Jen Kanooj Yokwe Doon

1. Ta kien eo Jesus ear kaalikkar ñan ri-kal̦oor ro an? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

ILO boñõn eo m̦okta jãn an kar Jesus mej, ear kaalikkarl̦o̦k juon kien ñan ri-kal̦oor ro an. Ear ba: “Ãinwõt aõ kar yokwe kom̦, ãindein kom̦win bar yokwe doon.” Innem ear bar ba: “El̦aññe kom̦ij yokwe doon, innem aolep renaaj jel̦ã bwe kom̦ij ri-kal̦oora.”​—Jon 13:34, 35.

2. Etke eaorõk bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan doon?

² Jesus ear ba bwe enaaj alikkar wõn ri-kal̦oor ro an rem̦ool el̦aññe rej kwal̦o̦k ejja yokwe eo ear kwal̦o̦k ñan er. Ear m̦ool naan kein an ilo tõre ko an Kũrjin ro eto, im ebar m̦ool naan kein ilo raan kein ad. Eñin unin elukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan doon meñe ilo iien ko reppen!

3. Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

³ Kõnke jejjab weeppãn men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad kwal̦o̦k yokwe eo ekanooj in l̦ap. Meñe ãindein, ak jej aikuj in kate kõj ñan anõke Christ. Ilo katak in, jenaaj etale wãween eo yokwe emaroñ jipañ kõj bwe jen kate kõj kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, jab kalijekl̦o̦k, im jel̦ã kwal̦o̦k karwainene. Ilo am̦ naaj etale katak in, kwõn kajjitõk ippam̦ make: ‘Ta eo imaroñ katak jãn ro jeid im jatid me rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe ñan doon meñe ewõr apañ ko?’

KWÕN JUON EO EJ KÕM̦M̦AN AENÕM̦M̦AN

4. Ekkar ñan Matu 5:23, 24, etke jej aikuj kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeid im jatid me ej inepata ippãd?

⁴ Jesus ear katakin kõj aorõkin ad kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn eo jeid im jatid me ear kõm̦m̦ane juon bõd n̦ae kõj. (Riit Matu 5:23, 24.) Ear kaalikkar bwe jej aikuj kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn ro jet el̦aññe jekõn̦aan kabuñbũruon Anij. Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ñe jej lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jeid im jatid. Eban m̦õn̦õn̦õ ilo ad kabuñ ñane el̦aññe jej dãpij ad illu im m̦akoko in kajjioñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an.​—1 Jon 4:20.

5. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en pen an juon jeid im jatid em̦m̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an?

⁵ Jemaroñ lo bwe epen ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Etke? L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Mark.b Ear metak ke juon jeid im jatid em̦m̦aan ear kõnanaiki im ba men ko renana kõn e ñan ro jet ilo eklejia eo. Ta eo Mark ear kõm̦m̦ane? Ilo an ememejtok iien in, ej ba: “Iar jab maroñ dãpij aõ illu im iar luuki.” Bõtab, tokãlik, Mark ear ajl̦o̦k kõn men eo ear kõm̦m̦ane im ear kajjioñ jol̦o̦k an bõd ippãn em̦m̦aan eo jeid im jatid im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn. Bõtab, eo jeid im jatid ear jab kõn̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ilo jinoin, Mark ear l̦õmn̦ak ippãn make im ba, ‘Etke ij aikuj kate wõt eõ el̦aññe ejjab kõn̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an?’ Bõtab, em̦m̦aan eo ej lol̦o̦k eklejia eo ear rõjañe bwe en jab ebbweer. Ta eo Mark ear kõm̦m̦ane?

6. (1) Ewi wãween an kar Mark kate ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an? (2) Ewi wãween an kar Mark jerbale Kolosse 3:13, 14?

⁶ Ke Mark ear etale e make, ear kile bwe ear jab kwal̦o̦k ettã bõro im ekkã an l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Ear kile bwe ear aikuj in ukot wãween an l̦õmn̦ak. (Kol. 3:8, 9, 12) Ear kõttãik e make im bar kepaake em̦m̦aan eo jeid im jatid im ear jol̦o̦k an bõd kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Mark ear bar jei lõta ko ñan eo jeid im jatid, im kwal̦o̦k kõn joñan an lukkuun jol̦o̦k an bõd im an lukkuun kõn̦aan bwe en bar em̦m̦an kõtaaerro. Mark ear bar lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko reddik me ear l̦õmn̦ak enaaj em̦m̦an ippãn em̦m̦aan eo jeid im jatid. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe in jeid im jatid ear dãpij wõt an illu. Meñe ear ãindein, ak Mark ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pokake kien eo an Jesus ñan yokwe eo jein im jatin im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an bõd. (Riit Kolosse 3:13, 14.) Meñe ro jet rej inepata wõt ippãd jekdo̦o̦n ñe jej kate kõj kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, ak yokwe eo em̦ool ippãd ãinwõt juon Kũrjin enaaj jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jol̦o̦k aer bõd im jar bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo ad ippãer.​—Matu 18:21, 22; Gal. 6:9.

7. (1) Ta eo Jesus ear lukkuun rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane? (2) Ta wãween eo epen juon jeid im jatid kõrã ear jelm̦aiki?

⁷ Jesus ear lukkuun rõjañe kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an ñan ro jet ilo wãween eo jekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦an ñan kõj. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba bwe jejjab aikuj in kwal̦o̦k yokwe ñan ro wõt rej bar karo̦o̦ltok yokwe eo ñan kõj. (Luk 6:31-33) Meñe elukkuun jejja an men in wal̦o̦k, ak ta el̦aññe ewõr juon ilo eklejia eo ejjab kõn̦aan el̦waj im em̦akoko in yokyokwe eok? Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan Lara. Ej kõmel̦el̦e im ba: “Juon jeid im jatid kõrã ear jab kõn̦aan kõnnaan tok ñan ña im iar jab jel̦ã unin. Iar lukkuun inepata im iar jab m̦õn̦õn̦õ in pãd ilo iien kweilo̦k ko.” Ilo m̦okta, Lara ear l̦õmn̦ak im ba: ‘Ejjel̦o̦k aõ bõd. Joñan ro jet ilo eklejia eo rej bar l̦õmn̦ak bwe jet wõt kan̦ kain m̦wilin kõrã en̦ jeid im jatid.’

8. Ta ko Lara ear kõm̦m̦ani ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, im ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak eo an?

⁸ Lara ear bõk buñtõn ne ko ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ear jar ñan Jeova im ear pepe in kõnnaan ippãn kõrã eo jeid im jatid. Rar kõnono ippãn doon kõn apañ eo, rar bo̦kuj doon, im rar kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ear ãinwõt ñe ear em̦m̦an aolep men. Lara ej ba: “Bõtab, tokãlik, kõrã eo jeid im jatid ear kwal̦o̦k ejja wãween ko ear kõm̦m̦an ñan ña m̦oktal̦o̦k. Iar lukkuun ebbweer.” M̦okta, Lara ear l̦õmn̦ak bwe wãween eo wõt bwe en maroñ m̦õn̦õn̦õ ej ñe kõrã eo jeid im jatid enaaj ukot an l̦õmn̦ak. Bõtab, tokãlik, Lara ear kile bwe men eo em̦m̦antata emaroñ kõm̦m̦ane ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe ñan eo jeid im jatid im ‘m̦õn̦õn̦õ in jeorl̦o̦k an bõd.’ (Eps. 4:32–5:2) Lara ear keememej bwe yokwe eo em̦ool an ro rej Kũrjin “ejjab bwini bõd ko an ro jet. Ejjab ebbweer ilo men otemjej, ej tõmak men otemjej, ej kõjatdikdik ilo men otemjej, im ej kijenmej ilo men otemjej.” (1 Kor. 13:5, 7) Ear jako an Lara inepata. Jidik kõn jidik, ear joujl̦o̦k an eo jeid im jatid kõm̦m̦an ñan e. Ñe kwõj kate eok ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jeim im jatim im kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe wõt er, kwõmaroñ lõke bwe “Anij in yokwe im aenõm̦m̦an enaaj pãd [ippam̦].”​—2 Kor. 13:11.

JAB KALIJEKL̦O̦K

9. Ekkar ñan Jerbal 10:34, 35, etke jejjab aikuj kalijekl̦o̦k?

⁹ Jeova ejjab kalijekl̦o̦k. (Riit Jerbal 10:34, 35.) Ñe jejjab kalijekl̦o̦k, jej kam̦ool bwe jej ajri ro nejin. Jej l̦oore kien eo ñan yokwe ro ri-turid ãinwõt ad yokwe kõj make, im jej jipañ dãpij wõt aenõm̦m̦an eo ippãn ro nukũd ilo tõmak.​—Rom 12:9, 10; Jem. 2:8, 9.

10-11. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid kõrã anjo̦ ioon l̦õmn̦ak ko an renana?

¹⁰ Emaroñ pen ñan jet bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jab kalijekl̦o̦k. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan juon jeid im jatid kõrã etan Rut. Ke ear juon jo̦dikdik, ear wõr juon wãween enana ear iioone ippãn juon armej me ear itok jãn bar juon aelõñ. Ewi wãween an kar men in jelõte? Rut ej kwal̦o̦k m̦ool im ba: “Iar dike jabdewõt men kõn aelõñ eo. Iar l̦õmn̦ak bwe aolep armej ro jãn aelõñ in rar juon wõt, ekoba ro jeid im jatid.” Ewi wãween an kar Rut anjo̦ ioon l̦õmn̦ak kein renana?

¹¹ Rut ear kile bwe ear aikuj tarin̦aeiki l̦õmn̦ak kein renana. Ear riiti bwebwenato ko im ripoot ko kõn aelõñ in ilo bokin Yearbook eo. Ej ba: “Iar kate eõ bwe in bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn armej ro jãn aelõñ in. Iar jino kile bwe rein jeid im jatid rar kijejeto ñan Jeova. Ear jino alikkar ippa bwe rej bar ro jeid im jatid me rej m̦õttan doulul in ad.” Jidik kõn jidik, Rut ear kile bwe elõñ bar men ko ear aikuj in kõm̦m̦ani. Ej kõmel̦el̦e im ba: “Aolep iien ij iioone ro jeid im jatid jãn aelõñ in, ikõn lukkuun kate eõ bwe in jouj ñan er. Ij bwebwenato ippãer im kajjioñ kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjier.” Ta eo ear wal̦o̦k jãn an kõm̦m̦ane men in? Rut ej ba: “Jidik kõn jidik, ear jakol̦o̦k aõ bõk l̦õmn̦ak ko renana kõn aelõñ in.”

12. Kar ta apañ eo ippãn juon jeid im jatid etan Sarah?

¹² Jet remaroñ kalijekl̦o̦k ak rejjab kile. Ñan waanjoñak, Sarah ear l̦õmn̦ak bwe ear jab kalijekl̦o̦k kõnke ear jab ekajete armej ro ikijjeen jikin ko rej itok jãne, joñan jããn ko ewõr ippãer, ak kõn eddo ko aer ilo doulul in. Bõtab, ej kwal̦o̦k m̦ool im ba: “Iar jino kile bwe iar kalijekl̦o̦k.” Ewi wãween? Sarah ej itok jãn juon baam̦le me rar etal ñan jikuul̦ ko reutiej im ear kõn̦aan wõt aetõl ro rar ãinwõt e. Juon iien ear ba ñan juon m̦õttan im ba: “Ij aetõl ro m̦õttad ilo tõmak me rar etal ñan jikuul̦ ko reutiej. Ijjab el̦l̦o̦k ñan ro rar jab.” Ealikkar, Sarah ear aikuj jãnij wãween an l̦õmn̦ak. Ewi wãween?

13. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Sarah ukot wãween an l̦õmn̦ak?

¹³ Juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ear jipañ Sarah ñan etale wãween an l̦õmn̦ak. Ej keememejtok iien in im ba: “Ear nõbar eõ kõn aõ tiljek ilo aõ jerbal ñan Jeova, kõn uwaak ko aõ rem̦m̦an, im kõn joñan mel̦el̦e e aõ kõn eoon ko ilo Baibõl̦. Innem ear kõmel̦el̦e im ba bwe ilo an eddekl̦o̦k jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad, jej aikuj bar kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k kadkad ko an juon Kũrjin ãinwõt, ettã bõro, ad jel̦ã joñan maroñ ko ad, im tũriam̦o.” Sarah ear lukkuun likũt naan kein an em̦m̦aan eo jeid im jatid ilo bũruon. Ej ba: “Iar kile bwe men eo eaorõktata ej bwe jen kwal̦o̦k jouj im yokwe.” Tokjãn an kar kõm̦m̦ane men in, ear jino oktak wãween an watõk ro jeid im jatid. Ej kõmel̦el̦e im ba: “Iar kajjioñ lale kadkad ta ko ewõr ippãer me ej kõm̦m̦an aer aorõk ippãn Jeova.” Ak ta kõn kõj? Jejjab kõn̦aan bwe jen l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet kõn wõt jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo jaar bõke ilo jikuul̦! Ñe jej kanooj in “yokwe aolep ro jeid im jatid ilo tõmak,” jenaaj kõjparok bwe jen jab kalijekl̦o̦k.​—1 Pit. 2:17.

JEL̦Ã KWAL̦O̦K KARWAINENE

14. Ekkar ñan Hibru 13:16, ewi wãween an Jeova eñjake ñe jej kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet?

¹⁴ El̦ap an Jeova kaorõk kwal̦o̦k karwainene. (Riit Hibru 13:16.) Ej watõk ad kwal̦o̦k karwainene m̦õttan ad kabuñ ñane, el̦aptata ñe jej jipañ ro rej pãd ilo aikuj. (Jem. 1:27; 2:14-17) Kõn men in, Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen ‘aolep iien kwal̦o̦k karwainene.’ (Rom 12:13) Jej kwal̦o̦k bwe ewõr ad itoklimo kõn er, jej yokwe er, im bwe jej ro jerãer ñe jej kwal̦o̦k karwainene. Ebuñbũruon Jeova ippãd ñe jej lel̦o̦k ñan ro jet kijeer m̦õñã ak limeer dãn, ak ñe jej kwal̦o̦k yokwe ilo ad kõm̦m̦an iien ippãer. (1 Pit. 4:8-10) Bõtab, emaroñ wõr apañ ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad kwal̦o̦k karwainene.

15-16. (1) Etke jet remaroñ ãliklik in kwal̦o̦k karwainene? (2) Ta eo ear jipañ Edit bwe en jab ãliklik in kwal̦o̦k karwainene?

¹⁵ Jemaroñ ãliklik in kwal̦o̦k karwainene kõn wõt wãween eo jej pãd ie. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon kõrã me emej l̦eo pãleen, etan Edit. M̦okta jãn an kar erom juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ear jab lukkuun kõn̦aan jol̦o̦k iien ippãn ro jet. Edit ear l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k maroñ ko ippãn ro jet ñan aer kwal̦o̦k karwainene.

¹⁶ Ãlikin an kar erom juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, Edit ear ukot wãween an l̦õmn̦ak. Ewõr buñtõn ne ko ear bũki bwe en maroñ kwal̦o̦k karwainene. Ej ba: “Ke rar kalõke Im̦õn Kweilo̦k eo ad, juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ear ba bwe ewõr ruo rippãlele rej itok ñan jipañ ilo jerbalin ekkal, im ear kajjitõk el̦aññe imaroñ kõpel̦l̦o̦k m̦weo im̦õ ñan erro ium̦win ruo wiik. Iar keememej wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦ane kõrã eo ear mej l̦eo pãleen etan Zarepat.” (1 Ki. 17:12-16) Edit ear errã im ba bwe rippãlele ro remaroñ pãd ippãn. Ewõr ke jeraam̦m̦an ko ear loi? Ej kõmel̦el̦e im ba: “Ruo wiik ear oktak im ruo allõñ. Ilowaan iien in, jaar ejaak juon jem̦jerã elukkuun epaak.” Kar bar kõjeraam̦m̦ane Edit kõn ro jeran me epaak er ilo eklejia eo. Ej kiiõ juon bainier im em̦õn̦õn̦õ ñe ro rej jerbal ippãn ilo jerbalin kwal̦o̦k naan rej itok ñan m̦weo im̦õn im m̦õñã ak idaak jidik. Ej ba: “Ñe ij lel̦o̦k ñan ro jet, men in ej kõm̦m̦an aõ m̦õn̦õn̦õ! Im ilo m̦ool elukkuun lõñ bar jeraam̦m̦an ko ij bũki.”​—Hib. 13:1, 2.

17. Ta eo Luk im lio ippãn rar jino kile?

¹⁷ Jemaroñ juon eo me ejel̦ã kwal̦o̦k karwainene kadede, bõtab jemaroñ ke kakõm̦m̦anm̦anl̦o̦k wãween ad kõm̦m̦ane men in? Ñan waanjoñak, Luk im kõrã eo pãleen rej ro me rejel̦ã kwal̦o̦k karwainene. Rar imminene in kũrtok jemãerro im jineerro, ro nukwier, ro m̦õttaer me repaak er, im eo ej lol̦o̦k eklejia im kõrã eo pãleen ñan m̦weo im̦weerro. Ijoke, Luk ej ba, “Kom̦ro ar kile bwe kom̦ro ar kũrtok ro wõt me jepaake er.” Ta eo Luk im kõrã eo pãleen rar kõm̦m̦ane ñan kakõm̦m̦anm̦anl̦o̦k wãween aerro kwal̦o̦k karwainene?

18. Ewi wãween an kar Luk im kõrã eo pãleen kakõm̦m̦anm̦anl̦o̦k wãween aerro kwal̦o̦k karwainene?

¹⁸ Luk im kõrã eo pãleen rar ukot wãween aer l̦õmn̦ak ãlikin aerro kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn mel̦el̦ein naan ko an Jesus me ej ba: “El̦aññe kwõj yokwe ro wõt rej yokwe eok, ta tokjãn?” (Matu 5:45-47) Rar kile bwe rar aikuj anõke Jeova, eo ej m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan aolep. Innem rar kõm̦m̦an pepe bwe erro en kũrtok ro jeier im jatier me rejjañin kar kũrtok er. Luk ej ba: “Kiiõ kõj aolep jemaroñ lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo iien rot kein. Im ej kõm̦m̦an bwe aolep ren epaakel̦o̦k doon im ñan Jeova.”

19. Ewi wãween ad kam̦ool bwe jej ri-kal̦ooran Jesus, im ta eo kwõj peek ippam̦ make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁹ Ilo ad kanooj in yokwe doon, jaar katak kõn ewi wãween an men in jipañ kõj bwe jen kate kõj ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an, jab kalijekl̦o̦k, im ñan jel̦ã kwal̦o̦k karwainene. Jej aikuj kate kõj anjo̦ ioon jabdewõt l̦õmn̦ak ko renana n̦ae ro jet im kanooj in yokwe ro jeid im jatid jãn bũruod. El̦aññe jenaaj kõm̦m̦ane men in, jenaaj m̦õn̦õn̦õ im jenaaj kam̦ool bwe jej lukkuun m̦oolin ri-kal̦ooran Jesus.​—Jon 13:17, 35.