Katak 4

Wãween Am̦ Maroñ Lale im Kõjparok Baam̦le n̦e Am̦

1. Etke epen lale im kõjparok baam̦le ko ad ilo raan kein?

EL̦AP oktak ko rej wal̦o̦k ilo raan kein! Ebar oktak wãween an baam̦le ko mour ilo raan kein jãn kar wãween mour 40 ak 50 iiõ ko remootl̦o̦k. Kõn an l̦ap oktak ko im penl̦o̦k mour, men in ej kõm̦m̦an bwe en pen ad lale im kõjparok baam̦le ko ad. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kõm̦adm̦õdi apañ kein me rej wal̦o̦k ñan baam̦le ko ad? Ej ilo ad l̦oore naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦. Jen etale jet iaan naan in kakapilõk kein.

JOKWANE KÕN MEN KO EWÕR IPPÃD

2. Ta apañ ko rej jelõt elõñ baam̦le ko?

² Elõñ kain apañ ko me rej jelõt baam̦le ko ilo raan kein. Ñan waanjoñak, elõñ milien em̦m̦aan im kõrã ro rej kate er ilo jikin jerbal ko aer bwe en maroñ lõñ aer jããn ñan wiaiki m̦weiuk im men ko rekããl meñe rejjab menin aikuj. Armej rein rekõn̦aan bwe en lõñl̦o̦k wõt an baam̦le ko aer jããn im ren m̦weiiel̦o̦k wõt. Ebar lõñ milien em̦m̦aan im kõrã ro rej lukkuun kate er ilo jikin jerbal ko aer bwe en wõr aer jããn ñan wiaiki aikuj ko an baam̦le ko aer. Armej rein rej jol̦o̦k el̦ap awa ilo jikin jerbal ko aer im jet iien ewõr ruo aer jerbal kõn an penl̦o̦k wõt mour. Ebar wõr baam̦le ko me elukkuun pen aer mour kõnke ejjel̦o̦k aer jerbal im epen aer ellolo jerbal. Waanjoñak kein rej kaalikkar an oktakl̦o̦k im penl̦o̦k mour ilo raan kein. Ta eo emaroñ jipañ baam̦le kein meñe eoktak apañ ko aer jãn doon? Ej ilo aer l̦oori naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦.

3. (1) Ta naan in kakapilõk eo me Paul ear kwal̦o̦ke ñan Timote? (2) El̦aññe jej l̦oore naan in kakapilõk in an Paul, ewi wãween an men in naaj jipañ baam̦le ko ad?

³ Rijjilõk Paul ear juon eo me jet iien ear pen an kabwe aikuj ko an. Ke Paul ear jejel̦o̦k ñan Timote, ear kwal̦o̦k ñan Timote kõn juon men me ear jipañe ñan kijenmej wõt. Paul ear ba: “Jaar jab bõktok jabdewõt ñan lal̦ in, im bareinwõt jeban bõkl̦o̦k jabdewõt jãne. A el̦aññe ewõr m̦õñã im nuknuk ko ippãd, jen jokwane kaki.” (1 Timote 6:7, 8) Ebar lõñ men ko jet me baam̦le ko rej aikuji jãn baj m̦õñã im nuknuk. Baam̦le ko rej bar aikuj jikin aer jokwe. Ajri ro rej aikuj etal im jikuul̦. Baam̦le ko rej aikuj jããn ñan aer taktõ im ñan kabwe aikuj ko aer jet. Bõtab, ewõr juon men jemaroñ katak jãn naan kein an Paul. El̦aññe jej kõjerbale jããn ko ad ñan wiaiki aikuj ko ad im jab kõn̦aan ko ad, eokwe enaaj pidodol̦o̦k an baam̦le ko ad mour.

4, 5. Etke em̦m̦an bwe rippãlele ro ren pepel̦o̦k im̦aan kõn wãween aer naaj kõjerbale jããn ko aer?

⁴ Ñe ej itok ñan jããn, rippãlele ro rej aikuj keememej bwe erro ej ‘juon wõt kanniõk.’ (Epesõs 5:31) Erro ej aikuj bar keememej bwe armej ro m̦oktata me rej aikuj kabwe aikuj ko aer ej baam̦le eo aerro make. Armej rein ej kitibuj erro make im ajri ro nejier. (1 Timote 5:8, UBS) Kõn men in, ñe erro ej jim̦or jerbal, erro naaj kobaiki jããn ko aerro ippãn doon ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo aerro make. Bwe erro en jel̦ã kilen kabwe aikuj ko an baam̦le eo aerro, rej aikuj pepel̦o̦k im̦aan kõn wãween aerro naaj kõjerbale jããn ko aerro. Ãlikin aerro kabwe aikuj ko an baam̦le eo aerro make, erro maroñ kiiõ pepe ippãn doon ñan lale ñe ewõr aerro maroñ ñan jipañ ro jet nukwier. Ñe rippãlele rein rej jijet ippãn doon im pepel̦o̦k im̦aan kõn kilen aerro kõjerbal jããn ko aer, erro naaj jel̦ã kilen kõjenolo̦k jããn ko ñan menin aikuj ko aer kajjojo wiik. Bareinwõt, kõnke em̦õj aer kar pepel̦o̦k im̦aan, reban iukkure kaki jããn ko aer ak wiaiki men ko me ejabwe aer maroñ ñan bõki.​—Luk 14:28, UBS.

⁵ Ñe ruo rippãlele rej pepel̦o̦k im̦aan kõn wãween aerro kõjerbal jããn ko aerro, renaaj aikuj bar kõjparok bwe erro en jab m̦uri ak l̦oon ñan wiaiki men ko me rejjab menin aikuj. Renaaj bar aikuj lukkuun l̦õmn̦ak m̦okta jãn aer co-sign ak jaini peba ko an armej ro jet me rej l̦oon. (Jabõn Kõnnaan 22:7, UBS) Erro naaj bar aikuj l̦õmn̦ak m̦okta jãn aer kajju wiaiki m̦weiuk ko im lale el̦aññe ewõr aer maroñ ñan wiaiki. Ñe ewõr aer pepe kadede, men in enaaj jipañ er bwe ren jab iukkure kaki jããn ko aer ak kõjerbali jããn ko aer ñan men ko renana. Ñan waanjoñak, reban kããm̦bõl̦, wia jikka, im kadek. Men kein rej n̦ae Baibõl̦ im rej ko̦kkure jããn ko an baam̦le eo.​—Jabõn Kõnnaan 23:20, 21, 29-35, UBS; Rom 6:19, UBS; Epesõs 5:3-5.

6. Ta naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me remaroñ jipañ baam̦le ko rej pãd ilo aikuj?

⁶ Ta el̦aññe juon baam̦le elukkuun jerata im ej pãd ilo aikuj? Juon men me remaroñ keememej ej bwe apañ in ej ñan jidik wõt iien. M̦õttan wõt jidik jenaaj mour ilo Pedetaij. Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k jabdewõt baam̦le en jeram̦õl im enaaj jol̦o̦k aolep men ko renana me rej kõm̦m̦an bwe en pen an armej ro mour. (Sam 72:1, 12-16, UBS) Ak ta kõn tõrein me jej kõttar an itok jeraam̦m̦an kein? Eokwe, meñe elõñ Kũrjin ro rem̦ool rej pãd ilo aikuj ak rej kijenmej wõt kõnke rej tõmak ilo kallim̦ur in an Jeova, eo ej ba: “Ijãmin likũt eok, im Ijãmin ilo̦k jãn kwe.” Kõnke rej tõmak naan kein an Jeova, rej make ba: “Irooj ej aõ ri jipañ, ijãmin mijak.” (Hibru 13:5, 6) Meñe elukkuun pen mour ilo raan kein, ak Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lale im kõjparok armej ro an ilo elõñ wãween ko. Ej kabwe aikuj ko aer el̦aññe rej l̦oori naan in kakapilõk ko an im rej likũt Aelõñ eo an m̦oktata ilo mour ko aer ak likũt kõn̦aan ko an Anij m̦oktata ilo mour ko aer. (Matu 6:33) Elõñ ro doon Anij rej errã ilo naan ko an Paul, me ear ba: “Ijel̦ã kilen ettã, im ijel̦ã kilen jeraam̦m̦an; ijoko otemjej im ilo men otemjej em̦õj katakin eõ bwe in mat im kab bwe in kwõle, bwe in jeraam̦m̦an im kab bwe in aikuj. Imaroñ in kõm̦m̦an men otemjej ilo Eo ej kakajoor eõ.”—Pilippai 4:12, 13.

JIPAÑ DOON

7. Ta naan in kakapilõk eo an Jijej me emaroñ jipañ baam̦le ko?

⁷ Jijej ear ba: “Kwõn yokwe ri turum̦ im ãinwõt kwe.” (Matu 22:39) Ñe jej l̦oore naan in kakapilõk in an Jijej, men in enaaj jipañ kõj ilo ad lale im kõjparok baam̦le ko ad. Eo pãleed im ro nejid rej ro ri turid im repaaktata ñan kõj. Kõn men in, ta ko ro uwaan juon baam̦le remaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k aer yokwe doon?

8. Ta eo ro uwaan juon baam̦le remaroñ kõm̦m̦ane ñan kwal̦o̦k aer yokwe doon?

⁸ Juon wãween aolep ro ilo juon baam̦le remaroñ kwal̦o̦k aer yokwe doon ej ilo aer jipañ doon im kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo. Rũtto ro rej aikuj katakin ajri ro nejier bwe ren jel̦ã kilen limi men ko kinier, im kakon̦i kein iukkure ko aer kab nuknuk ko aer. Aolep ro uwaan juon baam̦le rej aikuj jipañ doon ñan karreoik m̦weo, rarõ, kwal̦kol̦ kõnno̦, im men ko ãierl̦o̦kwõt. Ñe aolep rej jipañ doon im kõm̦m̦ane ijo kun̦aaer, enaaj kon̦ im erreo m̦weo im̦weer. Ñe juon ej jowan, l̦õmn̦ak wõt kõn e make, im em̦akoko in jipañ, enaaj ejjel̦o̦k aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ ilo baam̦le eo. (Jabõn Kõnnaan 26:14-16, UBS) Bõtab, el̦aññe aolep ro ilo juon baam̦le rej m̦õn̦õn̦õ in jipañ doon, enaaj wõr aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ ilo baam̦le eo. Baibõl̦ ej ba: “Anij ej yokwe eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k.”—2 Korint 9:7.

9. (1) Ta jerbal ko ekkã an kõrã ro kõm̦m̦ani ilo m̦õko im̦weer? (2) Ta ko l̦eo im ajri ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ jinen baam̦le eo?

⁹ Aolep ro ilo juon baam̦le rej aikuj l̦õmn̦ak kõn doon im kwal̦o̦k aer yokwe doon. Em̦m̦aan ro im ajri ro rej aikuj l̦õmn̦ak kõn jinen baam̦le eo. Ilo jet aelõñ ko, ekkã an kõrã ro pãd wõt ilo m̦õko im kõm̦m̦ani aolep jerbal ko. Rej lale ajri ro, karreoik m̦weo, kwal̦kol̦ nuknuk, wia m̦õñã, im kõmat. Ilo bar jet jikin ko, kõrã ro rej jerbal ilo jikin kallib ko, im rej wiakake tõprak ko aer bwe en maroñ wõr aer jããn ñan jipañ kabwe aikuj ko an baam̦le eo. Ebar wõr kõrã ro rej aikuj etal im jerbal ilo jikin jerbal ko kõnke epenl̦o̦k mour. Jej aikuj nõbar im kam̦m̦oolol kõrã rein me rej kate er ñan jipañ baam̦le ko aer. Kõrã rein rej ãinwõt kõrã eo “em̦m̦an” me Baibõl̦ ej kõnnaan kake ilo bõk in Jabõn Kõnnaan. Relukkuun poub im rejjab “m̦õñã ekkan in jowan.” (Jabõn Kõnnaan 31:10, 27) Meñe ãindein, ak ejjab kõrã ro wõt rej aikuj kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo. El̦aññe l̦eo im lio rej ro̦o̦ltok jãn jikin jerbal ko aer, ejim̦we ke bwe kõrã eo en make kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo ak l̦eo im ajri ro rej pãd bajjek? Ejjab. (Lale 2 Korint 8:13, 14, UBS.) Ta ko l̦eo im ajri ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kõrã eo? Eokwe, ñe kõrã eo ej pojak in kõmat, em̦m̦an ñe l̦eo ak ajri ro rej etteiñl̦o̦k an dãn, kõm̦m̦an an waini, ak kappoktok an kane. Bõlen remaroñ bar etal im wia m̦õñã ak karreoik jidik m̦weo. Aolep ro uwaan baam̦le eo rej aikuj jipañ doon ñan kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo.​—Lale Galetia 6:2, UBS.

10. Ta ko em̦m̦aan ro rej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki ñe ej itok ñan jerbal ko ilo m̦weo?

¹⁰ Jet em̦m̦aan remaroñ ba: “Ejekkar aõ kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo kõnke jerbal kein rej an kõrã.” El̦aññe ãindein m̦anit eo ilo jikin eo kwõj pãd ie, ewõr juon men eaorõk im kwõj aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Ke Jeova Anij ear kõm̦anm̦an rippãlele ro ruo m̦oktata, ear jab ba bwe ewõr jet jerbal me kõrã eo wõt ej aikuj kõm̦m̦ani. Bar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak eo em̦m̦an an Ebream. Ke Jeova ear jilkinl̦o̦k jet enjel̦ bwe ren lol̦o̦k Ebream, em̦m̦aan in ear jipañ kõpooje m̦õñã ko im ajeji ñan ri lotok rein an. (Jenesis 18:1-8) Baibõl̦ ej ba: “L̦õm̦aro ren bareinwõt yokwe lim̦aro pãleer im ãinwõt ãnbwinnier.” (Epesõs 5:28) El̦aññe l̦eo ej ro̦o̦ltok jãn jikin jerbal im ekõn̦aan kakkije kõnke em̦õk, ej aikuj keememej bwe kõrã eo pãleen ebar m̦õk. Jet iien enaaj l̦apl̦o̦k an kõrã eo m̦õk jãn l̦eo. (1 Piter 3:7) Kõn men in, em̦m̦an ñe l̦eo ej kwal̦o̦k an yokwe kõrã eo pãleen ilo an jipañe im kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo.​—Pilippai 2:3, 4, UBS.   

11. Etke Jijej ej juon joñak em̦m̦an ñan aolep ro ilo juon baam̦le?

¹¹ Jijej ej joñak eo em̦m̦antata kõn juon eo me ear kabuñbũruon Anij. Ear bar juon eo me ro m̦õttan im ro rar epaake rar m̦õn̦õn̦õ ippãn. Meñe ekar ejjel̦o̦k pãleen Jijej, ak ej juon joñak em̦m̦an ñan jemãn baam̦le ko. Jijej ej bar juon joñak em̦m̦an ñan kõrã ro im ajri ro. Jijej ear make ba bwe ‘ear jab itok bwe armej ren jerbal ñane, ak bwe en jerbal ñan er.’ (Matu 20:28) Ej juon men em̦m̦an ñe aolep ro ilo baam̦le ko rej l̦oore joñak in an Jijej im jerbal ñan ro jet!

ETKE EAORÕK BWE JEN ERREO ILO MEN OTEMJEJ?

12. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe armej ro an ren kõm̦m̦ane?

¹² Bar juon naan in kakapilõk jãn Baibõl̦ im emaroñ jipañ rũtto ro bwe ren jel̦ã kilen lale im kõjparok baam̦le ko aer ej pãd ilo 2 Korint 7:1 (UBS). Eoon in ej ba: “Jen karreoik kõj make jãn men otemjej rej kattoon ãnbwinnid.” Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ippãn armej ro me rej l̦oore naan in kakapilõk in. Anij ekõn̦aan bwe aolep ro me rej kabuñ ñane ren erreo ilo men otemjej. (Jemes 1:27) Ñe jej kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in, baam̦le ko ad renaaj lo tokjãn ko.

13. Etke eaorõk bwe baam̦le ko ren karreoeo?

¹³ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe m̦õttan jidik ejjel̦o̦k juon armej enaaj bar nañinmej. Ilo naaj jukjukun pãd eo ekããl, ejjel̦o̦k juon armej enaaj ba, “Inañinmej.” (Aiseia 33:24; Revelesõn 21:4, 5) M̦ae tõre en̦, kõj aolep jenaaj baj nañinmej wõt jãn iien ñan iien. Jet iien Paul im Timote rar bar nañinmej. (Galetia 4:13, UBS; 1 Timote 5:23) Bõtab, taktõ ro rej ba bwe elõñ men ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõjparok kõj jãn ad nañinmej. El̦aññe baam̦le ko rej karreoeo im kõjparok er jãn m̦anit ko renana, remaroñ bõbrae an wal̦o̦k elõñ nañinmej ko ñan er. Jen etale jet men ko me baam̦le ko remaroñ kõm̦m̦ani bwe ren erreo.​—Lale Jabõn Kõnnaan 22:3.

14. Etke eaorõk bwe baam̦le ko ren kõjparok er jãn m̦anit ko renana?

¹⁴ M̦õttan men ko me remaroñ “kattoon” kõj ak kõm̦m̦an bwe jen jab erreo im̦aan mejãn Anij ej m̦anit ko renana. Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen mour erreo. Ej bar kamo an jabdewõt armej babu ak pãd ippãn juon eo me ear jab m̦areiki. Baibõl̦ ej ba: “Ejjel̦o̦k ri l̦õñ, . . . ak ri lejãn, ak ro rej arin kõrã, ak ri kakõl̦, . . . enaaj bõk an jolõt aelõñ in Anij.” (1 Korint 6:9, 10) Ekanooj aorõk bwe Kũrjin ro ren kõjparok er jãn m̦anit kein renana me armej ro ilo lal̦ in rej kõm̦m̦ani. Ñe renaaj kõjparok er jãn men kein, Anij enaaj buñbũruon ippãer. Bareinwõt, reban bõk nañinmej ko an jiroñ im likao ãinwõt AIDS, jeplej, gonorrhea, im chlamydia.​—Jabõn Kõnnaan 7:10-23, UBS.

15. Ta juon iaan m̦anit ko renana im ej kõm̦m̦an an armej ro nañinmej?

¹⁵ El̦aññe jej “karreoik kõj make jãn men otemjej rej kattoon ãnbwinnid,” ebar wõr nañinmej ko jet me jemaroñ bõbrae jãn aer wal̦o̦k ñan baam̦le ko ad. Elõñ nañinmej ko rej wal̦o̦k kõn an armej ro ettoon. Juon waanjoñak ej kõn ri kõbaatat ro. Kõbaatat ej ko̦kkure ãrin armej, kananaik bwiin nuknuk ko aer, im kõm̦m̦an bwe en baijin mejatoto. Kõbaatat ej bar kõm̦m̦an bwe armej ren nañinmej. Elõñ milien armej rej mej kajjojo iiõ kõn wõt aer kar kõbaatat. Armej rein reban kar bõk nañinmej kein im m̦õkaj aer mej el̦aññe rar kõjparok er make jãn m̦anit in enana me ej ‘kattoon ãnbwinnier’!

16, 17. (1) Ta kien eo Jeova ear lel̦o̦k ñan Ri Israel ro ñan kõjparok er jãn jet nañinmej ko? (2) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan l̦oore Duteronomi 23:12, 13 ilo mour ko ad?

¹⁶ Jen lale bar juon waanjoñak. Enañin 3,500 iiõ ko remootl̦o̦k, Anij ear lel̦o̦k kien ko ñan Ri Israel ro. Kien kein rar jipañ er ilo aer kabuñ ñan Anij im ilo mour ko aer kajjojo raan. Kien kein rar kõjparok Ri Israel ro jãn nañinmej ko. Ñan waanjoñak, Anij ear kakien er bwe ñe rekõn̦aan kõppojak, rej aikuj etal ñan juon jikin ettol̦o̦k jãn jikin kõppãd eo. Ãlikin aer kõppojak, rej aikuj kalibwini bwidej ko aer. Rar aikuj kõm̦m̦ane men in bwe en erreo wõt ijo rej jokwe ie. (Duteronomi 23:12, 13, UBS) Meñe kien in ej jãn etto, ak ejejjet ñan raan kein ad. Elõñ armej ro ilo raan kein rej lukkuun nañinmej im rej mej kõn aer jab l̦oore men in me Baibõl̦ ej ba.a

¹⁷ Meñe jejjab mour ium̦win Kien Moses, ak elõñ men ko jemaroñ katak jãn kien in an Anij ñan Ri Israel ro. Armej ro an Anij rejjab kõppojak jabdewõt jikin. El̦aññe ejjel̦o̦k aer im̦õn kõppojak, rej ilo̦k ñan juon jikin ettol̦o̦k jãn ijoko armej rej jokwe ie bwe ren maroñ kõppojak. Ñe em̦õj aer kõppojak rej kalibwini bwidej eo bwe en jab wal̦o̦k bwiin im en jab ajeeded nañinmej ko. Bareinwõt, renaaj kate er ñan kõm̦m̦an aer im̦õn kõppojak bwe ren erreo im̦aan mejãn Jeova. (Duteronomi 23:14, UBS) El̦aññe ewõr am̦ im̦õn kõppojak, kwõj aikuj karreoiki aolep iien. El̦aññe ettoon im̦õn kõppojak eo am̦, enaaj kaal l̦o̦ñ im l̦o̦ñ kein renaaj kõm̦m̦an bwe en pidodo an ajeeded nañinmej. L̦o̦ñ kein remaroñ bõktok kij ko ñan m̦õko im̦õd im bareinwõt ñan m̦õñã ko kijed! Rũtto ro im bar ajri ro rej aikuj kwal̦ peier aolep iien ãlikin aer kõppojak. El̦aññe rejjab kwal̦ peier, kij ko renaaj pãd wõt ippãer. Ekkar ñan juon taktõ, kwal̦kol̦ pã ej “m̦õttan men ko rem̦m̦antata im remaroñ bõbrae an wal̦o̦k nañinmej ko me rej jelõt lo̦jied, ãrid, im kilid.”

18, 19. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen erreo meñe jej jokwe ilo jikin ko me epen mour ie?

¹⁸ El̦aññe kwõj jokwe ilo juon jikin me epen mour ie, bõlen emaroñ penl̦o̦k ñan karreo. Emaroñ pen kõnke enañin aolep armej ro jet rejjab l̦õmn̦ak bwe eaorõk karreo. Bõtab, kwõn kate wõt eok. Men ko wõt kwõj aikuji ej joob im dãn. Edikl̦o̦k on̦ean men kein jãn on̦ean uno im taktõ. El̦aññe kwõj karreo ak tutu aolep raan, men in enaaj jipañ eok ñan bõbrae am̦ bõk elõñ kain nañinmej ko. Niñniñ im ajri ro rej aikuj bar tutu kajjojo raan. El̦aññe juon ajri ej ettoon, men in ej kaal l̦o̦ñ im kõm̦m̦an bwe en pidodo an nañinmej. Jab kõtl̦o̦k an l̦o̦ñ ko jok ippãn niñniñ ak ajri ro nejũm̦. Ubaakil̦o̦k l̦o̦ñ ko bwe ren jab jok ioon m̦õñã ko kijemi. Keememej bwe l̦o̦ñ kein relukkuun kijkij im rej bõkto bõktak nañinmej ko. Bar juon men me ej kajeeded nañinmej ej ñe armej ro rej kapilo tak wõt jabdewõt jikin. El̦aññe ejjel̦o̦k jikin kwõpej ilo ijo kwõj jokwe ie, kwõj aikuj kalibwini, ñe ejjab tili.

¹⁹ El̦aññe kwõj jokwe ilo juon jikin me ettoon pel̦aakin, kwõn kate eok ñan karreoik m̦weo im̦õm̦ im mel̦an eo am̦. Karreoik mel̦an eo am̦ bwe en ejjel̦o̦k kũbwen menninmour ak ajri ie. Jab kõtl̦o̦k bwe ajri ro ren kõppojak ilo nabõjin wõt m̦weo. Kwõn katakin ajri ro bwe ren jel̦ã kilen kõjerbale im̦õn kõppojak eo. Ñe ejjel̦o̦k ami im̦õn bwidej, kwõn katakin ajri ro nejũm̦ kilen aer aikuj jibwini bwidej ko aer ñe em̦õj aer kõppojak. M̦okta jãn an jabdewõt armej del̦o̦ñ ilo m̦weo im̦õm̦, em̦m̦anl̦o̦k ñe armej rein rej utũki juuj ko aer. Kwõj aikuj bar lale bwe dãn ko ilo m̦weo im̦õm̦ ren erreo. Em̦õj ekkatak im loe bwe kajjojo iiõ ruo milien armej rej mej kõn wõt nañinmej ko me rej itok jãn an ettoon dãn ko limeer im ettoon ijoko rej jokwe ie.

20. Wõn ro rej aikuj kõm̦m̦ane ijo kun̦aaer bwe en erreo m̦õko im̦weer?

²⁰ Aolep ro ilo baam̦le ko ekoba ri lotok ro aer rej aikuj kõm̦m̦ane ijo kun̦aaer bwe en erreo m̦õko im̦weer. Juon kõrã ilo Africa me ewõr 8 nejin ajri ej ba bwe aolep ro ilo baam̦le eo an rej kõm̦m̦ane ijo kun̦aaer bwe en erreo m̦weo im̦weer. Ñe erreo im kon̦ m̦weo im̦õm̦, enaaj em̦m̦an etan baam̦le n̦e am̦. Juon jabõn kõnnaan ilo kajin Spanish ej ba: “Meñe armej remaroñ jeram̦õl ak remaroñ bar erreo.” Elukkuun m̦ool naan kein. Jekdo̦o̦n ñe kwõj jokwe ilo juon em̦ ekilep, apartment, em̦ jidikdik, ak ilo em̦ aj, keememej bwe ñe ej erreo m̦weo im̦õm̦, men in enaaj jipañ baam̦le n̦e am̦ bwe en em̦m̦an ãjmour ko aer.

NÕBAR DOON IM KWAL̦O̦K KAM̦M̦OOLOL

21. Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 31:28, ta ko ro ilo juon baam̦le remaroñ kõm̦m̦ani bwe en wõr m̦õn̦õn̦õ ilo baam̦le eo aer?

²¹ Bok in Jabõn Kõnnaan ej kwal̦o̦k naan kein kõn kõrã eo “em̦m̦an” ak epol̦õmãn. Ej ba: “Ro nejin rej ellowetak im kam̦õn̦õn̦õik e; l̦eo pãleen bareinwõt ej nõbare.” (Jabõn Kõnnaan 31:28) Ñããt eo ãliktata kwaar nõbar ak kwal̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol ñan ro uwaan baam̦le n̦e am̦? Aolep armej rej m̦õn̦õn̦õ ñe ro jet rej nõbar im kam̦m̦oolol er. Em̦m̦an ñe juon em̦m̦aan ej nõbare im kam̦m̦oolole kõrã eo pãleen kõn an jel̦ã kun̦aan. Men in enaaj jipañ kõrã eo bwe en kile bwe l̦eo ej yokwe im kaorõke. (Jabõn Kõnnaan 15:23; 25:11) Kõrã ro rej aikuj bar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol ñan l̦õm̦aro pãleer kõn an l̦õm̦aro jerbal ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo im bareinwõt jipañ ilo m̦weo. Ajri ro rej bareinwõt m̦õn̦õn̦õ ñe jemãer im jineer rej nõbar er kõn aer kate er ilo jikin jikuul̦, eklejia eo, im bareinwõt ilo jerbal ko aer ilo m̦weo. Elukkuun aorõk bwe aolep ro uwaan juon baam̦le ren kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol im nõbar doon! Ejjab pen ba naan in: “Kom̦m̦ool.” Epidodo ba im enaaj kõm̦m̦an bwe aolep ro ilo baam̦le eo ren m̦õn̦õn̦õ.

22. Ta men ko ruo jej aikuji bwe jen lo tõprak ilo ad lale im kõjparok baam̦le eo ad, im ewi wãween ad maroñ bõk men kein?

²² Elõñ men ko rej kõm̦m̦an bwe en pen ad lale im kõjparok baam̦le ko ad. Bõtab, el̦aññe jej lukkuun kate wõt kõj, jenaaj lo tõprak. Baibõl̦ ej ba: “Kõn mãlõtlõt rej kalõk juon em̦; im kõn jel̦ãl̦o̦kjen̦ rej kapene.” (Jabõn Kõnnaan 24:3) Ñe aolep ro ilo baam̦le eo rej katak Baibõl̦ im l̦oori men ko rej katak kaki, renaaj lo mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦. Aolep rej aikuj kõm̦m̦ane men in bwe baam̦le ko aer ren maroñ m̦õn̦õn̦õ!

[Kõmel̦el̦e eo itulal̦]

EWI WÃWEEN AN NAAN IN KAKAPILÕK KEIN JÃN BAIBÕL̦ JIPAÑ . . . KÕJ BWE JEN JEL̦Ã LALE IM KÕJPAROK BAAM̦LE KO AD?

Jen jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãd.​—1 Timote 6:7, 8.

Jeova eban ilo̦k jãn ro ri karejeran.—Hibru 13:5, 6.

Kũrjin ro rej aikuj kwal̦o̦k yokwe.​—Matu 22:39.

Kũrjin ro rej aikuj erreo ilo men otemjej.​—2 Korint 7:1, UBS.

[Bo̦o̦k eo ilo peij 53]

DÃN KO RERREO REJ JIPAÑ KÕJ BWE JEN ÃJMOUR

Doulul eo etan World Health Organization ej kwal̦o̦k jet naan in kakapilõk ko ñan armej ro me rej jokwe ilo aelõñ ko me epen aer ellolo dãn ko rerreo.

“Etteiñ im kakon̦i dãn in idaak ko ilo nien dãn ko rerreo. Kalbubuuki nien dãn ko im jab kõtl̦o̦k bwe ajri ro ak menninmour ko ren idaak jãni. . . . Ñe kwõj ebbõk dãn jãn nien dãn eo, kwõn kõjerbal juon wõt kein keikõb im em̦õj ami kar kõjenolo̦ke ñan kein etteiñ wõt. Kwõn lutõkl̦o̦k dãn ko ilo kein keikõb eo im karreoiki kajjojo raan.

“Boil̦ ak kõmatti dãn ko me renaaj kõjerbali ñan kõm̦m̦an limen ak kijen ajri ro.”

[Pija eo ilo peij 50]

Aolep ro ilo baam̦le eo rej aikuj bõk kun̦aaer im kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦weo

[Pija eo ilo peij 55]

Edikl̦o̦k on̦ean karreo jãn on̦ean uno im taktõ