Ewõr Joñan Ekkatak ko an Jaintiij Ro

Ilo raan kein, elõñ bok ko em̦õj kajeededi ipel̦aakin lal̦ in me rej kwal̦o̦k kõn l̦õmn̦ak ko an ro rejjab tõmak bwe ewõr Anij. Em̦õj an bok kein kiiõ tõpar elõñ armej ro im el̦ap aer kõm̦m̦an bwe armej ro ren pok im kõn̦aan jel̦ã el̦aññe ewõr Anij ak jaab. Ikijjeen men in, juon jaintiij me ej ekkatak kõn kõmãlij im eñjake ko ad etan David Eagleman ear je im ba: “Jet iaan ro rej riiti bok kein rej l̦õmn̦ak bwe jaintiij ro rejel̦ã aolep men.” Ear bar ba: “Bõtab, juon jaintiij eo em̦m̦an em̦õn̦õn̦õ in bõk l̦õmn̦ak ko an ro jet, im elõñ men ko rekããl ej loi ilo ekkatak ko an.”

Jãn iien ko etto tok ñan kiiõ, elõñ wõnm̦aanl̦o̦k ko jaintiij ro rej kõm̦m̦ani ilo aer pukot uwaakin kajjitõk ko kõn menin kõm̦anm̦an ko. Bõtab, jet iaan rein rar kõm̦m̦an elõñ bõd ko rel̦l̦ap ilo ekkatak kein aer. Isaac Newton ear juon iaan jaintiij ro me ekar em̦m̦antata jerbal ko an. Ear kwal̦o̦k wãween an kajoor eo etan gravity kõm̦m̦an bwe bũl̦ãnet im iju ko ren kon̦ imejatoto. Ear kõm̦m̦ane juon kain math etan calculus me rej kõjerbale ñan kõm̦m̦an kampiutõr, etal ñan mejatoto, im ekkatak kõn nuclear. Bõtab, Newton ear bareinwõt kõjerbal wãween anijnij ko im katak ko an ro rej ekkatak kõn iju ko, ñan kajjioñ ukot aen ko bwe ren erom kool̦.

Elõñl̦o̦k jãn 1,500 iiõ ko m̦okta jãn Newton, juon em̦m̦aan jãn Grik etan Ptolemy ear ekkatak kõn men ko ilañ ilo an kõjerbal wõt mejãn. Em̦m̦aan in emaroñ reilõñl̦o̦k ilo boñ im lale an bũl̦ãnet ko em̦m̦akũtkũt. Ear bar juon eo ejel̦ã kõm̦m̦an mab. Bõtab, l̦ein ear tõmak bwe lal̦ in ear pãd iol̦apl̦apin aolep men. Carl Sagan, bar juon rũmmãlõtlõt me ej katak kõn iju ko, bũl̦ãnet ko, im men ko ilañ ear je im ba kõn Ptolemy. Carl ej ba bwe “ium̦win 1,500 iiõ ko, elõñ rar tõmak ilo l̦õmn̦ak in an l̦ein. Bõtab, ilo iiõ kein m̦aantak l̦õmn̦ak in an ear bõd. Men in ej kakeememej kõj bwe juon eo elukkuun mãlõtlõt emaroñ bõd l̦õmn̦ak ko an im ekkatak ko an kõn juon men.”

Rainin jaintiij ro rej bar iioon ejja apañ rot in wõt ilo ekkatak ko aer. Renaaj ke lo aolep mel̦el̦e ko kõn aolep men ko ilo lal̦ in im ilañ? Ejim̦we ñan ad kwal̦o̦k ad kile ekkatak ko an jaintiij ro kõnke elõñ tokjãn ko jej bũki jãni. Bõtab, jej aikuj bar keememej bwe ewõr joñan men kein. Juon jaintiij etan Paul Davies ej ba: “Eban tõprak ñan pukot mel̦el̦e ko relukkuun alikkar im jejjet kõn aolep men ko ilo lal̦ in im ilañ.” Naan kein rej kaalikkar juon men em̦ool. Ta in? Ej bwe armej ro reban maroñ mel̦el̦e kõn aolep men ko ilo lal̦ in. Kõn men in, ñe ej wal̦o̦k mel̦el̦e ko kõn an jaintiij ro maroñ jel̦ã im mel̦el̦e kõn aolep men, em̦m̦an ñe jejjab m̦õkaj in tõmak mel̦el̦e kein.

Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn menin kõm̦anm̦an ko. Ej ba: “Men kein rej kwal̦o̦k kõn jidikin wõt kajoor eo an [Anij], rej ãinwõt wũnojidikdik ilo ad roñjaki.” (Job 26:14, UBS) Mel̦el̦ein men in bwe ej lõñ wõt men ko armej ro rejjañin mel̦el̦e im jel̦ã kaki. Naan ko me rijjilõk Paul ear jei enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k rem̦ool wõt ñan kiiõ. Ear ba: “O m̦wilal̦ in m̦weien mãlõtlõt im jel̦ã an Anij! Ekajet ko An renañin el̦l̦ãl̦o̦k jãn pukot, im ial̦ ko An jejjab maroñ anõki!”—Rom 11:33.