-
Ntempelo muibakila YehowaMalongesha audi mua kupeta mu Bible
-
-
DILONGESHA DIA 44
Ntempelo muibakila Yehowa
Solomo mumane kulua mukalenge wa Isalele, Yehowa wakamukonka ne: ‘Udi musue nkupeshe tshinyi?’ Solomo wakamuambila ne: ‘Ntshidi anu muana, tshiena mumanye tshindi mua kuenza to. Mpeshaku meji bua ntabalele bantu bebe.’ Yehowa kumuambila ne: ‘Bu muudi mulombe meji, nenkupeshe meji mapite a bantu bonso ba pa buloba. Nenkupeshe kabidi bubanji bua bungi. Wewe muntumikile neushale ne muoyo matuku a bungi.’
Solomo wakatuadija kuibaka ntempelo. Wakamuibaka ne or, ne arjan, ne mabaya ne mabue bitambe buimpe. Bantu bapiluke binunu bia bungi balume ne bakaji bakibaka ntempelo au. Panyima pa bidimu muanda mutekete ntempelo wakajika, kumujidilabu Yehowa. Uvua ne tshioshelu ne bavua batekapu milambu. Solomo wakatua binu kumpala kua tshioshelu atshi usambila ne: ‘Yehowa wetu, ntempelo eu ki mmunene anyi muimpe mukukumbanyine to, kadi itabaku ntendelelu wetu ne uteleje masambila etu.’ Yehowa wakamona ntempelo ne disambila dia Solomo mushindu kayi? Diakamue pakajikija Solomo kusambila, kapia kakafuma mu diulu, kuoshaku milambu ivua pa tshioshelu atshi. Yehowa wakitaba ntempelo au.
Mukalenge Solomo wakamanyika bikole bua meji ende mu Isalele mujima too ne miaba ya kule. Bantu bavua baya kudi Solomo bua abakosele bilumbu biabu. Nansha mukalenge mukaji wa ku Sheba wakaya pende bua kumuteta ne nkonko mikole. Pakumvuaye mandamuna a Solomo wakamba ne: ‘Tshivua muitabe pavua bantu bangambile bualu buebe to, kadi mpindieu ndi mumone ne: udi ne meji mapite too ne muvuabu bangambile. Yehowa Nzambi webe mmukubeneshe.’ Tshikondo atshi bena Isalele bavua ne nsombelu muimpe ne bavua ne disanka. Kadi malu akavua pa kushintuluka.
“Monayi! tshidi tshipite Solomo tshidi muaba eu.”—Matayi 12:42
-
-
Bukalenge budi bukosolokaMalongesha audi mua kupeta mu Bible
-
-
DILONGESHA DIA 45
Bukalenge budi bukosoloka
Pavua Solomo utendelela Yehowa, kuvua ditalala mu Isalele. Kadi Solomo wakasela bakaji ba bungi ba mu maloba makuabu, ne bakaji abu bavua batendelela mpingu. Ku kakese ku kakese, Solomo wakashintuluka, kutuadijaye kutendelela pende mpingu. Yehowa wakafiika munda. Wakambila Solomo ne: ‘Nennyenge dîku diebe bukalenge bua Isalele ne nembukosolole mu bitupa bibidi. Nempeshe umue wa ku bena mudimu bebe tshitupa tshinene, kadi dîku diebe nedikokeshe anu tshitupa tshikese.’
Yehowa wakatokesha dipangadika diende mu mushindu mukuabu kabidi. Yalobama umue wa ku bena mudimu ba Solomo uvua mu luendu, kutuilanganaye ne muprofete Ahiya. Ahiya wakapanda muzabi wende mu bipese 12, kuambilaye Yalobama ne: ‘Yehowa neanyenge dîku dia Solomo bukalenge bua Isalele ne neabukosolole mu bitupa bibidi. Angata bipese dikumi ebi bualu wewe newikale mukalenge wa bisa dikumi.’ Mukalenge Solomo wakumvua bualu abu, kujingaye bua kushipa Yalobama! Ke Yalobama kunyema kuyaye mu Ejipitu. Pakafua Solomo, muanende Lehabama wakalua mukalenge. Nunku Yalobama wakamona ne: bivua bimpe apingane mu Isalele.
Bakulu ba mu Isalele bakambila Lehabama ne: ‘Wewe muenzele bantu malu mimpe, nebakunange.’ Kadi balunda ba Lehabama batshivua bansonga bakamuambila ne: ‘Enzela bantu malu ne tshikisu! Benzeja midimu mikole menemene!’ Lehabama wakalonda lungenyi lua balunda bende abu. Wakenzela bantu malu ne tshikisu, bobu kumutombokela. Kutekabu Yalobama mukalenge pa bisa dikumi, kuluabi bukalenge bua Isalele. Bisa bikuabu bibidi biakalua bukalenge bua Yuda, kushalabi bilamate Lehabama. Nunku bisa 12 bia Isalele biakakosoloka.
Yalobama kavua musue bua bantu bende baye kutendelela mu Yelushalema to, bualu Yelushalema uvua mu bukalenge bua Lehabama. Udi mumanye ne: mbua tshinyi anyi? Yalobama uvua utshina ne: bantu bavua mua kumutombokela, kuditua ku tshia Lehabama. Ke yeye kuenza tuana tua ngombe tubidi tua or, kuambilaye bantu bende ne: ‘Yelushalema udi ntanta mule. Nudi mua kutendelela muaba eu.’ Bantu bakatuadija kutendelela tuana tua ngombe tua or atu, kupuabu kabidi Yehowa muoyo.
“Lekelayi kudibueja mu tshikokedi tshimue ne bantu badi kabayi bena kuitabuja, bualu kabiena bipetangana to. Bualu mmalanda kayi adi pankatshi pa buakane ne dishipa dia mikenji? . . . Anyi muena kuitabuja udi mua kusangila tshinyi ne udi kayi muena kuitabuja?”—2 Kolinto 6:14, 15
-