyazwela “o mbolo yetu ya kizuwa kya lelu,” Jezú watulongo kusamba phala o vondadi ya Nzambi a “ibhange we mu ixi kala kyene mu ibhanga ku dyulu.” (Mat. 6:9-11) Ihi i uxinganeka yalungu ni hádya? O Bibidya ilondekesa kwila Nzambi wamesena kuma athu oso mu ixi akala ni kudya kwambote. Izaya 25:6-8 izwela kwila kwanda kala kudya kwambote phala o athu oso. Jisálamu 72:16 yamba: “Mu ngongo mu kale nzungule ya masa katé ni ku thandu dya milundu.” O kwila eye wala ni hanji ya kulamba o kudya ku wawabhela dingi mba kulamba kudya nuka wa kulambele? Eye we utena kukala ni hanji ya kukuna idima ni kudya o ibundu yê. (Iza. 65:21, 22) Athu oso mu ixi anda sanguluka mu ima yiyi yambote.

w25.01 28-29 §11-12

Mabesá Utwala Nawu Mukonda Dya Henda ya Jihova

11 Xinganeka kyebhi kyanda kala o mwenyu mu Palayizu. Kitwanda tandanganya dingi ni kukata, ni kufwa. (Iza. 25:8; 33:24) Jihova wanda tubhana o ima yoso i twamesena. Ihi i wanda mesena kudilonga mu Palayizu? O kwila kudilonga kuxika mwimbu? O kwila kudilonga dingi yalungu ni yama? Sé phata, kwanda bhinga atungi a jinzo ni idimakaji. Kwanda bhinga we athu phala kuyudika o imbamba, kulamba ni kuyudika o ji jaludim. (Iza. 35:1; 65:21) Mu Palayizu, wanda kala ni kithangana phala kubhanga o ima yoso yiyi ni ima yamukwá dingi.

12 Twanda sanguluka kyavulu mu kutambulula o athu anda kwafukununa! (Ika. 24:15) Xinganeka mu kusanguluka ku twanda kala naku mu kudilonga yalungu ni Jihova bhukaxi ka ibhangelu yê. (Jisá. 104:24; Iza. 11:9) Kyabeta dingi kota, eye kiwanda ta dingi kituxi, mu kiki wanda tena kubheza kyambote Jihova sé kumubhinga muloloki wa ituxi! Dikwatenene mu kidyelelu kyé kya kutambula o mwenyu wakalelalu “muveji dya kudiwabhela ngó kathangana ni jivondadi ja ituxi.” (Jih. 11:25) O mabesá utwanda tambula ku hádya anda tusangulukisa kyavulu, kima kyoso-kyoso kitukala nakyu ku mundu yú, ndenge. O mwenyu mu Palayizu, ki kidyelelu ngó kyahatu kana. Kyanda dikumbidila mwene. O mabesá oso yá anda kala mwene kidi, mukonda dya henda yatulondekesa Jihova mu kutumikisa Mon’ê phala kutufwila!

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

w15-T 15/12 17 §1-3

A revisão de 2013 da Tradução do Novo Mundo

Por que há mais capítulos em forma de versos? Várias partes da Bíblia foram escritas originalmente como poesia. Em línguas modernas, a poesia geralmente é caracterizada pela rima. Na poesia hebraica, porém, os elementos mais importantes são o paralelismo e o contraste; também, o ritmo não vem da métrica e da rima, mas sim da ordem lógica dos pensamentos.

As edições anteriores da Tradução do Novo Mundo já continham os livros de Jó e Salmos em forma de versos, para mostrar que no passado eles eram cantados ou recitados. Esse formato destaca os elementos poéticos e ajuda a memorização. Na edição revisada de 2013, Provérbios, Cântico de Salomão e vários capítulos dos livros proféticos agora também estão em forma de versos, para mostrar quais passagens foram escritas como poesia e para destacar os paralelismos e contrastes. Um exemplo disso é Isaías 24:2, em que cada linha contém um contraste e adiciona uma informação à linha anterior; isso enfatiza que ninguém será excluído do julgamento de Deus. Ao reconhecer essas passagens como poesia, o leitor entende que o escritor bíblico não está simplesmente repetindo ideias, mas está usando uma técnica poética para destacar a mensagem de Deus.

Às vezes não é tão clara a distinção entre a prosa e a poesia hebraica; assim, as traduções da Bíblia nem sempre apresentam as mesmas passagens como poéticas. Cabe ao tradutor decidir que versículos serão apresentados como poesia. Alguns versículos são escritos em prosa com fraseado poético e usam bastante linguagem figurada, jogos de palavras e paralelismo para enfatizar bem uma ideia.

26 YA KATATU–1 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 28–29

Ximana Jihova Kana Ngo ni Mizumbu yé, mu Ximane we ni Muxima Wé

ip-1-T 299 §23

Isaías prediz o ‘ato estranho’ de Jeová

23 Os líderes religiosos de Judá afirmavam ser espiritualmente criteriosos, mas haviam abandonado a Jeová. Divulgavam suas próprias ideias deturpadas sobre o certo e o errado, justificando sua conduta infiel e imoral e o fato de levarem o povo ao desfavor de Deus. Por meio de “algo maravilhoso” — seu ‘ato estranho’ — Jeová os chamaria a prestar contas por sua hipocrisia. Ele disse: “Visto que este povo se aproxima com a sua boca, e eles me glorificaram apenas com os seus lábios e removeram seu próprio coração para longe de mim, e seu temor para comigo se torna mandamento de homens, que está sendo ensinado, por isso, eis-me aqui, Aquele que de novo agirá maravilhosamente com este povo, dum modo maravilhoso e com algo maravilhoso; e terá de perecer a sabedoria dos seus sábios e se esconderá a própria compreensão dos seus homens discretos.” (Isaías 29:13, 14) As pretensas sabedoria e compreensão de Judá pereceriam quando Jeová manobrasse as coisas para que o inteiro sistema religioso apóstata fosse eliminado pela Potência Mundial Babilônica. O mesmo aconteceu no primeiro século, depois que os supostamente sábios líderes dos judeus desencaminharam a nação. Algo similar acontecerá à cristandade em nossos dias. — Mateus 15:8, 9; Romanos 11:8.

w21.05 9 §7

Seku Kima Kibhangesa Oso Azolo Nzambi Kudibhukana

7 Ni kuswinisa kwoso, Jezú watungununa omakutu exile mulonga o atwameni ajingeleja mu izuwa yê. Mukifika, mwene walondekesa kwila, o Jifalizewu exile akwa mangonya. Mukonda ene athandanganyele dingi ni kitumu kya kusukula omaku, maji kexile musuwa okitumu kya kulanga ojitata. (Mat. 15:1-11) O maxibulu a Jezú nange adiwanene mukwivwa o izwelu yê. Mukidi, ene amwibhwidisa: “Eye wa kijiya kuma jifalizewu ja fatuluka mú kwívwa o mak’ama?” Jezú wa atambwijila: “Kidima kyoso kya bhingi Tata yami mu dyulu ki mwène wa ki phaphe, ki bhinga ku ki vuza. A ehi’enu! Ala atwameneni a ifôfo. Kifôfophe, se ki twamenena kifôfo ni mukwá, kiyadi kyâ anda kudibhala mu dikungu.” (Mat. 15:12-14) Sumbala o atwameni ajingeleja afutulukile kyavulu mukonda dya izwelu ni ibhangelu yê, Jezú kafulu ku atangela okidi.

w24.06 10 §8

Suluka mu Kutunga mu Balaka ya Jihova Katé ku Hádya ni Hádya!

8 O yo azwela o kidi ku muxima ki akwa mangonya mu kwamba, bhu pholo dya mundu abelesela Jihova maji kyoso kyala ubheka abhukumukina o itumu yê. (Iza. 29:13) O muthu mukwa makutu ubanza kwila o itumu ya Jihova ki yayuka. (Tiy. 1:5-8) Mwene utena kubhukumukina Jihova mu ima imona kwila ki yala ni valolo yavulu. Kyenyiki mwene utena kumona kwila seko maka kubhukumukina Nzambi. Mukubhita kithangana mwene usuluka mu kubhanga o ima yayibha mu kubanza kwila wa mubheza Nzambi ni kwila Jihova wanda muxikina. (Ndo. 8:11) Kyenyiki, etu twamesena kukala tu athu a kidi mu ima yoso.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-T “Ariel” §1; it-T “Ariel” No. 3

Ariel

(Arʹi·el) [Lareira do Altar de Deus; ou: Leão de Deus]

3. Nome secreto aplicado a Jerusalém em Isaías 29:1, 2, 7. Era em Jerusalém que se encontrava o templo de Deus, que tinha nos seus recintos o altar de sacrifícios. Por causa disso, a cidade, na realidade, era a lareira do altar de Deus. Devia ser também o centro da adoração pura de Jeová. Todavia, a mensagem em Isaías 29:1-4 é agourenta no seu conteúdo e prediz a destruição que sobreviria a Jerusalém às mãos dos babilônios em 607 AEC, quando ela se tornaria uma “lareira do altar” em sentido diferente: como cidade cheia do sangue derramado e consumida pelo fogo, e cheia dos cadáveres das vítimas da destruição ardente. As causas subjacentes desta calamidade são declaradas nos versículos 9 a 16. No entanto, Isaías 29:7, 8, mostra que as nações que causariam tal destruição de Jerusalém deixariam de alcançar seu derradeiro objetivo ou alvo.

2-8 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 30-32

Dyelela Kwila Jihova Wanda Kubhaka Moxi’a Mabhabha Mê

w01-T 15/11 16 §7

Jeová é Nosso Refúgio

7 Por termos a Jeová como nosso refúgio, consolam-nos as palavras: “Com as suas plumas impedirá a aproximação a ti, e tu te refugiarás debaixo das suas asas. Sua veracidade será um escudo grande e um baluarte.” (Salmo 91:4) Deus nos protege, assim como uma ave paira sobre a sua cria para protegê-la. (Isaías 31:5) ‘Com as suas plumas impede a aproximação a nós.’ De modo geral, as “plumas” duma ave são as suas asas. Com elas, a ave cobre sua cria, protegendo-a contra predadores. Nós, como meras avezinhas, estamos seguros sob as plumas figurativas de Jeová, porque nos refugiamos na sua verdadeira organização cristã. — Rute 2:12; Salmo 5:1, 11.

w24.01 24 §13

Jihova Wanda Kukwatekesa mu Ithangana ya Ibhidi

13 Ihi itwatokala kubhanga? Tolola o vondadi ya kumesena kukala ubheka. Kyoso kitudisondolola ku akwetu, tutena kumateka kudixinganeka ngo mudyetu, ni mu maka utwamudibhana nawu. O ixinganeku yiyi, itena kutufidisa kusola o ima ni unjimu. (Jisa. 18:1) Kidi kwila, etwenyoso twa bhindamena kithangana phala kukala ubheka, bengebenge kyoso kitubhita ni kibhidi ku mwenyu wetu. Maji phe, se tukala ubheka mu ithangana yavulu, kiki kyanda tufidisa kutambula o kikwatekesu kya Jihova bhukaxi ka akwetu. Kyenyiki, mu ithangana ya ibhidi, ne mwene se kya mukubhonza kyavulu, xikina o kikwatekesu kya mwiji, makamba, ni tufunga. Tala kala Jihova wa mukukwatekesa bhukaxi ka athu ya.—Jisa. 17:17; Iza. 32:1, 2.

w23.10 17 §19

Kyebhi ‘Jihova Kyanda Tuswinisa?’

19 Kyebhi ki utena kukolesa o kidyelelu kye? Se wala ni kidyelelu kya kutambula o mwenyu wa kalelaku mu ixi, tanga o misoso ya Bibidya izwela yalungu ni palayizu, anga uxinganeka mu maka enya. (Iza. 25:8; 32:16-18) Xinganeka kyebhi kyandakala o mwenyu ku mundu wa ubhe. Xinganeka kwila kwene kuwala kya. Nanyi uwamumumona? Jibuya jahi ji wamukwivwa? Kyebhi kiwamudivwa? Phala kukukwatekesa kudixinganeka mu palayizu, tala jifoto jalungu ni maka enya mu madivulu m’etu, mba tala o jividyu ja mimbu yetu, kala Kiyandalaleka, Kwakambe Ngó Bhofele, mba Eu penso no dia. Se tu katula jinga kithangana phala kuxinganeka kyebhi kyandakala o mwenyu ku mundu wa ubhe, twandamona kwila o ibhidi yetu “ki yanda nangenena, ya bhebhuluka.” (2 Ko. 4:17) O kidyelelu kyatubhana Jihova kyene kyanda tukolokotesa.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-T “Pão” §6

Pão

Uso Figurado. O termo “pão”, conforme usado na Bíblia, tem diversas aplicações figuradas. Por exemplo, Josué e Calebe disseram aos israelitas reunidos que os habitantes de Canaã “são para nós pão”, pelo visto significando que eles podiam ser facilmente conquistados e que essa experiência sustentaria e fortaleceria Israel. (Núm 14:9) Grande pesar, que pode estar associado com o desfavor divino, parece refletir-se no Salmo 80:5, onde se diz de Jeová, o Pastor de Israel: “Tu os fizeste comer o pão de lágrimas.” Fala-se também de Jeová que daria a seu povo “pão em forma de aflição e água em forma de opressão”, evidentemente referindo-se a condições que o povo enfrentaria quando estivesse sitiado e que lhe seriam tão comuns como pão e água. — Is 30:20.

9-15 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 33-35

“Mu Ithangana yé, Kikwanda Kala Kima Kikubhanga Kyayibha”

w24.01 22 §7-8

Jihova Wanda Kukwatekesa mu Ithangana ya Ibhidi

7 Ihi itena kubhonza phala etu? Kyoso kitudibhana ni kibhidi kyabhonzo, nange kitutena kuxinganeka, kudivwa ni kubhanga o ima kala kitwexile mu ibhanga. Kala o naviyu mu musanza wa kalunga a ilundula ku mabuku ni ku kitembu, etu we kyoso ki tukala ni ibhidi tutena kudivwa kala amutulundujula ku kitembu kya nguzu. Phange Ana, twamutumbula kya, wexile ni ixinganeku yavulu kyoso kyafu mwadi we Luis. Mwene wambe: “Sayi ithangana ngexile ni kikote kyavulu ku muxima, ngamateka kudikwatela henda. Ngexile we ni njinda mukonda dya kufwa kwe.” Mu ithangana yamukwa, phange Ana wexile mudivwa ubheka, yu wathandanganyele we mukonda dya ibhidi yexile mudibhana nayu, mu kubatula o maka exile mubatula kyambote mwadi we kyoso kyexile ku mwenyu. Sayi bhabha, mwene wexile mudivwa kala wala bhukaxi ka kitembu kya nguzu mu musanza wa kalunga. Kyebhi Jihova kyatukwatekesa kyoso kitudibhana ni ibhidi kala yiyi?

8 Ihi ibhanga Jihova? Mwene utudyelelesa kwila wanda tufikidila. (Tanga 1 Phetele 5:10.) Kyoso kikumoneka kitembu kyadikota mu kalunga, o naviyu atena ku izambesa ni nguzu yoso. Phala kukwatekesa kudibhana ni ibhidi yiyi, jinaviyu javulu jala ni ifikidilu ku mbandu jiyadi, yedi kala mabhebhe a mbiji. O ifikidilu yiyi iboba mu menya. O ifikidilu yiyi ikwatekesa o navyu phala ki idizambese kyavulu. Kyenyiki o athu amukwendelamu adivwa kyambote anga abhanga o njila ni kutululuka. Maji, ifikidilu yavulu ikalakala dingi kyambote, se o naviyu yamuya kupholo. Kyene kimoxi, Jihova wanda tufikidila we kyoso kitusuluka mu kumusidivila ni ufiyele woso, mu ithangana ya ibhidi.

w21.02 28-29 §10-11

Kyebhi Kitutena Kusanguluka ne Mwene ni Ibhidi

10 Ihi iwatokala kubhanga phala kusanguluka jinga? Bhinga unjimu kwa Jihova. Se twamesena kusanguluka kyoso kitudibhana ni ibhidi, kyadyanga twatokala kubhinga kwa Jihova bhukaxi kamusambu, phala kutubhana unjimu utwabhindamena, phala ni tusole kyambote. (Tanga Tiyaku 1:5.) Ihi itwatokala kubhanga se tudivwa kwila Jihova ka mutambwijila omisambu yetu ni lusolo? Tiyaku wambe kwila twatokala ‘kusuluka ni kubhinga’ kwa Nzambi. Jihova kadivu kyayibha se tumubhinga jinga o unjimu muveji javulu. Mwene kandathathamana netu. O Tata yetu yadyulu mukwa ‘kubhana ni henda yoso,’ kyoso ki tumubhinga unjimu phala kudibhana ni ibhidi. (Jisá. 25:12, 13) Mwene umona o ibhidi itudibhana nayu, uluwala kyoso kitutala hadi, ubhanga yoso phala kutukwatekesa. Sé phata, kiki kitusangulukisa kyavulu! Kyebhi Jihova kyatubhana unjimu?

11 Jihova utubhana unjimu bhukaxi ka Maka mê. (Jisa. 2:6) Phala kukala ni unjimu twabhingi kudilonga o Mak’â Nzambi ni madivulu metu. Maji kukala ni kwijiya kwavulu kikisoko, twatokala kubhanga yoso itutuma Nzambi. Tiyaku wasoneka: “Kalenu mu abhangi a maka, kana akwa kwivwa ngó.” (Tiya. 1:22) O kubelesela yoso ituma Nzambi, kutubhangesa kukala akwa kutululuka, akwa kuxila o ixinganeku ya akwâ, ni akwa kuloloka. (Tiya. 3:17) O idifwa yiyi itukwatekesa kusanguluka jinga nemwene kyoso kitudibhana ni ibhdi.

ip-1-T 352-355 §21-22

“Nenhum Residente Dirá: ‘Estou Doente’”

21 Contudo, a profecia de Isaías tem um cumprimento moderno. Atualmente, os do povo de Jeová também são curados em sentido espiritual. Têm sido libertados de ensinos falsos como a imortalidade da alma, a Trindade e o inferno de fogo. Recebem orientação moral que os liberta de práticas imorais e os ajuda a tomar decisões acertadas. E graças ao sacrifício resgatador de Jesus Cristo, têm uma condição limpa perante Deus e uma consciência limpa. (Colossenses 1:13, 14; 1 Pedro 2:24; 1 João 4:10) Essa cura espiritual tem benefícios físicos. Por exemplo, por se absterem da imoralidade sexual e do fumo, os cristãos se protegem contra doenças sexualmente transmissíveis e certos tipos de câncer. — 1 Coríntios 6:18; 2 Coríntios 7:1.

22 Além disso, as palavras de Isaías 33:24 se cumprirão de maneira ainda mais ampla após o Armagedom, no novo mundo de Deus. Sob o domínio do Reino messiânico, os humanos experimentarão uma grandiosa cura física, junto com a cura espiritual. (Revelação 21:3, 4) Pouco depois da destruição do sistema de Satanás, milagres como os que Jesus realizou quando esteve na Terra certamente acontecerão em escala global. Os cegos verão, os surdos ouvirão, os aleijados andarão! (Isaías 35:5, 6) Isso permitirá que todos os sobreviventes da grande tribulação participem na grandiosa obra de restaurar o paraíso na Terra.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

w23.05 15 §8

Suluka mu Kwenda “mu Njila Ikôla”

8 Amoxi nange atena kuxinganeka: ‘O yu musoso wambote mwene, maji kyebhi o ima yabhiti ni Jijudé mu ukulu yalungu we netu lelu?’ Mu kidi, o ima yiyi ya tutokala mwene, mukonda tutena kuzwela kwila etu we twamukwenda mu “Njila Ikola.” Kikale se tujikidistá a undu mba twatokala ku “jimbudi jamukwa,” etwenyoso twatokala kusuluka mu kwenda mu “Njila Ikola.” O kiki kyanda tukwatekesa kusuluka kubheza Jihova kindala ni kyoso o Utuminu wa Nzambi wanda tumina mu ixi. (Nzw. 10:16) Tunde ku muvu wa 1919 K.K., mazunda a mayala, ahatu ni ana ndenge axisa o Babilonya ya Dikota, kifwa o kisangela kya jingeleja ja makutu, ya amateka kwenda mu kikoka mu nzumbi. Eye nange wala we mwaxaxi ka athu enya. O njila yiyi a ijikula ku muvu wa 1919, maji phe o kikalakalu kya kujikula o kikoka kiki, kyamateka kya mivu yavulu kudima.

16-22 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 36-37

“Kukale ni Wôma wa Maka mu Wevu”

it-T “Ezequias” No. 1 §14

Ezequias

Fracasso de Senaqueribe em Jerusalém. Conforme as expectativas de Ezequias, Senaqueribe decidiu atacar Jerusalém. Enquanto Senaqueribe, com seu exército, sitiava a bem fortificada cidade de Laquis, ele enviou uma parte do seu exército, junto com uma representação de chefes militares, para exigir a capitulação de Jerusalém. O porta-voz do grupo era Rabsaqué (que não era seu nome, mas seu título militar), que falava fluentemente o hebraico. Em voz alta, ele zombava de Ezequias e escarnecia de Jeová, gabando-se de que Jeová não podia livrar Jerusalém do rei da Assíria, assim como tampouco os deuses das outras nações puderam salvar as terras dos seus adoradores. — 2Rs 18:13-35; 2Cr 32:9-15; Is 36:2-20.

ip-1-T 387 §10

O Rei Que Foi Recompensado Pela Sua Fé

10 Daí Rabsaqué lembrou aos judeus que, militarmente, eles eram irremediavelmente inferiores. Ele lançou este arrogante desafio: “Deixa-me dar-te dois mil cavalos, para ver se tu, da tua parte, podes pôr neles cavaleiros.” (Isaías 36:8) Mas será que realmente importava se os cavaleiros treinados de Judá eram muitos ou poucos? Não, pois a salvação de Judá não dependia de força militar superior. Provérbios 21:31 explica: “O cavalo é algo preparado para o dia da batalha, mas a salvação pertence a Jeová.” Daí Rabsaqué afirmou que as bênçãos de Jeová estavam com os assírios, não com os judeus. Se não fosse assim, argumentou, os assírios jamais poderiam ter penetrado tão fundo no território de Judá. — Isaías 36:9, 10.

ip-1-T 388 §13-14

O Rei Que Foi Recompensado Pela Sua Fé

13 De seu arsenal de argumentos, Rabsaqué tirou mais uma arma. Ele alertou os judeus a não crerem em Ezequias, caso ele dissesse: “O próprio Jeová nos livrará.” Rabsaqué lembrou aos judeus de que os deuses de Samaria não puderam evitar que as dez tribos fossem vencidas pelos assírios. E que dizer dos deuses das outras nações conquistadas pela Assíria? “Onde estão os deuses de Hamate e de Arpade?”, indagou. “Onde estão os deuses de Sefarvaim? Livraram eles a Samaria da minha mão?” — Isaías 36:18-20.

14 Naturalmente, Rabsaqué, adorador de deuses falsos, não entendia que existia uma grande diferença entre a apóstata Samaria e a Jerusalém governada por Ezequias. Os deuses falsos de Samaria não tinham o poder de salvar o reino das dez tribos. (2 Reis 17:7, 17, 18) Por outro lado, Jerusalém sob Ezequias havia dado as costas para os deuses falsos e voltado a servir a Jeová. Contudo, os três representantes judeus não tentaram explicar isso a Rabsaqué. “Eles continuaram a ficar calados e não lhe responderam uma palavra, pois era o mandamento do rei, dizendo: ‘Não lhe deveis responder.’” (Isaías 36:21) Eliaquim, Sebna e Joá retornaram a Ezequias e apresentaram um relatório oficial do que Rabsaqué dissera. — Isaías 36:22.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-T “Freio” §4

Freio

Jeová disse ao Rei Senaqueribe da Assíria: “Hei de pôr meu gancho no teu nariz e meu freio entre os teus lábios, e deveras te conduzirei de volta pelo caminho por onde vieste.” (2Rs 19:28; Is 37:29) Senaqueribe, não voluntariamente, mas pela mão de Jeová, foi obrigado a abandonar o sítio de Jerusalém e retornar a Nínive, onde mais tarde foi assassinado por seus próprios filhos. (2Rs 19:32-37; Is 37:33-38) Pôr Jeová um freio entre as mandíbulas de povos inimigos indica virem eles sob o tipo de controle completo obtido sobre animais por meio dum freio. — Is 30:28.

23 YA KAWANA–1 YA KATANU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI IZAYA 38-40

“Kala o Mubhidi, Mwene Wanda Langa o Kibhanga Kyê”

w23.02 2-3 §3-4

Ihi Ilonga o Bibidya Yalungu ni Nzambi?

3 Tanga Izaya 40:8. Tunde ukulu o Mak’a Nzambi ene mubhana nguzu ku jiselevende jê. Kiki kibhita kyebhi? Kiki kibhwidisu kyambote, mukonda kudimatekenu o Bibidya a isoneka mu mikanda akexile mu ibhanga ni jipapiro ni ikonda ya yama, mukubhita kithangana o mikanda yiyi yazanganya. Maji Jihova wabhangesa kwila o athu abhanga jikópya ja Bibidya. Sumbala ene exile akwa ituxi, o kikalakalu kiki a kibhange ni kudilanga kwoso, mu kuzwela yalungu ni mikanda ya Hebalayku, sayi diyala mukwa kutokwesa wambe: “Mu madivulu a ukulukulu, o divulu dyabeta dingi kota ku disoneka ni kidi kyoso, o mikanda ya Hebalayiku.” Né mwene kwabhiti kya ithangana yavulu, o Bibidya a isoneka mu mikanda mukubhita thembu ya zanganya, ni kwila o athu abhangele o jikópya exile akwa ituxi, tutena kudyelela ni kidi kyoso kwila o izwelu itusanga mu Bibidya yatundu kwa Jihova Nzambi.

4 O “Maujitu moso mambote mayuka atunda kwa Tata.” (Tiy. 1:17) O Bibidya ujitu wadikota watundu kwa Jihova. Kyoso o muthu utubhana ujitu kilombolola kuma mwene wa twijiya yú wejiya we o ibhindamu yetu. Kyene we kimoxi ni Jihova o muthu watubhana o Bibidya. Kyoso kituyitanga, tudilonga ima yavulu yalungu ni mwene. Itulonga kwila mwene watwijiya yu wejiya we o ima itwabhindamene. Mumilongi yiyi twanda mona ihi itulonga o Bibidya yalungu ni idifwa itatu ya Jihova: O kuyuka kwê, o unjimu wê ni henda yê. Kyadyanga tumone ihi itulonga o Bibidya yalungu ni unjimu wa Nzambi.

cl-T 70 §7

Poder Protetor — “Deus é Nosso Refúgio”

7 Comparando-se a um pastor, Jeová nos garante seu desejo sincero de nos proteger. (Ezequiel 34:11-16) Lembre-se do que se diz sobre Jeová em Isaías 40:11, considerado no Capítulo 2 deste livro: “Como um pastor ele cuidará do seu rebanho. Com o seu braço reunirá os cordeiros e os carregará no colo.” Como é que um cordeirinho viria a estar no “colo” do pastor — nas dobras na parte superior de sua roupa? Ele talvez se aproximasse do pastor, até mesmo tocando de leve nas suas pernas. Mas é o pastor que precisaria se abaixar, pegar o cordeirinho e delicadamente acomodá-lo na segurança do colo. Que terna representação da disposição de nosso Grandioso Pastor de nos defender e proteger!

w18.01 4-5 §4-6

“Oso a Kinga Kua Jihova-phe, a Tambula Nguzu”

4 Tanga Izaia 40:26. Sé-ku muthu uejiia se kuene jithéthembua ji kuxi. O ji ngijiie amba kuila, mu kibuka kia jithéthembua kia tu kondoloka a kixana Via-lactea muala 400 ja mazunda ndenge a jithéthembua. Né kiki, Jihova uejiia o majina ma jithéthembua joso. Iii, i tu longa ihi ia lungu ni Jihova? Se muene uejiia o majina a jithéthembua ja kambe o muenhu, xinganeka o valolo ia bhana kokué! Eie ua mu mu sidivila ki mukonda a ku jijidika kana, maji mukonda ua mu zolo. (Jisálamu 19:1, 3, 14) Tata ietu ia kazola uejiia ioso ia lungu n’eie. O Bibidia iamba: “Katé ni jindemba ku mítue ienu a ji’aleka.” (Matesu 10:30) Jihova ua mesena tuijiia kuila, muene “uejiia o izuua ia athu a iuka.” (Jisálamu 37:18) Sé phata, Jihova u mona o maka oso u tu bhita na-u, muene u tena ku kubhana o nguzu i ua bhindamena phala ku kolokota mu maka oso-oso a moneka ku muenhu ué.

5 Tanga Izaia 40:28. Jihova muene othó ia kutena. Xinganeka ngó o kutena kua bhana muene ku muanha. O ngijiie David Bodanis ua soneka uixi: ‘Tu ithangana tuoso, o muanha u muanga dingi nguzu mba kutena, o kubaza kua mazunda a ji bomba ja katunda ndenge.’ Sai dingi milongi ia mukuá ia londekesa kuila, o kutena ku tunda mu muanha mu ka kithangana kamoxi, ku tena ku dikila o athu oso mu ngongo mu 200.000 a mivu! Sé phata, Jihova, ua bhana o kutena ku muanha, u tena ku tu bhana o nguzu phala kudibhana ni mak’etu.

6 Tanga Izaia 40:29. Ku sidivila Jihova ku tu bhana dingi kisangu-sangu. Jezu uambela maxibulu mê uixi: “Di tuikienu jungu iami.” Mu suluka muene ua bandekesa: “Nda mu mone kutululuka . . . Mbata o ima iami ioso i ngi m’inda na-iu, ki i bhonzo; o kimbamba kiami ki ngi mi tuika, kia bhebhuluka.” (Matesu 11:28-30) Kidi muene! Sai bhabha tu divua kuila, tua bhuila kiavulu mu ola ia kuia mu kiônge mba mu sidivisu ia kuboka. Maji kiebhi ki tu divua kioso ki tu vutuka ku bhata? Tu divua kuila, nguzu iéza dingi phala ku dibhana ni maka ku muenhu uetu. Kidi muene, o jungu ia Jezú ia bhebhuluka.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

ip-1-T 400 §7

“Consolai o Meu Povo”

7 A restauração ocorrida no sexto século AEC não foi o único cumprimento dessa profecia. Houve também um cumprimento no primeiro século EC. João Batista era a voz de alguém que ‘clamava no ermo’, cumprindo Isaías 40:3. (Lucas 3:1-6) Sob inspiração, João aplicou a si as palavras de Isaías. (João 1:19-23) Em 29 EC, João começou a preparar o caminho para Jesus Cristo. A proclamação antecipada de João estimulou o povo a aguardar o prometido Messias, para que eles, por sua vez, o escutassem e o seguissem. (Lucas 1:13-17, 76) Por meio de Jesus, Jeová conduziria os arrependidos à liberdade que só o Reino de Deus pode produzir — a libertação do jugo do pecado e da morte. (João 1:29; 8:32) As palavras de Isaías tiveram um cumprimento maior na libertação do restante do Israel espiritual de Babilônia, a Grande, em 1919, e na volta deles à adoração verdadeira.

    Madivulu Muoso Kimbundu (2008-2025)
    Kutunda
    Kubokona
    • Kimbundu
    • Kuwanena akwenu
    • Yakuwabhela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ijila
    • Kikutu Kyetu
    • Definições de privacidade
    • JW.ORG
    • Kubokona
    Kuwanena akwenu