OMWATSI W’ERIGHA 40
Nga Petero, Isiwabikyako
“Mukama wulhue hakuhi naghe, kusangwa indi mundu mubi.”—LK. 5:8.
OLHWIMBO 38 Akendi Kuha Amaaka
EBIKENDI KANIBWAKOa
1. Petero mwayowa athi hakabya ekithiko-thiko ky’erihamba esiswe?
PETERO abya iniabirighunza erithumbi eryosi inianemusoha aliwe isyathahambaki. Ekikaswekaya, Yesu mwamubwira athi: “Muye ahali omuthobero, muthogherayeho ebisohi byenyu, musohe.” (Lk. 5:4) Petero mwabulha nga anemwendi hamba eyiswe yosi-yosi, aliwe mwakolha ngoku Yesu anamubwira. Obutimba obwabathogheraya omo ngetse mubwatsuka eritamuka busana n’obulithohe bw’esiswe. Babere baminya ngoku bamabiriyilhangirira ekithiko-thiko, Petero n’abo aby’akakolha nabo ‘mubasweka.’ Petero mwabugha athi: “Mukama wulhue hakuhi naghe, kusangwa indi mundu mubi.” (Lk. 5:6-9) Kilhangirikire ngoku nibya Petero mwayowa isyatholere eribya embere sya Yesu.
2. Busana naki ni ky’omughaso eriyeghesya okwa ky’erileberyako kya Petero?
2 Petero aby’ahikire—abya “mundu mubi” kutse omukolha-nabi. Amasako akakanganaya ngoku ihakanayira iniabugha kutse erikolha ebindu ebikendi leka iniayikubyabwomo enyuma waho. Wunewathayowa nga Petero? Mbwino wunemurwanisya omubere mulebe kutse omutse mubi owabirikukaghathiramo? Kyamabya ikwakiri kithya, iwanganabya n’amaha omw’iyeghesya okwa ky’erileberyako kya Petero. Wuthi? Thalengekania oku kino: Yehova anganabughire athi ebisobyo bya Petero sibihandikawe omwa Biblia. Aliwe, omw’isondolibwa n’omulimu mubyahirwamo busana n’erithughasira. (2 Tim. 3:16, 17) Erigha oko mulhume oyu oyuwabya awithe erilemererwa n’eriyowa eriri ng’eryethu kyangana thuwathikya erilhangira ngoku Yehova syali thuyithaghako erihikana. Syanzire thukabikyako—anzire ithwabya ithunemulengaho—nomuthunawithe erilemererwa.
3. Busana naki sithutholere thukabikyako?
3 Busana naki sithutholere thukabikyako? Bakanakasima bathi, Eriyibegheresya likaleka ithwathoka. Ng’eky’erileberyako: Omwimbi anganaghunza myaka mingyi inianemw’igha eriwatha ekyuma kiwe. Omo buthuku obo, anganakolha ebisobyo bingyi akawatha, aliwe amalholha embere eriyibegheresya, iniakendi thoka. Aliwe nomwanga thoka erikiwatha ndeke, hanganayira iniakolha ekisobyo. Nomwabine, syali bikyako. Akalholha embere eriyibegheresya nuku athoke ndeke. Omo nzira ng’eyo, nibya n’enyuma w’eriyowa nga thwabirisingura erilemererwa lirebe, hanganayira ithwalemwa. Nomwabine, thukalholha embere erihika okwa kilhubirirwa kyethu. Ithwe bosi thukabugha kutse erikolha ebindu ebikaleka ithwayikubyabwomo enyuma waho; aliwe, thwamathendi bikyako, Yehova iniakendi thuwathikya erilholha embere eryuwania emyatsi. (1 Pet. 5:10) Leka thulebaye eky’erileberyako kya Petero eky’erithendi bikyako. Omubere w’erikwira abandi b’obulighe ogho Yesu akanganaya Petero nomwanabya akasobya, anganathuhira mw’omuhwa w’erilholha embere erikolera Yehova.
ERILEMERERWA LYA PETERO N’EMIGHISA YIWE
Wanga kolireki ku walhaba omwa biri ng’ebya Petero alhabamo? (Lebaya enungu 4)
4. Ngoku kiri omu Luka 5:5-10, Petero mwayikaniako athiki, aliwe Yesu mwamukakasya athi?
4 Amasako syali kanganaya ekyaleka Petero iniayahulhamo “mundu mubi” kutse nga ni bibi byahi ebyabya omo bulengekania bwiwe. (Soma Luka 5:5-10.) Aliwe angabya imwanakolha ebisobyo birebe ebikalire. Yesu mwalhangira eryubaha lya Petero, eryangabya iryasa busana n’eriyowa nga syatholere. Kandi Yesu abya inianasi ngoku Petero anganasighalha muthaleghulha. Neryo omwa lhukeri Yesu mwabwira Petero athi ‘syubahe.’ Eriyikethera erya Yesu aby’awithe omu Petero mulyahamba oko ngebe yosi ya Petero. Enyuma waho Petero na mughalha wabo ya Anderea mubasighania omubiiri wabo w’obusohe neryo bamakwama Masiya mughulhu wosi, erithwamu eryakolhaya oko mighisa mingyi.—Mk. 1:16-18.
5. Ni mighisa yahi eyo Petero abana omw’isingura obuba bwiwe n’omw’iligha erikokya lya Yesu?
5 Petero mwayilhangirira eby’eriswekya bingyi busana n’erikwama Kristo. Mwalhangira Yesu akalhamya abalhwere, akahigha esyombinga, kandi nibya akalhubukya abaholi.b (Mt. 8:14-17; Mk. 5:37, 41, 42) Kandi Petero mwayilhangirira esyonzoli esihambire oku Yesu iniane omo Bwami obukasa obw’olhukengerwa, ekindu ekyamuhambako kutsibu. (Mk. 9:1-8; 2 Pet. 1:16-18) Omo kwenene, Petero mwalhangira ebindu ebyo athabya akalengekania athi inialhangira. K’atholere eribya imwatsema kundi mwathalighira eriyowa liwe eryosi-ryosi erithatholere likamulemesya eribana okwa mighisa eyi!
6. Mbwino Petero mwanalhuaho iniasingura erilemererwa liwe? Soborera.
6 Nomwakine indi habya ihane ebyo abirilhangira n’eriowa, Petero abya iniakinarwanisaya erilemererwa liwe. Thalengekania okwa by’erileberyako bike. Yesu abere akasoborera ngoku akendiaghalhwa n’eriholha nuku amaminyereri we Biblia abererere, Petero mwamukunga. (Mk. 8:31-33) Ngendo nyingyi, Petero n’abandi bakwenda mubakuba obuhaka omukulhu omw’ibo nga nindi. (Mk. 9:33, 34) Omw’ithumbi ly’erighunzerera Yesu athali aholha, buthalengekania Petero mwathwa okuthwe kw’omulhume. (Yn. 18:10) Omw’ithumbi iryan’eryo, Petero mubaha kandi ngendo isathu mwayighana munywani wiwe Yesu. (Mk. 14:66-72) Ekyo mukyaleka Petero inialira kutsibu.—Mt. 26:75.
7. Ni kaghisa kahi ako Petero ahebawa enyuma wa Yesu erilhubuka?
7 Yesu mwathalhuhirira oko mukwenda wiwe oyuhwere amani oyu. Yesu abere abirilhubuka, mwaha Petero y’akaghisa k’erikangania kw’amwanzire. Yesu mwabwira Petero athi akole ng’omulisya w’esyombuli siwe. (Yn. 21:15-17) Petero mwaligha. Petero abya iniane e Yerusalemu oko kiro kye Pentekote kandi abya mughuma w’okwa b’erimbere-mbere erihakabibwa n’omulimu abuyirire.
8. Ni kisobyo kyahi ekikalire ekyo Petero akolha e Antiokia?
8 Nibya n’enyuma w’eribya Mukristayo omuhakabibwa, Petero mwabya iniakine w’erirwanisya erilemererwa liwe. Omwa 36 E.K., Petero abya inianeho omughulhu Omunya Bihanda oyuthabanibwe ya Kornelio ahakabibawa n’omulimu abuyirire, ekindu ekyakanganaya ndeke-ndeke ngoku Nyamuhanga syawithe kasolholho kandi ngoku Abanya Bihanda bangabere kitsweka ky’okwa kithunga ky’Ekikristayo. (Emib. 10:34, 44, 45) Enyuma waho Petero mwayowa bwiranda erirya haghuma n’Abanya Bihanda, ekindu ekyo erimbere abya isyanga kolha. (Gal. 2:12) Aliwe abandi Bakristayo Abayuda ibakayowa bathi Abayuda n’Abanya Bihanda sibatholere bakalya haghuma. Abandi ababya bawithe amalengekania ng’ayo babere basa e Antiokia, Petero mwaleka erithasyalya haghuma n’abaghalha babo Abanya Bihanda, obundi busana n’erisagha athi akendi ponesya Abakristayo Abayuda. Omukwenda Paulo mwalhangira obuthebya obu neryo amakungira Petero y’embere sy’abandu. (Gal. 2:13, 14) Kandi nomwanakolha ekisobyo eki, Petero mwathabikyako. Ni kyahi ekyamuwathikaya?
NI BYAHI EBYA WATHIKAYA PETERO ERITHENDI BIKYAKO?
9. Ebiri omu Yoane 6:68, 69 bikakanganaya bithi obuthaleghulha bwa Petero?
9 Petero abya muthaleghulha; mwathalighira ekyosi-kyosi kikaleka akabikerako ighuma. Buthuku bughuma mwakangania obuthaleghulha bwiwe omughulhu Yesu abugha ekindu ekyo abigha biwe bathayitheghereraya. (Soma Yoane 6:68, 69.) Ahathe erilinda erisoborerwa kutse eribulya, abangyi mubaleka erikwama Yesu. Aliwe Petero mwathakolha ekyo. Mwaminya ngoku Yesu musa yuwithe “ebinywe by’engebe y’erikotha.”
Busana naki eriyikethera erya Yesu aby’awithe omu Petero likakuhimba? (Lebaya enungu 10)
10. Yesu mwakangania athi kw’ayikethere Petero? (Lebaya n’ekisasani.)
10 Yesu mwathasighania Petero. Omw’ithumbi ly’erighunzerera ery’engebe yiwe okwa kihugho, Yesu mwaminya ngoku Petero n’abandi bakwenda bakendi musighania. Nomubyanabya bithya, Yesu mwakangania kw’ayikethere ngoku Petero angasubwire kandi iniasighalha muthaleghulha. (Lk. 22:31, 32) Yesu mwaminya ngoku “omuthima anzire, nikwa omubiri ni mwolho.” (Mk. 14:38) Nibya n’enyuma wa Petero erimuyighana, Yesu mwathalhuhirira oko mukwenda wiwe oyo. Yesu abere abirilhubuka mwabuthukira oku Petero—kilhangirikire Petero abya iniane iyuwene. (Mk. 16:7; Lk. 24:34; 1 Kor. 15:5) Ekyo ka kitholere eribya imukyahumulikania omukwenda oyuhwere amani oyu!
11. Yesu mwakakasya athi ngoku Yehova akendi tsomana Petero?
11 Yesu mwakakasya Petero ngoku Yehova akendi mutsomana. Yesu oyuwabirilhubuka mwakolera Petero n’abandi bakwenda b’ekindi kithiko-thiko eky’erihamba esiswe. (Yn. 21:4-6) Ahathe erithika-thika ekithiko-thiko eki mukyakakasya Petero ngoku kyolhobire Yehova erimuha ebiyithawa biwe by’ekinyamubiri. Neryo obundi omukwenda oyu mw’ibuka ebinywe bya Yesu ebikakanganaya ngoku Yehova iniakendiha abakalholha embere ‘erisondya Obwami’ b’ebiyithawa byabo. (Mt. 6:33) Busana n’ekyo, Petero mwahira omubiiri w’erithulira w’embere, omwakanya k’omubiiri wiwe w’erisoha. Omo buthubaha mwaha obwema oko kiro kye Pentekote 33 E.K., eriwathikya esyongumi sy’abandu eriligha engulhu yuwene. (Emib. 2:14, 37-41) Enyuma waho mwawathikya Abasamaria n’Abanya Bihanda eriligha Kristo. (Emib. 8:14-17; 10:44-48) Ahathe erithika-thika Yehova mwakolesya Petero omwa nzira y’amaaka eriletha abandu b’emisindo yosi omo kithunga.
THUK’IGHAKI?
12. Eky’erileberyako kya Petero kine omwa bulengekania, thutholere ithw’ibukaki thwamabya ithunemurwanisya erilemererwa ery’olhughumerere?
12 Yehova anganathuwathikya ithuthabikyako. Kyangana thukalira erilholha embere, kwilhabirirya thwamabya ithuwithe erilemererwa ly’olhughumerere. Okwa bundi buthuku erilemererwa lyethu lyanganabya nga lyamongera erikalha kwilhaba eryo Petero aby’awithe. Aliwe Yehova anganathuha akaghalha nuku sithubikyeko. (Esy. 94:17-19) Ng’eky’erileberyako, mughalha wethu mughuma mwasangira omo ngebe ey’ab’olhubutho lhughuma erikolhanako emyatsi y’engyingo ahabw’emyaka mingyi athali igha ekwenene. Mwathwiramo ighuma erileka emitse y’obutswatswa eyo. Nomwabine, ihakanayira iniarwanisya esyongumbu nyibi. Ni kyahi ekyamuwathikaya erithendi bikyako? Akasoborera athi: “Yehova akathughumaya.” Akongerako athi: “Omo buwathikya bw’omulimu wa Yehova . . . , nabiriminya ngoku kithokekene [erilholha embere] omo nzira ey’ekwenene . . . Yehova abirithoka erinyikolesya, kandi nomunganasobaya akalholha embere erinyighumya.”
Horst Henschel atsuka omubiiri w’omughulhu wosi 1 Okwokubanza, 1950. Mbwino wukalengekanaya mwanayikubyabwomo busana n’erikolesya engebe yiwe erikolera Yehova? (Lebaya enungu 13, 15)d
13. Thwanga gherererya thuthi eky’erileberyako kya Petero ngoku kiri omwa Emibiri 4:13, 29, 31? (Lebaya n’ekisasani.)
13 Ngoku thunalyalhangira, mirundi ngay’eyo Petero mwawa omo kithegho ky’eryubaha abandu. Aliwe busana n’erisaba obulhume-lhume, Petero mwathoka erikangania obuthubaha. (Soma Emibiri 4:13, 29, 31.) Nethu thwangana singura obuba bwethu. Thuthalebya ekyabya oku Horst, mughalha wethu omulere oyuwabya ikere e Nazi Germany. Mirundi ngay’eyo, mwalighira akahathikano ak’okwa sukuru, amabugha athi “Hitler thulhamaye!” Omwakanya k’eritsurumira Horst, ababuthi biwe mubasaba haghuma nayu, erisaba Yehova bathi amuhe obuthubaha. Busana n’obuwathikya bw’ababuthi biwe n’eriyikethera Yehova, erighunzerera Horst mwabana akaghalha k’erisighalha inianasikire. Enyuma waho mwabugha athi: “Yehova mwathanyisighania.”c
14. Abalisya abatsomene banga humulikania bathi abahwere amani?
14 Yehova na Yesu sibendi thulhuhirirako. Petero mwabya w’erikolha erithwamu likulhu enyuma w’eriyighana Kristo. Mbwino angathwiremo eribikyako, kutse angathwiremo erilholha embere ng’omwigha wa Kristo? Yesu abya iniabirilemba-lemba Yehova athi erikirirya lya Petero siryumbaye. Yesu mwabwira Petero oko musabe oyo kandi mwakangania kw’ayikethere ngoku Petero angathokire erighumya baghalha babo enyuma waho. (Lk. 22:31, 32) Eki ka kitholere eribya imukyaleka Petero iniathasyalengekania oko binywe bya Yesu! Nethu thwamabya ithuwithe erithwamu likulhu omo ngebe yethu, Yehova iniangana kolesya abalisya abatsomene erithuha erihumulikania erya thukayithagha nuku thusighale bathaleghulha. (Efe. 4:8, 11) Paul oyuwamabirighunza emyaka inianemukolha ng’omusyakulhu w’ekithunga akalengaho eriha erihumulikania eryo. Akabwira abakalengekanaya okw’ibikyako athi balengekanaye oko mibere Yehova abaletheramo omo kwenene. Neryo akabakakasaya ngoku olhwanzo lhwa Yehova olhuthyusa lhukendi leka iniathabalhuhirirako. Paul akaghunzerera athi, “Nabirilhangira abangyi abahwere amani bakaghana eribikyako busana n’obuwathikya bwa Yehova.”
15. Eky’erileberyako kya Petero n’ekya Horst kikakanganaya kithi ekwenene eyiri omu Matayo 6:33?
15 Ngoku Yehova anaha Petero n’abandi bakwenda b’ebiyithawa byabu by’ekinyamubiri, nethu akendi thuhabyo thwamahira omubiiri w’obwami w’embere. (Mt. 6:33) Enyuma w’Olhuhi Lhwakabiri olhw’Ekihugho Kyosi, Horst, oyukanibweko okw’itsuka, mwatsuka obutemburi. Aliwe abya munakwa, neryo mwabulha ng’anemwendi thoka eriyisighika n’erisighalha omo mubiiri w’obwami ow’omughulhu wosi. Angakolireki? Mwathwamu erilengesya Yehova, omw’ighunza ewiki eyosi omw’ithulira omwa lhubungo lhw’omulebererya w’omuthimbo. Okw’ihwererera ly’ewiki eyo, mwasweka omulebererya w’omuthimbo akamuha ebbahasa eyo athaminya aho yikalhua. Mwabya esyosente esikaghunza esyanga muwathikya omo mubiiri wiwe w’obutemburi ahabw’amezi ng’awayo. Horst mwalhangira ekihembo eki ng’ekikamukakasaya ngoku Yehova akendi mutsomana. Mwakolesya engebe yiwe yosi omw’ihira emyatsi y’Obwami y’embere.—Mal. 3:10.
16. Busana naki thutholere ithwalengekania okwa ky’erileberyako kya Petero n’ebyo ahandika?
16 Petero atholere eribya imwatsema kundi Yesu mwathamusighania, ngoku Petero anabya iniabirisaba! Kristo mwalholha embere erithendeka Petero eribya mukwenda muthaleghulha n’eribya eky’erileberyako ekyuwene oko Bakristayo. Erithendekwa eryo liri mw’amasomo mangyi aw’obughuli awanga thughasira. Petero mwakania oko maghuma w’okwa masomo ayo n’awandi mangyi omo syobaruha ibiri esyasondolibawa n’omulimu esyo athumira ebithunga omwa kighana ky’erimbere. Omwatsi owakakwamako akendi syakania oko bindu bike ebyo esyobaruha esyo sikathwibukaya kandi nga thwanga bighenderako thuthi munabwire.
OLHWIMBO 126 Mutheghaye, Musike, Mubye n’Amaaka
a Omwatsi ono atheghekirwe erikakasya abakarwanisaya erilemererwa ngoku bangana lisingura kandi ibalholha embere ng’abaghombe ba Yehova abathaleghulha.
b Amasako mangyi awakanganibwe omo mwatsi ono alhuire omo Njiri ya Mariko. Kilhangirikire ngoku mwahandika ebyo ayowira oku Petero, oyuwayilhangirira emyatsi eyi yikabya.
c Lebaya eriyikaniako lya Horst Henschel, “Obuthaleghulha bw’Efamile Yethu oku Nyamuhanga Mubwanyihira mw’Omuhwa,” omwa Awake!, ey’Okwakabiri 22, 1998.
d ERISOBORERA EKISASANI: Ngoku kikanganibwe omwa ky’erilhangirirako, ababuthi ba Horst Henschel mubasaba haghuma nayu n’erighumya erithwamu liwe ly’erisighalha inianasikire.