Ditanu dia 12/9
Malu a panu apa adi enda ashintuluka.—1 Kol. 7:31.
Kuikadi muena malu makole to. Diebeja ne: ‘Ndi mumanyike bu muntu udi kayi ne malu makole, udi umvuila bakuabu, ne witaba mmuenenu wabu, peshi tshitu mumanyike nanku? Ntu nteleja bantu bakuabu, ndekela bua benze tshidibu basue padibi bikumbanyine anyi?’ Tudi tuidikija Yehowa ne Yezu ku mushindu utudi tudienzeja bua kubenga kuikala ne malu makole. Mbimpe tuikale ne meji mimpe padi nsombelu wetu ushintuluka. Dishintuluka dia nsombelu didi mua kututuadila ntatu ya mu tshimpitshimpi. Tshilejilu, disama didi mua kutukuata. Peshi lutatu ludi mua kutukuata bualu malu a mpetu anyi a tshididi a mu ditunga dietu mmashintuluke mu mupodi wa dîsu. (Muam. 9:11) Bidi kabidi mua kutukolela bulongolodi buetu buobu bushintulule mudimu utuvua tuenza. Tudi mua kuibidilangana ne nsombelu tuetu benze malu anayi aa: 1) kuitaba nsombelu mudiyi, 2) kukeba tshia kuenza, 3) kuimanyina pa malu mimpe, ne 4) kuambuluisha bakuabu. w23.07 21-22 §7, 8
Disambombo dia 13/9
Udi muntu wa mushinga mukole.—Dan. 9:23.
Muprofete Danyele utshivua nsonga pavuabu bamukuate baye nende mu bupika mu Babilona. Nansha nanku, banene ba mu Babilona bavua bamutuishile mêsu bualu uvua muimpe kumona ne uvua wa mu tshisa tshia Yuda. (1 Sam. 16:7) Bua malu au, bakamulongesha bua alue kuenza mudimu mu dibalasa dia mukalenge. (Dan. 1:3, 4, 6) Yehowa uvua munange Danyele bua ngikadilu yende mimpe. Mu bulelela, Danyele uvua mua kuikala ne bidimu bu 20 pavua Yehowa muambe ne: uvua bu Noa ne Yobo. Yehowa wakamubala muakane anu bu Noa ne Yobo bavua ne lulamatu munkatshi mua bidimu bia bungi. (Gen. 5:32; 6:9, 10; Yobo 42:16, 17; Yeh. 14:14) Yehowa uvua munange Danyele mu nsombelu wende mujima.—Dan. 10:11, 19. w23.08 2 §1, 2
Dia lumingu dia 14/9
Jingulula bimpe menemene tshidi butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke.—Ef. 3:18.
Wewe musue kusumba lupangu luikale ne nzubu, neujinge kuya mu lupangu amu bua kumanya bualu bonso budi bulutangila. Tudi mua kuenza bia muomumue patudi tubala Bible ne tumulonga. Tuetu tumubala lukasa lukasa, tudi mua kumanya anu “malu a ntuadijilu a mêyi a tshijila a Nzambi.” (Eb. 5:12) Kadi anu bu mutudi ne bua kuya mu lupangu ne kumona nzubu ne kumukenketa yonso mujima, mushindu mutambe buimpe wa kulonga Bible ngua kumona mudi bitupa bishilashilangane bia mukenji udimu bipetangana. Tudienzeje bua kumvua tshidi bulelela budimu butudi tuitabuja ne bua tshinyi tudi tubuitabuja. Bua kumvua Dîyi dia Nzambi bimpe tudi ne bua kudilonga mu buondoke. Mupostolo Paulo wakakankamija bena Kristo nende bua kulonga Bible ne tshisumi bua “kujingulula bimpe menemene tshidi butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke” bua bulelela. Dîba adi, bavua ‘bela miji ne bashindama’ mu ditabuja. (Ef. 3:14-19) Tudi petu ne bua kuenza nanku. w23.10 18 §1-3