Ainemõn Eo Emol​—Jen Unjen Ta?

“[Jehovah] ej kejemlok tõrinae ko ñõn jemlokõn lõl.”​—PSALM 46:9.

1. Ta kallimur emmanmõn eo kin ainemõn jej lo ilo kanan eo an Isaiah?

“JERBAL in wãnik e naj ainemõn; im tokjen wãnik, tõt im liki ñõn in drio. Im ro dri ailiñ Aõ re naj jokwe ilo juõn imõn ainemõn, im ilo mo ko ejelok uota ie, im ilo jikin kakije re tõt wõt.” (Isaiah 32:17, 18) Juõn kallimur aibujuij! Ej juõn kallimur kin ainemõn eo emol Anij enaj bõktok.

2, 3. Kwalok wãwen ainemõn eo emol.

² Ak, ta in ainemõn eo emol? Ej baj ilo an ejelok wõt tarinae ke? Ak ej juõn tõre eo ke ñe ailiñ ko rej kabojak ñõn tarinae eo tok juõn? Ainemõn eo emol ej baj juõn ettõnak wõt ke? Er kein kajitõk ko jej aikwiji uak ko rõkeie. Moktata, ainemõn eo emol elaplok jen baj juõn ettõnak wõt. Kallimur eo an Anij kin ainemõn ellãlok jen jabdewõt men eo lõl in emaroñ kalmenlokjen kake. (Isaiah 64:4) Ainemõn eo emol ejjab ainemõn ñõn jejjo wõt yiõ ak jejjo ebeben. Ej kijenmij ñõn indio! Im ejjab ainemõn eo ej ñõn jejjo wõt armij​—ej kitibuj lõñ im lõl, enjel ro im armij. Ej tõbar armij in ailiñ ko otemjej, jar in armij ro, kajin ko, im unokair. Ejelok an jela kin lain ko rej kijibel juõn ailiñ jen eo juõn, ejelok menin kabañbañ, ejelok likjap im ejelok ian men kein enaj kwote juõn jen ainemõn eo emol.​—Psalm 72:7, 8; Isaiah 48:18.

³ Ainemõn eo emol ej melelen ainemõn aolep ran. Ej melelen bwe kwoj ruj tok jibboñ otemjej ilo an ejelok juõn lemnak kin juõn tarinae, ilo am jab inebata kin ilju eo am, ilju eo an ajiri ro nejõm. Ej melelen ainemõn in lemnak. (Kolosse 3:15) Ej melelen ejelok bar kõtõrãik kien, ejelok ire im manman, family ko rejjab kiojaljal, ejelok armij rot en ejelok jikin an jokwe, ejelok armij ej kwule ak iñtan ñõn mij, ejelok en ej inebata im lõkatip. Ak men eo emõnlok, ainemõn eo an Anij ej melelen juõn lõl eo ejelok nañinmij, iñtan, buromõj, ak mij ie. (Revelation 21:4) Juõn kejatdikdik emmanmõn ewor ibbed ñõn lõñliñ kin ainemõn eo emol ej indio! Ejjab kain ainemõn im mõnõnõ rot eo in jej aolep kijorore tok ke? Ejjab kain ainemõn eo in ke me jej aikwij jar im jerbal ñõn e?

Likjap in Jibadbad ko an Armij

4. Ta jibadbad ko kin ainemõn ailiñ ko rej jibadõki, im kin ta tokjen ko?

⁴ Iumin elõñ ebeben ko, armij im ailiñ ko rar konono kin ainemõn, iakwelel kin ainemõn, rar jaini buki kwon in kõmmõn ainemõn. Ta tokjen eo ear walok? Ilo 80 yiõ ko remotlok, ejañin wor juõn minit en me jet ailiñ ak dolul in armij rejjab bed ilo tarinae. Ealikar, ainemõn ear illok jen armij. Inem kajitõk eo in, Etke aolep jibadbad ko an armij ñõn ejake ainemõn eo an ailiñ ko otemjej kar likjap, im etke armij ejjab maroñ bõktok ainemõn eo emol eo enaj kijenmij?

5. Etke jibadbad ko an armij ñõn ainemõn rej etal wõt im likjap?

⁵ Uak eo ebidodo ej bwe armij ear jab oktaklok ñõn unjen eo ejimwe ñõn ainemõn eo emol. Iumin karelel eo an Satan Devil eo, armij rar ejake dolul ko rej jorrãn jen mõjno ko air make im manit im mwil ko renana​—kibbon im jibadbad ko air, kõnan ko air elap jen joñan kin kajur im buñbuñ. Rar illok ñõn jikin ko eutiejlok katak ko ie im kajutak dolul ko im think tanks (kumi ko rej lemnak kin wãwen eo remaroñ kamadmõde abañ ko), ko rar lemnak wõt kin elõñlok wãwen ko ñõn kõmmõn menin ijibed im jorrãn. Ñõn unjen ta eo kar tellok armij ñõn e? Ia eo rar reilok ñõn e?

6, 7. (a) Ta record eo League of Nations eo ear kõmmõne ñõn e make? (b) Ta eo ewor ilo record kin United Nations?

⁶ Ilo 1919 eo ailiñ ko rar likit air kejatdikdik ilo League of Nations ñõn ejake ainemõn eo en to an bed. Kejatdikdik in ear bedakilkil ke Mussolini ear nitbwili Ethiopia ilo 1935 eo im tarinae eo ilo Spain ear ijjino ilo 1936. League eo ear jako kitien ke ear jarjar Tarinae eo an Lõl kein ka II ilo 1939. Men eo rar naetan ainemõn ear jab 20 yiõ aetokan.

⁷ Ak ta kin United Nations eo? Ear letok ke jabdewõt kejatdikdik eo emol in ainemõn eo etto an bed ibelakin lõl? Jab kanuij. Elõñlok jen 150 tarinae ko im bwoktak in kiojaljal ko rej man don ie rar walok jen ien eo ear jino ejaak ilo 1945! Ejelok bwilõñ bwe Gwynne Dyer, juõn ri Canada ri school kin tarinae im unjen ko air, ear kwalok kin UN einwõt “juõn dolul in ri kakkidudu kar oktak ñõn ri kejbarok menin mour ko, jab juõn kumi in ri kwojarjar ro, im “juõn dolul eo ejelok an kajur ijo elap wõt konono ie ak ejelok emmakit en ej kõmmõne.”​—Keiri Jeremiah 6:14; 8:15.

8. Meñe konono ko air ej kin ainemõn, ta eo ailiñ ko rej kõmmõne? (Isaiah 59:8)

⁸ Meñe rej konono kin ainemõn, ailiñ ko rej etal wõt im kõmmõn kein tarinae ko. Ailiñ ko rej bõk eddon kwelok ko ñõn kõmmõn ainemõn ekkã wõt ailiñ ko rej tel ilo jikin kõmmõn kein tarinae. An kajur itoklimo ilo jerbal in business ilo ailiñ kein rej kalaplok kõmmõn kein tarinae ko ej walok mij jeni, ekoba kein rubrub ko ibulõn bũdej me yiõ otemjej rej man ak kakinejnej jet 26,000 civilian ritto ro im ajiri ro. Kibbon im nana rej kajur ko rej kamakit men kein. Wiaik buruen armij im bõk kõllã ko rej mõttan men ko rej kajerbali ilo wiakake kein tarinae ko ibelakin lõl. Jet ri kien ro rej bõk air mweie jen unjen rot in.

9, 10. Ta eo ri meletlet ro an lõl in rar loe ikijen tarinae ko im kõtõbar ko an armij?

⁹ Ilo December 1995, physicist in Poland eo, eo ear bar wini Nobel Prize for Peace Joseph Rotblat ear kir ñõn ailiñ ko bwe ren kajemlok iaikwij eo kin kein tarinae ko. Ear ba: “Wãwen eo wõt ñõn bõprae [juõn iaikwij eo ekãl kin kein tarinae ko] ej ñõn jolok aolep tarinae.” Kwoj lemnak ke bwe men in enaj walok? Jen 1928 mantak, 62 ailiñ ko rar kowãppen Kellogg-Briand Pact eo, eo ear karmijetek tarinae einwõt juõn wãwen namejelan einjuõn ko jen don. Tarinae eo an Lõl Kain ka II ear kwalok ilo alikar bwe kwon eo ear jab wor tokjen ilo paper eo kar jeje ion.

¹⁰ Ejelok bere, bwe tarinae ej juõn dekã in tibjek eo ekkã an walok ion ial in bwebwenato eo an armij. Einwõt an kar Gwynne Dyer je, “tarinae ej juõn mõttan elap ilo jukjuk im bed in armij, im ewor juõn bwebwenato in tarinae bwe rittoan wõt armij.” Aet, enañin aolep jukjuk im bed ewor an ri beran in jar in tarinae ro rej kautieji, jar in tarinae eo an rej kejbaroke, tarinae ko an rebuñbuñ, school in tarinae ko an rej kokwojarjari, im kõbwebweien kein tarinae ko an rebojak. Bõtab, ebeben in ad emwij kakõlleiki kin elõñlok tarinae ko jen jabdewõt ebeben ko jet, ilo men kein jimor jorrãn ko relap im jako mour an armij.

11. Ta bedbed in mol eo ri tel ro an lõl in rej likjap in loe ilo etale eo air kin ainemõn?

¹¹ Ealikar bwe ri tel ro an lõl rar kajekdon bedbed in meletlet eo ilo Jeremiah 10:23: “Emõn aõ jela, O Jehovah, bwe ial eo an armij in lõl ejjab an. Ejjab an armij eo meñe ñõn tel buñten neen.” Elañe rej kajekdon Anij, ejamin wor ainemõn eo emol. Inem, aolepen menin ej melelen ke, bwe tarinae ejjab maroñ jako ilo juõn jukjuk im bed? Ej melelen ke bwe ainemõn​—ainemõn eo emol​—ej juõn ettõnak eo ejjab maroñ?

Tõbar Okran Unjen Men eo

12, 13. (a) Ta eo Bible ej kalikare kin bedbed in men eo jejjab loe im ej kõmmõn an wor tarinae? (b) Ewi wãwen an Satan ukõtlok armij ro jen mejelan eo emol ñõn abañ ko an lõl in?

¹² Ñõn uak kajitõk kein, jej aikwij in melele kin men eo ej kõmmõn tarinae. Bible eo ej lukkun kalikar bwe enjel ri jumae eo Satan ej e eo unjen “ri uror” im “ri riõp” im bwe “aolepen lõl ej berwõt ilo dri nana eo.” (John 8:44; 1 John 5:19) Ta eo ear kõmmõne ñõn an kalaplok kamadmõd kein an? Jej konono ilo 2 Korint 4:3, 4: “A elañe e binjõk am gospel, e binjõk ñõn ro re joko. Ilo ir anij in lõl in e ar kabilo lemnok an ro rejab tõmak, bwe maram in gospel in aibujuij an Kraist, eo wãwen Anij, en jab rome ir.” Satan ej kõmmõn men otemjej emaroñ ñõn ukõtlok armij jen Ailiñ eo an Anij bwe ej einwõt mejelan eo in ñõn abañ ko an lõl in. Ej kabilo im ukõtlok armij ro kin jibelbel ko kin menin konono ko ikijen mour ilo jukjuk im bed ko, kien ko, im kabuñ ko, bwe men kein ren einwõt laplok tokjeir jen iroij eo an Anij. Jededlok eo an kautiej kin ailiñ ko ilo ran kein ej juõn wanjoñok.

¹³ Satan Devil eo ej kalaplok kautiej ailiñ im bwij ko, tõmak eo bwe kajur eo an juõn ailiñ, kil, ak bwij eutiejlok jen ko jet. Kijirat ko remwilõl me rar debdebiji iumin elõñ ebeben ko emwij bar kemoururi ñõn ankane elõñlok tarinae ko im bwoktak ko. Federico Mayor, director-general eo an UNESCO, ear kakkil kin wãwen in: “Meñe ijo ekin lap air jab watõk kin jet men ko ie, juõn oktak ie kin mijak ruamaejet ro ej alikar an laplok, im nan in kijirat ko nae bar juõn ailiñ me kar einwõt jako ej kiõ iten laplok wõt im ekkã roñ kaki.” Ta eo ej walok? Manman ko relõñ im kamijak ilo Yugoslavia eo mokta im katorlok bõtõktõk in bwij ko ilo Rwanda rej baj ruo wõt ian kain wãwen kein rej walok im erom news in lõl in.

14. Ewi wãwen an Revelation 6:4 karõklok tarinae im men eo ej jelete ilo ien kein ad?

¹⁴ Bible ear kanan bwe ilo ien jemlokin jukjuk im bed in, juõn ors ekilmir unokan, kakõllan tarinae, enaj mõkaj an ettõr imelan lõl in. Jej konono ilo Revelation 6:4: “Im bar juõn ors ekilmir ej waloktok; im ar lelok ñõn eo ej jijõt ion bwe en bõk ainemõn jen lõl, im bwe ren mõn dron; im ar lelok ñõn e jãji elap.” Jen 1914 eo emwij ad lo armij in kõkkar in ej iuwe ion ors eo ej “bõk ainemõn,” im ailiñ ko rej etal wõt im ire im tarinaek don.

15, 16. (a) Ta ijo kwunan kabuñ ilo tarinae ko im manman ko? (b) Ewi wãwen an Jehovah watõk men eo kabuñ ko rar kõmmõne?

¹⁵ Men eo jej aikwij jab likjap in loe ej ijo kwunan kabuñ ilo tarinae im manman kein. Bwebwenato in torlok bõtõktõk in armij emaroñ lap wõt an walok jen kilan tel eo ebwid an kabuñ wan. Juõn ri meletlet kin kabuñ in Catholic Hans Küng ear je: “Ejelok akwel bwe kin karelel ko rejjab mol im rej menin kokkure [kabuñ ko] elap wõt ijo kwunan ilo kõmmõn an jarjar tarinae. Elap kattikat, bwoktak ko rej katorlok bõtõktõk, im emol ‘tarinae ko an kabuñ ej kabuñ ko rej bõk eddo . . . im menin ej bareinwõt kitibuj tarinae ko ruo an lõl in.”

¹⁶ Ewi wãwen an Jehovah Anij watõk ijo kwunan kabuñ wan ilo manman ko im tarinae ko? An Anij naruen kabuñ wan, eo emwij je ilo Revelation 18:5, ej ba: “Bwe jerawiwi ko an r’ar tõbraktok lõñ, im Anij e ar kememej nana ko an.” An kabuñ wan bõk kwunan ibben ri tel in kien ro an lõl tokjen menin ej kõmmõn ruen kin bõtõktõk, kain jerawiwi kein relap im rej ejojik mantak, Anij ejjab maroñ kajekdone. Ejjab to E naj jolok menin latibñõl in ilo an bõktok ainemõn eo emol.​—Revelation 18:21.

Ial eo ñõn Ainemõn

17, 18. (a) Etke ejjab baj juõn ettõnak bajjõk wõt ñõn tõmak bwe ainemõn eo ej ñõn indio emaroñ? (b) Ta eo ededelok an Jehovah kõmmõne ñõn kamol bwe ainemõn eo emol enaj itok?

¹⁷ Elañe armij, ikijen dolul ko einwõt United Nations, ejjab maroñ bõktok ainemõn eo emol im ej indio, inem jen unjen ia eo ainemõn eo emol enaj itok, im ewi wãwen? Ej baj juõn ettõnak bajjõk wõt ke ñõn tõmak bwe ainemõn eo ej indio enaj maroñ? Jaab elañe jej oktaklok ñõn unjen eo ejimwe kin ainemõn. Im wõn eo? Psalm 46:9 ej uak ilo an jiroñ kij bwe Jehovah “Ej kejemlok tõrinae ko ñõn jemlokõn lõl. Ej kabwilok libon eo; im bukwe mõri, E tili jariõt ko kin kijeek.” Im Jehovah ededelok an jino emmakit ñõn kajemlok tarinae ko im ejake ainemõn eo emol. Ewi wãwen? Ilo an likit Christ Jesus ion trone eo an Ailiñ eo ilo 1914 im ilo an kalaplok karelel in ekatak eo elaptata kin ainemõn ilo bwebwenato an armij. Nan in kanan ko ilo Isaiah 54:13 rej kamol ñõn kij: “Im naj katakin ro nejõm otemjej kin Jeova; im ainemõn an ro nejõm e naj lap.”

¹⁸ Kanan in ej kalikar kien eo kin un eo im tokjen eo​—einwõt ba, jabdewõt men eo ej walok ewor unin. Ilo kanan in, katak eo an Jehovah​—un eo ak men eo ej kõmmõne​—ej ukõt armij ro rej einwõt armij in tarinae ñõn armij ro rej yokwe ainemõn ro rej ainemõn ibben Anij. Tokjen eo ej oktak eo ilo buru eo ej kõmmõn bwe armij ren ri yokwe ainemõn. Katak in me ej ukõt buruen im lemnak ko an armij ej kiõ jededlok ibelakin lõl ke million rej anõk joñok eo an “Iroij in Ainemõn eo,” Jesus Christ.​—Isaiah 9:6.

19. Ta eo Jesus ear katakin kake kin ainemõn eo emol?

¹⁹ Im ta eo Jesus ear katakin kake kin ainemõn eo emol? Ear jab konono kin ainemõn ikõtan ailiñ ko wõt ak kin ainemõn eo ikõtan armij ilo kõtan eo air ñõn don im kin ainemõn eo ituloa im ej itok jen juõn bõklikit emõn. Ilo John 14:27, jej konono kin nan ko an Jesus ñõn ri kalor ro an: “Ainemõn Ij likit na ibemi, Aõ ainemõn Ij lewoj ñõn kom. Ña Ij lewoj ñõn kom, jab einwõt an lõl lewoj. En jab biuk buruemi, im en jab lelñoñ.” Ainemõn eo an Jesus ewi wãwen an kar einjuõn jen eo an lõl in?

20. Ikijen ta eo Jesus enaj bõktok ainemõn eo emol?

²⁰ Moktata, ainemõn eo an Jesus ear kobalok ibben ennan eo an kin Ailiñ eo. Ear jela bwe kien eo ewãnik ilõñ, eo ej ejak in Jesus im 144,000 iroij in ri jibañ ro, enaj bõktok juõn jemlok ñõn tarinae im ro rej jurake tarinae. (Revelation 14:1, 3) Ear jela bwe Ailiñ eo enaj kar bõktok wãwen ko reainemõn ilo paradise eo ear kwalok kake ñõn ri nana eo ear mij iturin. Jesus ear jab lelok ñõn leo juõn jikin ilo Ailiñ in lõñ, ak ear ba: “Emol Ij ba ñõn yuk rainin, Kwo naj ber iba ilo paredais.”​—Luke 23:43.

21, 22. (a) Ta kejatdikdik emmanmõn eo ainemõn eo emol ej kobaiki? (b) Ta eo jej aikwij kõmmõne ñõn lo jerammõn in?

²¹ Jesus ear bareinwõt jela bwe Ailiñ eo an enaj kar bõktok ainemõn ñõn ro otemjej rej liãjlol ro rej jerbale air tõmak ilo e. Ainemõn eo an ekoba kejatdikdik emmanmõn eo kin jerkakbiji. Kememej nan in kõketak ko an jej loi ilo John 5:28, 29: “Komin jab bwilõñ kin men in, bwe auõ ej itok, ilo eo ro otemjej rej ber ilo lũp ko, re naj roñ ainiken, im naj driojtok, ro r’ar kõmõn emõn, ñõn jerkakbiji in mour, im ro r’ar kõmõnmõn nana, ñõn jerkakbiji in ekajet.”

²² Kwoj reimanlok ke ñõn ien en? Emwij ke am luji ro am jitenburu ilo mij? Kwoj kijoror ke in bar lo ir? Inem bõk ainemõn eo Jesus ej letok. En wor am tõmak einwõt eo an Martha, lio jatin Lazarus, eo ear ba ñõn Jesus: “I jela e naj bar jerkak ilo jerkakbiji eo ilo ran eliktata.” Ak lale uak eo ekalõñliñ an Jesus ñõn Martha: “Ña jerkakbiji eo im mour eo. Eo ej liki Iõ, meñe e mij, e naj bar mour. Im jabrewõt eo ej mour im liki Iõ, ejamin mij in drio. Kwoj tõmak men in ke?”​—John 11:24-​26.

23. Etke jelalokjen eo ejimwe kin Nan in Anij eaorõk ñõn bõk ainemõn eo emol?

²³ Kwe bareinwõt kwo maroñ tõmak im bõk tokjen jen kallimur in. Ewi wãwen? Ilo am bõk jelalokjen eo ejimwe kin Nan in Anij. Lale wãwen eo ri jilek Paul ear kalikar aorõkin jelalokjen eo ejimwe: “Kim . . . e jab jokwõr am jar im kajitõk kin kom, im kõnan bwe komin obrõk kin jela ankil An ilo meletlet otemjej im lolãtãt jen Jitõb, bwe ami etetal en tellokõn Iroij im kabuñburuen ilo men otemjej, im bwe komin jebar leen ilo jerbal ko remõn otemjej, im edreklok ilo jela Anij.” (Kolosse 1:9, 10) Jelalokjen in ejimwe enaj kõmmõn bwe kwon tõmak bwe Jehovah Anij ej unjen ainemõn eo emol. Enaj bareinwõt jiroñ yuk ta eo kwoj aikwij kõmmõne kiõ bwe kwon maroñ kobalok ibben ri jeje psalm im ba: “Ilo ainemõn I naj babu im kiki, bwe Kwe mõke, O Jeova, kwoj kõmõn bwe in ber ilo mour.”​—Psalm 4:8.

Kwo Maroñ Ke Kamelele?

◻ Etke jibadbad ko an armij kin ainemõn ej etal wõt im likjap?

◻ Ta eo ej okran men eo ej kõmmõn tarinae?

◻ Etke ainemõn eo ej indio ejjab juõn ettõnak wan?

◻ Ta eo ej unjen ainemõn eo emol?

[Pija eo ilo peij 5]

Ainemõn eo emol ejjab juõn ettõnak. Ej kallimur eo an Anij

[Pija eo ilo peij 8]

Kabuñ im UN eo remaroñ ke bõktok ainemõn?

[Credit Line]

Pija in UN